MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi, lähemal, viisi ja seisundit, nt salaja, valjusti, lõbusalt, lontis, hulka või määra, nt üksinda, natuke, väga. Määrsõna võib esineda lauses iseseisvalt (kohe, laupäeviti) või koos tegusõnaga (elab välja, kirjutas alla).
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
entsüklopeediat ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate. Miks on ta eesti keele ajaloos tähtis? ● Tema tähtsaim keelealane töö lisaks doktoriväitekirjale on 1884. aastal ilmunud keeleõpetus ,,Eesti keele Grammatik’’, mille järjena ilmus 1896. aastal ,,Eesti keele Lause-õpetus’’. ● Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud, näiteks ees- ja tagasõna, sidesõna, hüüdsõna, algvõrre, ülivõrre. Mälestuse jäädvustamine ● Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel. ● Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav. Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis on Karl August Hermanni tänav. ● Põltsamaal on Karl August Hermanni monument ja Karl August Hermanni tänav. Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia
II välde-silbituumas 2 täishäälikut või olemas silbi lõpp, väl-de; koe-rad; ham-mas-test III välde-ekstra rõhk pikkadel silpidel. Sõnaliigid- nimi-kes?mis?, omadus-missugune?, arv-mis?mitmes?, ase- (ma,sa,ta;see,too,sama,teine,muu,oma,iga,mitu,kõik,kogu), tegu-mida tegema?, kaas- (nimisõna juurde), määr-(kohta,aega,viisi,seisundit,määra,suhtumist) side- (ja,ning,ega,ehk,või,aga,et,kui,sest,kuigi,nagu jne), hüüdsõna Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa. käändelõppe, väljendavad asju, nähtusi, olendeid, arve ja omadusi.-nimi-,omadus-,arv-,asesõnad Pöördsõna-lisa. Pöördelõppe, väljendavad tegevusi-tegusõnad Muutumatud sõnad sama kujuga(võimalik 3 käänet)-määr-, kaas-, side-, hüüdsõnad 14 käänet; 2 arvu(ainsus, mitmus); 2 aega-minevik(liht,täis,enne), olevik; 3 isikut-mina,
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan. Põimlause osalaused üksteisest. nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest. nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus. Kiilud, sh üte ja hüüund. nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas. NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta. nt. Tule palun kohe siia! NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega. nt. Oh seda Ainot küll! Osa lauselühendeid. nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid. nt. Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita.
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
1.substantiiv nimisõna 2. adjektiiv omadussõna 3. numeraal arvsõna 4. pronoomen asesõna 5. verb- tegusõna 6. adverb määrsõna 7. konjunktsioon sidesõna 8. interjektsioon hüüdsõna 9. prepositsioon eessõna 10. postpositsioon MORFEEM Morfeem on väikseim keeleüksus millel on tähendus, morfeemid on: kõik sõnajuured ehk tüved aga ka liited, tunnused ja lõpud. SÕNAJUUR Sõnatüvi millele ei ole liidetud tunnuseid. Liitsõna peab olema kaks juurt. ALLOMORFID On morfeemide variandid
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Gram...
1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt
Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega · kaassõna (ehk adpositsioon): peal, järgi, üle Lauseliikmed alus kes? mis? (tegija) öeldis mida tegema? Jne sihitis keda? mida? (harva: kelle? Mille?) määrus vastab küsimustele alates sisseütlevast ÖT öeldistäide lauses, kus on OLEMA verb, näitab kes, mis, missugune on alus Erinevad lauseliigid
equal grammatical status. Subordinating conjunctions (subordinators; although, after, as, because, before, since, when) indicate the semantic relationship between a subordinate clause and a main clause. interjection hüüdsõna, A term for exclamatory words or expressive Gosh! That's quick. interjektsioon vocalisations used to express emotional reactions such as surprise, shock, delight (Oh! Ouch! Oops! Wow!). article artikkel Articles are used with nouns. There are three forms of a/an, the
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
tähte: jää-äär; plekk-katus. 7) ahelliitsõnades: ära-puutu-mind-liigutus. KÜSIMÄRK Küsimärk pannakse 1) küsilause järele: Kas sa oled juba tüdinud? 2) üksiku küsiva sõna järele: Küsimusele missugune? vastab teatavasti omadussõna. 3) mõistatuse lõppu: Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? HÜÜUMÄRK Hüüumärk pannakse 1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast! 2) hüüdsõna järele: Klirdi! purunes klaas. 3) rõhutatud ütte järele: Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud! 4) hoiatuse või käsksõna järele: Stopp! Raudteeülesõit! Paronüümid on kõlalt sarnased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüüme kasutatakse kõnekeeles sageli ebaõiges tähenduses. Valik kriitilisi paronüüme: enamik - suurem osa enamus - arvuline ülekaal ennem - pigem enne - varem esindama - kellegi või millegi nimel esinema või tegutsema
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
