1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
olid elukutselised sõjamehed. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlastest malevlased said ükskord otsa. Kuidas läks ristisõdijatel peale Eesti alistamist? Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaale) Ebaõnnestus. 1236.a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu SAULE lahingus 1242.a. Jäälahingus sakslased hävitatakse ja Ordu loobub Ida-suunalisest ekspansioonist. © Siimo Lopsik 2011 6. Kuidas jagati maa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) Vallutajad jagasid Eestimaa neljaks osaks: 1. PõhjaEesti Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2.LääneEestis Saare Lääne piiskopkond 3. IdaEestis Tartu piiskopkond 4.Kesk ja LõunaEesti Saksa Ordu 7. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? Rannarootslased,Baltisakslased. 8
taktikaga. (tankide koondatud kasutamine) Olles lasknud sakslastel ära teenida poolakate viha ja kogu maailma pahameele, ründas N.Liit 17.sept. omakorda Poolat, muutes sõja maailmasõjaks ning hõivas Poola idaosa. Seda serveeriti kui Ida-Poola „päästmist nende fašistlike valitsejate käest“. Lepinguga ette nähtud joonel kohtunud, pidasid Saksa ja N.Liidu üksused maha ühise võiduparaadi. N.Liidu baaside ajastu Eestis.: © Siimo Lopsik 2014 2 Poola jagamise järel oleks N.Liit võinud ilma mingi tseremooniata hõivata kõik paktiga ette nähtud alad, kuid Stalin soovis ettenägelikult vältida agressori mainet. Baltikum tuli hõivata järk-järgult ja otsekui sealsete rahvaste enda tahtel. 1939.a. septembris, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinnas kinni Poola allveelaeva „Orzel“. 17.septembril laev põgenes ja see andis N
? 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (arengu skeem) Väga hea, eriti hästi läks mõisamajandusel 9. Millega kaubeldi kõige enam 18.saj. Eestis? Peamiselt tegeleti viinaäriga 10. Missugune oli eestlaste olukord 18. saj. Eestis? Olukord oli kõike muud kui hea eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse ajaloos. 18.saj. alguses juhtus olukordi, kus jahikoer maksis 10-20 talupoega © Siimo Lopsik 2008 11. Rosen´i deklaratsioon - Talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil, mis vähenes traditsioonilistesse printsiipidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist. Pietism- Saksa protestantismi vabadusliikumine 17.-19. saj. Tallinna Paap - 12. Iseloomusta Eesti ala linnade arengut 18.saj.? Linnad käisid 18.saj Eestis alla. Linnaõigused säilisid vähestel ja mõned
*Maapäev kuulutas end 15 novembril ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis *Manifesti avaldumine 23 veebruaril. Millega paistsid silma saksa võimud Eestis 1918a okupatsiooni ajal ? *Range okupatsioonirežiimiga *Ametliku keele muutmisega saksa keeleks *Saksakeelse õpetuse sisseviimise Tartu Ülikooli ja gümmnaasiumitesse *Toiduainete väljaveoga *Kutsuti kokku maakogud ja maanõukogud © Siimo Lopsik 2010 Millised olid iseseisvumise olulisemad eeldused (4) ? *1 maailmasõda *Maapäev *Veebruari revolutsioon *Rahvusväeosade loomine *Ohvitserkond Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti Päästjaks (kes tulid appi ja läksid sõtta) ? *Soome vabatahtlikud *Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid *Rootsi ja Taani vabatahtlikud *Inglise Eskaader
Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati
Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati
elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 1219.a.liitusid ristisõjaga taanlased, kes vallutasid Tallinna ja Põhja-Eesti. 1220.a. oli ka rootslaste katse vallutada endale Lääne-Eesti (Lihula). See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a. Saarlaste algatusel vabastatakse lühiajaliselt Eesti ajutiselt sakslase käest kuid 1224 tulevad orduväed taas ja vallutavad mandri-Eesti taas tagasi. Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2
paberimanufaktuurid, Hüti klaasikoda hiiumaal. rajati et eksporti suurendada. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? asutati 1630 aastal tartus,1631 aastal ka Riias ja Tallinnas,30 juuni 1632 kirjutas Adolf alla ülikooliks muutmise ürikule. Academia Gustaviana? uus ülikooli nimi,õppetöö oli ladina keeles.ainus õpetaja Forselius. Bengt Gottfried Forselius? 1684 tartu külje all piiskopi mõisas koolmeistrite ja köstrite seminari. © Siimo Lopsik 2013 Johann Skytte?liivimaa esimene kndalkuberner. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? forseliuse õpilased panid aluse. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Enamasti naised.karistati neid kes olid teistest erinevad,teadsid palju rohkem. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?vähendas talupoegade koormisi viies sisse vaksaraamatuid kuhu oli kirja pandud talupoja kohustused. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja vabastati ette orjuse täielikku kaotamist.
vabastamine. 3 päevaga vabastati umbes pool Eestist, sakslasi toetasid ka metsavennad 9. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? *N-Liidu punaarmee (pm vägisi, valik oli kas surra või tulla armeesse) * Saksa armee (SS- diviis ja Eesti Leegion, sest pigem usaldati sakslasi kui venelasi, olukord oli ka leebem) © Siimo Lopsik 2009 * Soome poolel, sest olukord Eestis muutus hulluks( punaarmee saabumine) * või üldse ära põgeneda lääneriikidesse (Rootsi, Kanada jne) 10. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida-Euroopas. 11. Nimeta etappidena (punktidena) kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa? * 15. sept
Kontrolltöö rida A (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? (5p) 16. Sept jõudis Tallinna sadamasse Poola alveelaev. 2. Mis põhjusel halvenesid Eesti Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Eestlased andsid alla ja unarmed oli lihtsam oma lennukitega soomlasi Pommitada! 3. Missuguseid ümberkorraldusi tegi Nõukogude võim Eestis esimese aasta jooksul? Tegid seadusi ümber ja kehvenesid suhted Soomega kuna nad olid Soomele ohtlik aga mitte eriti . 4. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal? Nõukogude liidus Saksamaal Soomes 5. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki? Kuna Saks lased ei olnud veel eestist lahkunud Mõisted 6. Umsiedlung Kui saksamaa viis enda väed eestist välja! 7. anneksioon Ühe riigi vägivaldne lähenemine teise riigi vastu 8. A.Zdanov Stalin saatis Eestisse okupee...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik At-12A Jaan-Sander Kalbus KODANIKUORGANISATSIOONID essee Juhendaja:Siimo Lopsik Pärnu 2015 1 Sisukord 1.Pärnu loomade varjupaik 2.Paikre prügila 2 Pärnu loomadevarjupaik Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Ühingu juhatus on kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad Birjo Piiroja, Merike Torm ja Triinu Priks.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Essee Kodukandi kodanikuorganisatsioonid Juhendaja: Siimo Lopsik Valmistaja: Jans Arjuõe Pärnu 2013 Sisukord 1. Pärnu kodutütred 2. Pärnu loomade varjupaik 3.Pärnu Shalomi abikeskus Pärnu kodutütred Kodutütarde organisatsiooni liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigi naissoost kodanik, kes tunnustab kodutütarde seadusi ja kombeid ning talitab nende järgi. Kodutütarde reeglid: · 1. kasvatada noortest Eesti Vabariigi kodanikke, arendades
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale