arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid · Vaesus, alatoitlus, haiguste levik
Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik: Kõrgtehnoloogiline põllumajandus;
Sellega seoses tehti ahjusuu tuppa, mitte koridori nagu varem. Tuba muutus küll naabritest eraldatud kööktoaks, kuid nii ruumi kui ka puhtuse mõttes elamistingimused halvenesid. Üldiselt hakati uutes majades ehitama pisut suuremaid kööktube ning elamistingimusi püüti parandada sellega, et keedukolle eraldati toast kas säärvandiga või laeni ulatuva vaheseinaga omaette köögiks. Kui ruum lubas, jaotati köögipool veel vahekardinatega köögi- ja toaosaks. Veevärki eeslinnades algul polnud. Vett saadi õuel asuvaist pumbakaevudest, joogivesi tuli osta veevedajatelt või tuua kesklinna veevõtukohtadest. 1890. aastail hakati veevärki ka eeslinnadesse paigaldama. 1915. aastaks jõudis see peaaegu kõigisse linnajagudesse. Töölisrajoonides ühendati veevõrku ainult õuel asuv pesuköök, vähestes majades toodi kraan ka alumise korruse koridori. Kanalisatsioonivõrguga ühendati eeslinnades üksnes õuel asuv lampkast
olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav
olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu
Kohtla–Järve Linna üldandmed Haridus Linna eelarve Kohtla-Järvel ja selle eeslinnades asub 9 kooli, milles Pindala: 42 km² õpib kokku umbes 3500 õpilast. Elanikke: 44 500 Linnapea: Elanikkond Jevgeni Solovjov Kohtla-Järve linna elanikkond koosneb enamjaolt Maakond: Ida-Virumaa venelastest, eestlase osakaal on väike, palju on vanemaealisi inimesi. Info linna kohta
püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna võimuorganiks oli raad, selle liikme seisus oli eluaegne. Rae ülesanneteks oli näiteks heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde oli ehitatud ka raekoda, kus vahete-vahel peeti pulmasid. Enamus tänavaid olid muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata olid tänavad alati inimesi täis. Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast
Linna kogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes linnas püsivalt elas ning kodanikumaksu maksis. Linnad olid enamasti ümbritsetud müüri või valliga. Linnadesse pääses hästi valvatud väravate kaudu. Rikkamaid linnu piiras kivist müür, vaesemaid aga muldvall ja puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeldi, pidutseti, seal nuheldi ning isegi hukati inimesi. Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur rist. Linnaelu juhtis, eesotsas linnapeaga, raad ehk linnanõukogu, mille liikmeskond koosnes enamasti jõukatest kaupmeestest ning jagunes kaheks-pooled puhkasid ning teised valitsesid ja vastupidi
esimese kestumise järel. Maailmas on tuntud üle 20 000 liigi sihktiivalisi. Tundlate pikkuse järgi jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks. Roheline lauluritsikas Rohelised lauluritsikad on suuterd ning tegelikkuses ka erkrohelist värvi. Suurte hulkadena on nad võimelised tekitama saagile mõningast kahju, muidu on nad aga täiesti kahjutud putukad. Roheline lauluritsikas on kergestikohastuv, ta asustab mitmeid biotoope, Elutseb külades ja eeslinnades, eriti, kui maja ees on suurem aed, kus putukatel on piisavalt toitu. Roheline lauluritsikas on aktiivsem hilisel pärastlõunal ja õhtu eel. Sel ajal hangib ta kõige meelsamini toitu. Ta on kohastunud toituma nii taimsest kui ka loomse toidu süümiseks. Kõrbetirts Tirts võib läbida kaks eluperioodi: erakliku või parveperioodi. Kui toitu on piisavalt, elab putukas üksinda, ent kui toitunappus kimbutama hakkab, kogunevad putukad hiigelsuurtesse parvedesse ning suunduvad
Fovism · ''Kristus eeslinnades'' · muutus usk ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse · kristlik stseen ''Õhtumaal'' · rahvas harjus erinevate stiilide ja vooludega · ''Salongis'' · kadus ühiskonnakriitika · moodsa kunsti arengus tähtis züriiga näitused Futurism Pariisis 1903 Sügissalong Itaalia · eksponeeris uuendusi, mälestusnäitused post- · uue ja vana kontrastid
