Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti zooloogid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bioloog, zoloogia, zooloog, entsüklopeedia, elulood, bioloogia, instituudi, ökoloogia, teadur, botaanika, professor, terioloog, järvede, ihtüoloog, hüdrobioloogia, kalad, histoloog, ensv, biograafiline, leksikon, tegelenud, 1959, peatoimetaja, timm, direktor, histoloogia, haberman, entomoloog, uurimist, tõlkinud, koostanud, kauri, antropoloog, lingTegemist oli Chris Sterkeni algatusega, kellel Debehogne palus avastatud asteroididele nimed panna. Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Rohuneeme külas) Eesti astronoom. Ta on töötanud Tartu Observatooriumis (endiste nimedega TA Füüsika ja Astronoomia Instituut ning TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut) alates 1963. aastast, 1985 1999 instituudi direktorina. Ta on Eesti Looduseuurijate Seltsi president alates 2008. aastast. Põhiliseks teadustöö suunaks on olnud kiirguslevi probleemide lahendamine. Tõnu Viik on lugenud Tartu Ülikoolis pikka aega teoreetilise astrofüüsika aluste, Universumi füüsika ja tähtede füüsika kursuseid ning viimasel ajal ka matemaatilise füüsika võrrandite kursust.
Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Baeri huvide hulka kuulusid embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia, etnograafia, antropoloogia ja geograafia. Oma elu erinevatel perioodidel oli ta huvide kese erinev -- Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Ta uuris muu hulgas Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid. Ta oli bioloogilise aja käsitluse üks alusepanijaid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).................9 KIRJANDUS...................
Seltsi kassapidaja oli dr A.Audova, kirjatoimetaja dr Juhan Vilms, ametita liikmeteks J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja hilisem eugeenika instituudi juhataja (1939) Hans Madissoon (luges ülikoolis al 1928. a eugeenikat) ning antropoloog ja zooloog Juhan Aul. (Kalling, ,,Karskustöö...") Seltsi liikmete nimekiri pole veebis kahjuks saadaval ja nii ei oska ma öelda, kui palju oli seltsi ametlike liikmete seas tolle aja tuntud poliitika- ja kultuuritegelasi. Mõned nimed on siiski teada, näiteks Jaan Tõnisson. Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise
sajandi teasel poolel _Otto Wilhelm Masingu 1818. aasta ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T
Eestisse 20. jaanuaril 2010) * Pressivaenlane (2010) * Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett (2011) * Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett (2011) * Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass (2011) 6. Ühiskondlikud organisatsioonid * 1995 Eesti Üliõpilaste Seltsi liige * 2004-2006 Trilateraalse komisjoni liige * 2005 Mõttekoja "Friends of Europe" usaldusisikute kogu liige * 2000–2002 Eesti Välispoliitika Instituudi asutajaliige, juhatuse liige * Läti Üliõpilaste Seltsi "Austrums" auliige * 2004–2006 Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liige * 1997–2004 Eesti Eriolümpia President * 1996–2003 Tartu Ülikooli kuratooriumi liige * 1999-2004 Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige, asutajaliige 1999–2004 * 2006 Eesti Selts Belgias auliige 2006 KASUTATUD ALLIKAD Internetiallikad http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves (18.01.2014) http://president
esindaja, juhatuse liige ja abiesimees. 1935.-1940. aastal oli ta Rakenduskunstiühingu liige. Adamson-Ericu kunstinäitusi toimus Eestis, Soomes, Pariisis, Stockholmis ja ka Moskvas. Ta maalid olid hils-impressionistlikus stiilis. Järgnes nõukogude okupatsioon, kus ta oli ENSV Kustnike Liidu organiseerimiskomitee sekretär ning hiljem esimees, Eesti Riiklike Kunstiansamblite peakunstnik, ENSV Kunstnike Liidu juhatuse esimees, Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor, 1947. aastal oli ta Nõukogude Eesti preemia laureaat. Aga peale 1949. aastal toimunud kunstnike nõupidamisel pidas Adamson-Eric enesekriitilise ning oma loomingulist tegevus analüüsiva ettekande, misjärel tema tegevus mõisteti hukka ning teda süüdistati formalismis. 1950. aastal eemaldati ta ENSV Kunstnike Liidu nimestikust. 1951. aastal oli ta sunntitud töötama lihttöölisena jalatsikombinaadis. 1953.-1968. aastal
