KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
tsoon. Sõjakahjude hüvitamine. Saksamaa pidi võitjatele makse maksma. (4) Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui (eba)edukas oli, miks? Rahvasteliit loodi eesmärgil rahumeelselt lahendada riikide omavahelisi tülisid ja riikide vahelise koostöö arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W.Wilsoni 14'nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920) (5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. JAAPAN viis oma väed 1931 kirde-hiinasse, moodustus jaapanist sõltuv Mandzuko riik, rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkub rahvasteliidust. HISPAANIAS tekkisid riigi sisesed pinged ning 1936 puhkes kolme aastane kodusõda. Sõjaväelased mässasid, eesotsas Francisco Francoga. Hispaania jaguneb kaheks Franksistid (Saksamaa, Itaalia) ja vabariiklased (NSVL). 1939-1975 Franco sõjaväeline diktatuur.
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks...
Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted: Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid)
Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted: Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid)
1 AT8 Eesti maa ja rahvas II maailmasõjas (1939-1944(5) (lühikonsp.) Eellugu – maailm uue sõja lävel II maailmasõja põhjused ulatuvad I maailmasõja tulemustesse. Versaille’s rahulepingu 1919.a. kohaselt tehti I maailmasõjas süüdi eranditult kaotajad (Saksa riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides. Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu. Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