Paralleelselt õpingutega kolledzis õppis Cezanne ka joonistamist. Kirg maalimise vastu haaras ta peagi jäägitult. Isa nõudmisel alustas Cezanne küll õpinguid ülikoolis õigusteaduskonnas, kuid ema ja õe soosingul pühendub maalikunstile. Noormees siirdub Pariisi, kus alustab kunstiõpinguid ja tutvub impressionistidega. Varasem looming on kohmakas ja naiivne, maalitud paksude värvikihtidega, tumetates ja rasketes toonides. Cezanne maalib palju Pariisi eeslinnades, samuti külastades oma kodulinna. Prantsuse-Preisi sõja ajal ostab isa poja kahel korral sõjaväeteenistusest vabaks ja kunstnik sõidab Marseille lähedale, kus maalib loodust ja püüab anda lõuendil edasi oma tundeid. Seal elab ta koos ühe modelliga ja peagi sünnib neile poeg. Oma kooselu modelliga varjas Cezanne aastaid oma isa eest. Juhuslikult sai isa sellest teada ja vähendas poja elatusraha poole võrra. Neid aitas ja toetas Emil Zola
· Eestis on kokku 39 linna. Osa nendest on saanud linna staatuse suuruse tõttu, ajaloolise tähtsuse või haldusmuutuste tulemusena. Linnastumise arenguetapid LINNASTUMINE - kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. VASTULINNASTUMINE inimeste Moodne ärikeskus La Défence elama asumine Pariisis kaugematesse maapiirkondadesse. TAASLINNASTUMINE linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Brisbane'i ärikeskus Ü. Liiberi fotod
Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse; vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga. Kesklinn oli ümbritsetud müüridega, eeslinnades oli rohkem rohelust. Sõjavägi: 1. Kaarikuvägi kuningate ja ülikute jaoks. Nende ees olid nii hobused kui kaamlid. 2. Vabadest talupoegadest ja linnaelanikest koosnev jalavägi. Haridus Kiilkiri pandi kirja sumerite poolt. Kirjutati savitahvlitele. Õpetajad olid preestrid. Õpilased oli ülemkihist. Kirjaoskud levis laiemalt ja kiiremalt. Hästi on säilinud Niinivese savitahvlite raamatukogu. Tulekahju ei suutnud seda hävitada. Jumalad
kättesaadavus saamisel Kooselu reeglid - Peretoetused - Lisapuhkused - Soodustused töötamisel - Trahvid - 14. Kvoot- sisse- ja väljarändajate piirmäär Linnastumine- linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus Eeslinnastumine- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Vastulinnastumine- inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutumine Linnastu- lähestikku paiknevate ja kokku kasvanud linnade kogum Megalinn- ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahell on kokku kasvanud mitmeid linnastud SKT- sisemanaduse kogutoodang Toodangupõhine- antud territooriumil toodetud kõikide kaupade ja teenuste koguväärtus
hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest. Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle
Linnaelul olid omad hüved ja puudused. Kuid elukeskkond pidevalt paranes. Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid järjest paremaks. Linnadesse rajati veevärk, kanalisatsioon ja linnaehitust hakati sihipäraselt planeerima. Hoburaudteede kõrvale tulid trammiteed. 19.sajandi linnaelu mugavuseks oli voolav vesi, vannituba ja WC. Kuid üldist linnaelu edasiminekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevalt epideemiad. Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed. IMPERIALISMI TEKE · 19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa. · Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Venemaa. · Eriti kiirseti arenes USA. · Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema kes on siis ikka see kõige võimsam. · Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu vallutatud maad, kust sai hankida
Nende asemel hakati looma kaljuhaudu, mis olid peidetud, kaitstud, looduslikult soodsates kohtades. Teebast teisel pool Niiluse kallast kõrbes on nn. Kuningate org, sinna kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Ometigi ei suutnud ka need võtted rüüstajaid eemal hoida. Ainukesena säilis 20. sajandini puutumatuna Tutanhamoni haud. Uue Riigi ajast on säilinud haudehitistest eraldiseisvaid templeid. Suurimad ja märkimisväärsemad templid on säilinud Teeba eeslinnades Karnakis ja Luksoris. Tavaline Egiptuse kindlustempel oli nelinurkne,kindlustatud, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks (selle juurde viis Niiluse juurest tee), järgnes sammasõu, seejärel pealt kinnine sammassaal, viimane ruum oli sekos, kus asus jumala kuju ning kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Selline oli näiteks Hatsepsuti tempel. Suurim oli peajumal Amon-Ra tempel Karnakis.