Ameteid on Lennartil väga palju: * 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja * Tartu Kunstikooli õppejõud * 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja * 19631968 Tallinnfilmi stsenarist * 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent * 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär * 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis * 19861988 * 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor * 19901992 Eesti Vabariigi välisminister * 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes * 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). * Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Lennart on kijrutanud raamatuid näiteks: # 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) # 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist)
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljes
Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meril oli eluaja jooksul palju ameteid. Nimelt oli ta 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja, Tartu Kunstikooli õppejõud, Eesti Raadio toimetaja 1955-1961, Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88), Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990, Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992, Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992, Eesti Vabariigi President 1992-1996, tagasi valitud 1996 ning Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Oma kirjaniku karjääri jooksul avaldas ta raamatuid nagu: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes"(reisiraamat Kesk-Aasiast), 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil"(reisiraamat Siberist), 1964 "Tulemägede maale"(reisiraamat Kamtsatkast), 1974 "Virmaliste
rajooni Kirovi-nimelises kolhoosis farmitöölisena), 1969--95 Saarde kog õpetaja, 1974--75 Häädemeeste ja Treimani kog-te hooldajaõpetaja. 1937-- Tartu Ülikooli usuteaduskond (süstemaatiline usuteaduse ja eetika lek- tor), 1938--39 Tartu Ülikooli dotsentide ja õppeülesandetäitjate esindaja 41 http://www.eelk.ee/~elulood/salumaa_elmar.html 23 teaduskonnakogus, 1938--39 Ülikooli Nõukogu usuteaduskonna esindaja, 1943--45 Usuteaduse Instituudi süstemaatika õppejõud, 1956--95 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni (Usuteaduse Instituudi) süstemaatika professor. 1935.--40.aastal ja 1942---1943- aastal oli ta usuõpetuse õpetaja H. Treffneri Gümnaasiumis. 1942.--43. aastal sai temast Tartu koolide inspektor gümnaasiumide ja kutsekoolide alal. 1940. aastal sai temast Õpetatud Eesti Seltsi mündikabineti konservaatori abiline ja raamatukogu töötaja. 1962--69 EELK Konsistooriumi välissuhete referent.
Koostanud Julia Mäesaar Võru Täiskasvanute Gümnaasium 2010 Sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana. 1928 38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 41 tegi kaastööd Noorte Häälele. 1941 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk 1944 aprill sept oli vangistatud 1944 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna 1946 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs 1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taas
Hindrek-Peeter Meri on Lennart Meri noorem vend. 5. Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 19631968 Tallinnfilmi stsenarist 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 19861988 Tartu Kunstikooli õppejõud 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992. aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis 6. Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast)
Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949-1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. 1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Arnold abiellus oma esimese ja ainukese abikaasaga Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Neil on kaks tütart, Maris ja Anneli. 1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Aastail 1963-1969 töötas ta Tartu Näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. 1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul
Aastad Ametikohad: · 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja · Tartu Kunstikooli õppejõud · 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja · 19631968 Tallinnfilmi stsenarist · 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent · 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · 19861988 · 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor · 19901992 Eesti Vabariigi välisminister · 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes · 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest. Valiti tagasi 1996 Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Tunnustused: · 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. · 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest
