KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline
tsoon. Sõjakahjude hüvitamine. Saksamaa pidi võitjatele makse maksma. (4) Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui (eba)edukas oli, miks? Rahvasteliit loodi eesmärgil rahumeelselt lahendada riikide omavahelisi tülisid ja riikide vahelise koostöö arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W.Wilsoni 14'nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920) (5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. JAAPAN viis oma väed 1931 kirde-hiinasse, moodustus jaapanist sõltuv Mandzuko riik, rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkub rahvasteliidust. HISPAANIAS tekkisid riigi sisesed pinged ning 1936 puhkes kolme aastane kodusõda. Sõjaväelased mässasid, eesotsas Francisco Francoga. Hispaania jaguneb kaheks Franksistid (Saksamaa, Itaalia) ja vabariiklased (NSVL). 1939-1975 Franco sõjaväeline diktatuur.
Tekkisid pärast I maailmasõda Euroopas Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome) Nõukogude Venemaa Oktoobripööre: Monarhia asendus 1917 vabariigiga ja võimule tuli enamlaste diktatuur Venemaa keisririigi lagunemise mõju Eestile ja Euroopale: Romanovide dünastia lõppes, tekkis kodusõda enamlaste ja nende vastaste vahel ja mõned riigid nagu Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome kasutasid seda ära et saavutada relvadega iseseisvus Patsifismiajastu Millest selline nimetus: Inimesed olid pikast sõjast väsinud ja tahtsid rahus elada Miks tekkis: 1923 tungisid Prantsuse ja Belgia väed Saksamaale kuulunud Ruhri tööstuspiirkonda kuna Saksamaa ei suutnud prantsusmaale reparatsioone maksta. Tagajärjed: Kardeti, et uus sõda algab. Saksamaale anti laenu, et maksta Prantsusmaale reparatsioonid ja pikendati tasumise aega. Hiljem aga ei pidanud Saksamaa üldse maksma. Erinevad tülid
Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted: Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid)
Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted: Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid)
saksa elanikkonna vastased pogrommid ja mõrvad I maailmasõja järgsetele Ida- Euroopa riikidele kuuluvates saksa aladel nt. Tšehhis ja Poolas. Lisaks Saksa diplomaatilise korpuse vastu suunatud mõrvad juudipäritolu terroristide poolt. N.Liidu ja kommunistide ettevalmistus maailmavallutuseks (maailmarevolutsioon) oli alanud juba peale kodusõda 1920ndatest a. alates, valmistudes järk-järgult maailmasõjaks ajal kui muu maailm relvi hävitas lootes nii sõjad maailmas lõpetada. (1920ndate patsifismiajastu) 1930-ndate lõpus valmistus maailm sõjaks (N.Liit, Saksa riik, Itaalia; Jaapan ja USA finantsringkonnad). 1935.a. alates taastas sõjaväe ka Saksa riik, kes nägi ette taastatud Saksa riigi kaitsmist ja kõigi saksa elanikkonnaga alade liitmist emamaaga. Kõige kauem sõjaks end ettevalmistanud N.Liit eesotsas Staliniga, pidas läbirääkimisi nii Saksa poole kui lääneriikidega. Stalin valis liidu esmalt Saksamaaga, kuna ainult Hitler oli nõus sõda alustama
annaabi.ee 