4) Arenenud riikides kasvab linnarahvastik sisemigratsiooni ja immigratsiooni arvel. Arengumaades kasvab linnarahvastik kõrge sündimuse ja maalt linna kolivate inimeste arvel. 6. Nimeta ja kirjelda linnastumise etappe. Too näide iga etapi kohta ja põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis. VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, Lasnamäe (1980-ndad) VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn *AGLOMERATSIOON- liinade liitumine; NT: Nõmme 7
raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab skraa – põhikiri ASUKOHT- veekogud, kauplemiskoht, põllumaa, kaubateed KULTUUR- abielu, pidustused, raha, paastumine, kirjandus, näitemängud, traditsioonid VÄLISILME-kitsad tänavad, piiratud müüridega, rohkem ja vähem kindlustatud majad, vaesemad asusid eeslinnades PAHED- prostitutsioon ÕIGUSED- rahamajandus, kohtumõistmine, vabadus,sedaused ÜLIKOOL-tekkisid itaalias, arenesid linnakoolidest
1924. aastaks tegutses üle Ameerika ligi kümmetuhat Fordi tootmiskompleksi ja 1927. aastaks oli müüdud 15 miljonit masinat. Fordi tootmismeetodiga muutus auto aina igapäevaesemeks ja võib öelda, et ka keskklassi inimese elu keskmeks. Auto igapäevaesemeks muutumine tõi kaasa inimeste harjumuste muutumise, inimesed võisid kolida linnast välja poole, sest tööle sai sõita oma autoga, tekkisid eeslinnad. Nii tekkis ka ühiskondlik arvamus, et eeslinnades elab rikkam rahvas, kellel on maja ja auto. Linnas sees elaval inimesel ei olnud autot vaja, kuna tööle sai trolliga või jala, mis jällegi tekitas arvamuse, et need inimesed ei suuda omale autot lubada. Autode luksusesemest tarbeesemeks muutumisega kaasnes ka teiste äride edenemine. Autosid oli vaja ju tankida, mis tekitas kasvu bensiinijaamade arvu kasvus ja tähtsaks said ka autoparandustöökojad. Kõik see tõi kaasa veel suurema majanduskasvu. Majanduskasv aga
purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NSV Liit valmistus samuti sõjaks, 1941 aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatut hoopi andma. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Kuid Hitler lõi kõhklema ning saatis vahepeal osa väegrupist Kiievit vallutama. Peale seda mingi Moskvat vallutama, aga selle aja peale jõudis Punaarmee sakslaste pealetungi Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid suutsid piiramisrõngasse võtta. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Jaapan astus sõtta 7. dets 1941 kui ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu..
Töölistele ehitati küll odavaid üürimaju, aga see ei olnud piisav sest osa lihtrahvast elas ikka odavates korterites, vahel ka keldrites või hoovides. Elutingimused olid väga antisanitaarsed, rasked ja ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Kuid vaadates pikemat perspektiivi oli tööstusrevolutsioon algus linnaelu pidevaks paranemiseks. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ehitust planeerima. Linnaelu osaks said ka WC, vannituba ja voolav vesi. Eeslinnades asi aga nii kiiresti ei arenenud ning seal olid veel kitsad korterid ja kehvad sanitaarolud. Loodi inimestele kultuuriasutusi, kus linnaelanikud said oma vaba aega sisustada. Minu arvates olid alguses elutingimused väga halvad ning keeruline võis olla tööd teha, kui ei olnud kohta kus korralikult puhata. Hiljem muutusid elutingimused linnades paremaks ja see aitas kaasa ka inimeste tervisele. Kuna inimestele tekkis ka vaba aja veetmise võimalus oli neil rohkem
Kaevandatakse kivi ja pruunsütt, raua, mangaani, plii, tsingi, vase, volframi ja uraanimaaki. Samuti ka väävlit, boraate, abesti, kipsi ja marmorit. Rohkem kui poole elektrienergiast annavad suurte tööstuskeskuste läheduses paiknevad soojuselektrijaamad. Tekstiili, õmblus, naha ja lalatsivabrikud kasutavad kohalikku toorainet ja müüvad valdava osa toodangust sieturule. Argentina on lamba ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas Buenos Aireses ja selle eeslinnades asuvad suured hästi mehaniseeritud eksporttapamajad ning külmhooned. Heal järjel on ka jahu, suhkru, tubaka ja veinitööstus. Alates 1950 aastast on arendatud ka rasketööstust: must metallurgia, värviline metallurgia, laevaehitus,autotööstus, põllumasinatööstus, elektritööstus, elektroonikatööstus jne. Oma rasketööstustoodetega rahuldatakse ¾ riigi vajadusest. Vanad tööstusharud on puidu, tselluloosi, paberi ja ehitusmaterjalitööstus