disainis lavakujunduse teatrietendusele ´´Libahunt´´, mida olen ise näinud (soovitan vaadata kui pole veel näinud, vägagi kaasahaarav)1918-26 oli ta Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna asutaja, arendaja ja asjaajaja. Samuti oli ta ühes eelmainitud Karl Tihasega üks vabaõhumuuseumi ühingu asutaja. 1930-31 Muusikamuuseumi organiseerija Peeter Süda mälestuse jäädvustamise Ühingu juures, oli selle muuseumi asjaajaja, 1937-40 juhataja, 1944-46 teadur. 1915 aastast alates tegeles kogu aeg kunstnikuna esinedes oma töödega ka mitmetel näitustel. Ühtlasi osales Tori Muuseumi Ühingus nii nooruses kui ka elu lõpul ja lõi ka sarja töid Tori teemadel. Kunstnik Enno Ootsing mainib Pulsti kohta, et tema intensiivne töö vanavara kogujana ja muuseumide asutajana langeb eelmise sajandi esimesse poolde, avalikkusele nähtavam ja olulisem osa kunstiloomingust aga sajandi teise poolde. Olulisim eesti kultuurile on kindlasti tema muuseumitöö
19951996 Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees 19951996 Suurerastamise Investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi juhatuse esimees 19941998 Tartu Kommertspanga pankrotihaldur 19941996 Sotsiaalpanga Tartu osakonna direktor, Põhja-Eesti Panga Tartu osakonna juhataja asetäitja 19931994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor 19891993 ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhataja 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener 19811983 sõjaväeteenistus Balti laevastikus 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener 7 2.2 Siim Kallas Sündinud: 2. oktoobril 1978 Tallinnas[3] Erakond ja peaministri aastad: Eesti reformierakond 2002-2003
(esseeride) partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks. · 19211944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935 Uppsala ülikooli audoktori kraad. · Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus · Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Looming: · Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute Kiired I III (19011902) toimetajana. · Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I- V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi
· Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008 · Liège'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009 · Paide aukodanik, 2009 · Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 · St Andrewsi Ülikooli audoktor (Sotimaa), 2010 · Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali Elutööpreemia, 2010 · Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (USA), 2010 · Classic Brit Awards aasta helilooja tiitel, 2011 · Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011 · Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad, 201110 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt 10 Mihkel kerem Mihkel Kerem on sündinud 23.jaanuaril 1981. aastal Tallinnas. Ta on eesti viiuldaja ja helilooja. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2007. Õpingud
Meri, Vello Pohla, Ott Kool ja Endel Lippmaa (ilmselt ei tahtnud Meri oma positsiooni ohustada). Lennart Meri oli ka Rahvarinde juhatuse liige. 23. augustil 1988 toimus Tallinna linnahallis Rahvarinde kõnekoosolek, üritus korraldati vastukaaluks ERSP Hirvepargi meeleavaldusele. Samal aastal korraldas Rahvarinne massiürituse ,,Eestimaa laul". Lennart Meri jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust: ta asutas 1988. aastal Eesti Instituudi, mille eesmärk oli arendada kultuurisidemeid läänega. Instituudi kaudu said noored läbi valitsusevälise programmi minna välismaale õppima. Meri väitis, et tema eesmärgiks oli tuua Eesti võimalikult kiiresti ülejäänud Euroopa teadvusesse. Meri abiliseks kujunes tollane ajakirjanik Jüri Luik, kellega ta hakkas looma rahvusvahelist võrku ja välismaale Eesti kultuuriesindusi. Eesti Instituut rajas Lennart Meri eestvedamisel kultuuriesindused
TÄÄKSI PÕHIKOOL 9. klass Virgo Ernesaks Jaan Kaplintski Referaat Viljandi 2012 SISUKORD Sissejuhatus..................................................... ..................................................................................lk.1 1.Elulugu............................................................ ................................................................................lk.2 2.Perekond.................................................................................................... .....................................lk.3 3.Looming........................................................ ...............................................................................lk.4-5 3.1Luule.......
