Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öel...
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
Tegusõna põhivormid. Vormidevahelised seosed. Maria Tsirkova 7.Klass Narva Vanalinna Riigikool 2014 Ma tegevusnimi tukku/ma Käändelised vormid: tukku/mas Tukku/mast Ma- Tukku/maks tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukk...
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt. Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud...
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
Lihtlause: 1. Lisand: ...nimisõnaline täiend(täpsustus), mis tähistab seda sama olendit, eset või nähtust, mis põhisõnagi, kuid teiste sõnadega. Lisandi tähendus on põhisõnast laiem, suurem, hõlmavam või üldisem. Lisand jaguneb kaheks: Eeslisand ja järellisand. Põhisõnaks on üldjuhul nimi. Näide: Poissmees Eesti Vabariigi kodanik Carel Martin rollerijuht Eestlane Reeglid: Kirjavahemärke ei kasutata: · Eeslisandi kasutamisel Näide: 11. b õpilane Carel Martin · Kui järellisand on olevas käändes Näide: Carel Martin rollerijuhina · Kui järellisand on põhisõnaga seotud sidesõnade `kui' ja `nagu' abil Näide: Carel martin kui 11. b klassi õpilane Kirjavahemärke kasutatakse: · Järellisandi puhul mõlemal pool kõigis käänetes v.a olev ja omastav Näide: Carel Martin, 11. b klassi õpilane, on tubli. ...
Otsekõne Saatelause Otsekõne 1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jo...
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatak...
-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke...
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu la...
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
AJAD LIHTMINEVIK töötasin ei töötanud Lihtminevikku sobib kasutada, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mingi teise minevikuhetkega. Jüri käis eile siin. Komisjon kogunes igal esmaspäeval. TÄISMINEVIK (minevikus alanud tegevus jätkub.) olen töötanud ei ole töötanud Mari on töötanud arstina juba kümme aastat. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrv...
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska ...
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam ...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Millis...
1 Grammatical Terminology PRACTICAL ENGLISH GRAMMAR FLGR.01.042 Grammatical Terminology analytic analüütiline (= uninflected - grammar is focused in the sentence , e.g. English) synthetic sünteetiline (= inflected - grammar is focused in the word, e.g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian ...
annaabi.ee 