tuumikus elasid kõige jõukamad linnakodanikud, räpastes puitagulistes vaesed tööinimesed. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse ei kolitud, vaid autosid omavad ja jõukamad teeninduses või juhikohtadel töötavad linnaelanikud (valgekraed) rajasid kodu äärelinnades ning hiljem ka eeslinnades, kust algul rongidega ja hiljem autodega kesklinan tööle sõideti. Maalt tuli linnadesse jätkuvalt inimesi, kes vaestena olid sunnitud elama agulites. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad ning linna kui funktsioneeriva organismi keerukus sundis linnavõime 19.sajandi lõpus mõtlema rohkem sellele, kuidas liiklust ning elamu ja tööstusrajoone ratsionaalselt paigutada. Tööstusajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast
mõlema riigi rahvaarv kasvab kiiresti sisserände tõttu. Praegusel ajal tuleb enamik sisserändajaid Ladina-Ameerikast ja Aasiast .Industriaalajastu suurte linnastute ümberkujunemine infoajastu asulatevõrgus Põhja-Ameerikas juba üsna kaugele jõudnud. Väiketalud ja linnad hääbuvad kiiresti ja ole poole põhja-ameeriklastest elab suuremates linnades või nende vahetus lähedusse jäävates eeslinnades. Maal ja väikelinnades elab vaevalt 10% rahvastikust. Kanadas on maarahvastiku osakaal veelgi väiksem. USA põhirahvus on ameeriklased. See rahvus kujunes inglisekeelse tuumiku ümber, kellega on liitunud sisserännanuid kogu maailmast. Pidevalt saabuvad immigrandid sulanduvad järk- järgult ameeriklaste hulka. Hilisemad sisserändajad, kes on oma varasema etnilise kuluvuse osaliselt veel säilitanud, moodustavad vaid umbes viiendiku. Põlisameeriklasi on vähe alles jäänud.
Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis-ning kaubandusvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. Linnade asukoha puhul polnud peamine mitte looduslikasukoht vaid kauplemisvõimalus.Suurimad linnad olid Rooma,Merseilles, Veneetsia, Pariis jne. Linnad.Eluolu ja kultuur Püstitati kindlustatud majad, linnad olid piiretud müüridega. Vasemad linlased pidid elama eeslinnades. Linnaelanike toit oli mitmekesine.Muudeti suhtumist abiellu. Hakati rohkem abielluma, kuna linna elu oli vabam. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildi, tsunftid kui ka terve kodanikkond üheskoos. Olid näitemängud. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Ristiusk ja kirik
2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austasid loodusjõude, puid päikest, esivanemaid, Valhalla, kolmeosaline ilmapuu(oksad puudutasid taevast, juur põrgut), maailma häving Ragnarok(hea ja kurja kokkupõrge), jumalad Thor, Frej, Odin, inim ja loomaohvrid jumalatele.Ruunid e tähed(neil oli jõud) Pilet 7 1.Keskaegne linnaelu-maja suurus näitas jõukust, võisteldi majade ehitamises, linn ümbritsetud müüriga(kaitses vaenlase kallaletungi eest), vaesed asusid väljaspool müüre(eeslinnades), kirjaoskus levinum kui maal, rändurite tõttu traditsioonide sulandumine, linnades levis laialt prostitutsioon, aga abielu polnud moes.Linnas arveldati peamiselt rahaga. 2. Skandinaavlaste saagad ja kangelaseepika Pärimusi kanti edasi suuliselt saagadena(müüdid hiidudest ja jumalatest), eepos Vanem Edda(jutustab Reini jõe põhja vajunud Niflungerite suguvõsa aardest ja Konung Atli surmast) Pilet 8 1.Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus, käsitöö