sajandi lõpu ja 20. sajandi algusaastatel jäike reklaamikampaania vahendeid. Reklaamides ei mainutud konkurente, reklaam kasutas ainult hüüdlauseid ja pealkirjad olid suured. 1920. aastatel hakkas ameerika autotootja General Motors oma autosid reklaamides kasutama lihtsaid inimrolle, nagu näiteks apteeker või arst, kes GM-i usaldusväärse autoga jõudis sureva lapseni jne. 1940. aastate lõpuks oli juba üsna levinud arusaam, et bränd ei ole pelgalt maskott, hüüdsõna või firma tootele trükitud pildike, vaid brändi taga on terve firma. Reklaamiagentuurid liikusid üha kaugemale tootes endast, ning rohkem pöörati tähelepanu psühholoogilisele mõjutamisele. Tööstusmaailmas kulus kohanemiseks veel mitu aastakümmet. Koos 7 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud informatsiooniteooria- uurib erinevaid sidesüsteeme, mille hulka kuulub ka loomulik keel inherentne omadus- iseloomulik omadus inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled- neis keelis pole iseseisvaid sõnu õieti olemaski, vaid lausungid moodustatakse sõnatüvede ja eriliste liitetaoliste elementide ahelaist. intensioon- lause tõestustingimused, mis moodustavad justkui selle põhitähenduse. interjektsioon e. hüüdsõna, tihti tundeid, tundmusi või isiklikke seisukohavõtte väljendavad hüüatused intonatsioon- prosoodiliste tunnuste koostoime intransitiivlause- lause, mille struktuur on Lyonsi kirjelduse järgi NP + V, ehk lause koosneb ühest noomenmoodustajast ja predikaatverbist. IP-mall- kõigil funktsionaalsetel elementidel vaid üks algvorm, millest tuletatakse variandid reeglite abil isoleerivad keeled- keeled, kus sõnu ei saa üldse muuta. Sõnad esinevad alati samas vormis,
reegleid kohandatakse. klusiil – klusiil on sulghäälik. Õhuvool on täielikult takistatud. gbdkpt konversioon – Konversioon on sõna lõppude kadumine. See annab inglise keelele võimaluse kasutada üht sõna väga mitmes kontekstis, üks sõna võib olla mitu sõnaliiki korraga. Nt sõna right võib olla omadussõna right hand, nimisõna it is my right to do sth, määrsõna right behind me, tegusõna right a wrong või hüüdsõna right! kreoolistumine –kreoolistumine on pidžinkeele muutumine kreoolkeeleks. kreoolkeel – kreoolkeel on pidžinkeel mida inimesed räägivad emakeelena. ladina tähestik läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area) – Keeleliidu põhimõte on see, et keeled ei ole sarnased vaid selle pärast, et neil on ühine põlvnevus vaid selle pärast et neid räägitakse geograafiliselt üksteise lähedal. See tähendab et nt läti ja eesti keeles on sarnaseid
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
morfoloogiliste omadustega sõnu; • käändsõnad o nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart o omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur o asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis o arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas • pöördsõnad o tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema • muutumatud sõnad o määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara o hüüdsõna ehk interjektsioon: oh, aitäh, hurraa o sidesõna ehk konjunktsioon: ja, või, ega o kaassõna ehk adpositsioon: peal, järgi, üle Lauseliikmed: • jagunevad kaheks: • lause pealiikmed, milleks on alus ja öeldis • lause kõrvalliikmed, milleks on sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend Semantilised rollid: • Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad:
c) vastandavad: aga, kuid, ent, vaid e) seletavad: ehk, elik 11 2. Alistavad: et, nagu, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, otsekui, justkui seovad kõrvallauset pealausega ja erandlikult ka võrdlustarindi liikmeid, nt Ta on niisama pikk nagu mina. Sidesõnu on võimalik jagada ka üldkategoriaalse tähenduse alusel, kuid kuna see pole sõnadel ühemõtteline ja sõltub lausekontekstist, siis seda jaotust siin ei esitata. 14. Hüüdsõna e interjektsioon - Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots;
1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt
kõige tähtsam on nimisõna. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühaks asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Varro, Donatus. Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat Varro (116 eKr – 27 eKr) Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute
1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Näide: mõrv, üllitama, lamp, süümekas. Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna
rinnastavateks (ja, ning, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu) Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses. Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, või seletavad: ehk, elik. Eraldav sidesõna on või, nt elu või surm. 16. Hüüdsõna e interjektsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Hüüdsõnad on iseseisva leksikaaltähenduseta muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid (nt tohoh, oi, ai, uih), annavad edasi tahteimpulsse (nt kõtt(kassile, mine ära), äss (koerale, kui tahame et ta läheks kellelegi kallale), kuss), on suhtluses kontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid (nt halloo, ja-jah) või jäljendavad heli (nt kill-koll, plärts).
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor.
Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor
Kodanik on hädas tulnukatega? Kui kaheldakse nende väidete tõelevastavuses, siis tuleb selline valida ka pealkirja vorm või kasutada teistsugust märgistust: Kas inglise keel sureb välja? Miks linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu? Kodanik on hädas tulnukatega(?) Hüüumärk Hüüumärk pannakse: 1. hüüd-, käsk- ja soovlause järele (SÜ 75): Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! 2. üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; 3. sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab (kasutatakse ümarsulgudes): 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees; 4. tunderõhulise ütte järele: Mehed! Kodumaa kutsub; 5. hoiatuse või käsu olulise sõna järele: Ettevaatust! Aias on kuri koer. Tähelepanu! Kogunege spordiväljakule! 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