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass)
40 Tallinnas Magdaleena haiglas. Ta oli juba pikka aega võidelnud ajukasvajaga, millesse ta lõpuks suri. Ta maeti. Metsakalmistule Faktid Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 1988 Eesti Instituudi direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 "Hõbevalge"
olelusvõitlust, konkurentsivõimetud isendid surevad välja ning edukate loomade omadused, mis alguses võisid juhuslikult kujunenud olla, antakse järgmistele põlvkondadele edasi. Vastavalt sellele, kuidas keskkonnad muutuvad ja loomad liiguvad, muutuvad ka eduks vajalikud omadused, mille tulemuseks on liikidevahelised erinevused. Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. Ilma selle teooriata poleks bioloogial mingit alust. Teine väga kuulus ja oluline bioloog on Louis Pasteur. Tema avastas, et käärimine tekib organismide tegevuse tulemusena, tegi algust piima pastöriseerimisega, lõi eeldused Listeri revolutsioonile antiseptilises kirurgias ja alustas marutaudi ning teiste tõbede vastast vaktsineerimist. Tema lõi võimalus vähendada inimeste suremust. Karl Ernst von Baer kirjeldas blastulat, seljakeelikut ning lootekestade, idulehtede ja mitme elundi arengut. Baer avastas ka imetajate( ka inimese) munaraku
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM Referaat Jaan Kross Koostaja: Mart Laansalu Jõgeva 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.......................................................................................................................4 Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga
,,Teatrielu") · Sari ,,Eesti teatriajaloo vihikud" 1963 · Sari ,,Teatriteed" (teatriinimeste lühimonograafiad", alates 1965) · Üksikkäsitlused ja monograafiad jm Teatriühingu kaudu oli võimalik käia vaatamas NL teatrite ja külalisetendusi andvate välisteatrite etendusi Moskvas ja Leningradis. Käia õppereisidel ja koolitustel, tutvumas teiste liiduvabariikide teatrieluga, puhata perega mere ääres. Teatriuurimine: · TA Ajaloo Instituudi teatriajaloo sektor · TMM ja Kirjandusmuuseum · Uurijad Karin Kask, Lea Tormis, Lilian Vellerand, hiljem veel Reet Neimar · Akadeemilise teatriloo kirjutamine · Konkreetsed teemad üksikuurimuste ja sarjadena · Publiku-uuringud, statistilised meetodid Näitekirjandus sel perioodil: · Pöördumine poliitika ja ühiskondlike teemade juurest üldinimlike teemade juurde (armastus, inimsuhted, eetilised probleemid, pereväärtused jne).
Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Saaremaal. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949-1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. 1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. 1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Aastail 1963-1969 töötas ta Tartu Näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. 1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul
Musse. Selles majas sai endale ruumid ka Õpetatud Eesti Selts 1840. aastal. 1845 1847 asusid majas ka kliinikud, sest parasjagu renoveeriti Toomemäe kliinikuid. 1848 aastal asus hoones ka Veterinaariakool aastaks ajaks. 1856 remonditi hoone jälle Akademische Musse tarbeks. Peale klubi oli hoones 19. sajandi teisel poolel rektori ametikorter ja ülikooli polikliinik. 19. sajandi lõpust kuni II maailmasõjani oli hoone teine korrus matemaatika instituudi käsutuses. 1970.1990. aastatel olid majas ajaloo-keeleteaduskonna, hiljem ajalooteaduskonna ja filoloogiateaduskonna dekanaadid, ülikooli trükiste müügipunkt, pedagoogikakateeder ja ülikooli allüksused. Ja see pilt mida te näete praegu on siia ilmunud 2007 aastal kui maja renoveeriti ning see on Louis Höflingeri 1860. aastal valminud litograafia põhjal valminud pilt. Pirogovi platsile See park on traditsiooniline Tartu tudengite õllejoomiskoht. Kuna üldjuhul on
püsima. 12 LISA1 Karjäär 1953-1955Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris Tartu Kunstikooli õppejõud 1955-1961 Eesti Raadio toimetaja 1968-1988 Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent 1985- 1987Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988-1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt. 1992-1996 Eesti Vabariigi President 1996 Tagasi valitud AVALDANUD Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid...........................................................
Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942
on õppimine ja enese arendamine olnud Masingule nii hobiks kui ka eesmärgiks. Õpinguid alustas ta 1917. aastal Raikküla ministeeriumikoolis. Ta lõpetas seal kuue klassilise algkooli. Aastatel 1921-1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud õpilane. Ajaks, mil keskool lõppes, tundis Hugo juba vähemalt nelja Euroopas kõneldavat keelt ning oli isegi avalikusele esinenud nii luuletaja kui ka tõlkijana. Et teda huvitasid matemaatika , geoloogia ja botaanika kõrval ka Vana-Idamaade ajalugu ja keeled tuli tal halva nägemise tõttu loobuda õpingutest astronoomia vallas ning valida alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus. Enne ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla õpetaja J. Liiva juures. Eduka nelja aasta jooksul õppis Masing klassikaliste keelte (heebrea, kreeka, ladina) ja teoloogia kõrval ka psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat(kiilkirja kasutanud rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus)
annaabi.ee 