Linn-omavalitsuslik kogukond,eesotsas linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e.patriitsid.Gildid,tsunftid-ühing,mis kontrollisid tootmist,määrasid hindu,pidasid pidusööminguid.Skraa-põhikiri.Linnaõigus-senjöör määras.Senjöörist sõltumatuks saidSveits,Flandria linnad.Kaubalinnad-Veneetsia,Genua,Flandria linnad.Hansa liit-kaubalinnade liit XII saj-il,keskuseks Lübeck,kokkutulekuteks hansapäevad. 3.Linnad piiratud müüridega,vaesed eeslinnades,abielluti rohkem,prostitusioon levis,sotsiaalsed pinged,vastuolud,arveldati rohkem rahaga,pidustusi palju,vastlakarneval- silmapaistvaim üritus,järgnes paastumine,etendati näitemänge-müsteeriumid.Kirjandus-värsivormilised lühilood-fabliood,"Rebaseromaan"-prantsuse eepos
ülejäänud kivist hoonestust. Ülejäänud majad asusid väljaspool linnamüüri. Linnas oli 3 väike aed. Riia mnt. algus (Suure-ja Väike Jõe Henno tänavani, Pargi, Suur-Sepa kuni Karja tänavani) oli hõreda puithoonestusega (elamud, majapidamishooned ja üksikud töökojad, hoonestus oli ühekorruseline, laokorrusega pööningul ja poodidega soklikorrusel. Eeslinnades ja jõgede kallastel paiknesid linnakalurite hütid. Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida–lääne suunaline Pikk tänav, (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv Riia ehk Nikolai tänav. 1550. aastal oli linnas 70 kivist ja 30 puitelamut, 13 kõrtsi ja kivist aitasid, elanike arvuks oli 1000…1200 inimest. Linna müüriga piiratud territooriumi suuruseks oli 6500 m².
saarele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopis Admiraliteedihoone ümbrus. Admiraliteet oli laevaehitustehas, mida Peeter-Pauli kindluse lähedale ehitama hakati. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. Sillad Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Arvatakse, et koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620 silda [2]. Neist 218 on jalakäijate omad. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga. Esimene sild üle Neeva ehitati 1850. aastal. Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda
toodangut linna viia. 4) keelati vilja väljavedu välismaale, kuid jätkuvalt lubati vedada vilja Rootsi ja Soome. 5) Talu peamised ostuartiklid olid sool ja raud, kui jätkus raha, siis veel soolakala, nahkade parkimine, alkohol, tubakas jne. 5. A) Tallinn üle 10000 (25000 sõjaväelast) Narva 4000-5000 Tartu 3500 Pärnu 2000 Alla tuhande Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu ja Paide. B) Peamiseks sissetuleku allikaks oli kaubandus, eeslinnades kasvatat ka aiasaadusi ning peeti karja. Käsitöökeskused -> tsunftid. Eestlased olid lihttöölised. C) Eestlaste osakaal võis küündida Tallinnas 1/3, väiksemad linnad olid peaaegu saksastunud. D) Elanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks(aadlikud, vaimulikud, ametnikud jt.). Teised ei saanud kuuluda gildidesse, tsunftidesse ega magistraati. 6. Rahvastiku juurdekasvu allikaks oli külaelanike ümberasumine linnadesse
kaupmeestel Mustpeade vennaskond. Eksport teravili, kala, karusnahk, ehitis- ja hauakive, lina ja hülgerasva Import kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metalliotooteid, luksusesemeid. Käsitöö. XVI oli Tallinnas ligi 20 tsumfti, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri). Linnade välisilme. Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad linnad piirati kivist ringmüüriga. Vaesem elanikkond elas eeslinnades e agulites. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väiksed poed. Selle äärde rajati raekoda tähtsaim ühiskondlik hoone. Rahvastik. Tallinnas ulatus elanikkond XV sajandil u8000ni. Tartus u6000ni. Kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Katoliku kirik ja usupuhastus Kirikukorraldus Eesti alal. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks, kui see üldiselt mujal oli.Kõrgeimaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop.
hakkata ka varjama muldvallide taha. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähtsuse võimsad suurtükitornid, mida on Tallinna vanalinnas võimalik ka tänapäeval näha- Kiek in de Kök 15. sajandist ja Paks Margareeta 16. sajandi algusest. Keskaegsete elamute ja ühiskondlike hoonete ehitusstiilile avaldasid mõju vajadus kokku hoida müüriga piiratud pinda ja püüe vältida tulekahjusid. 1433. aastal loobuti puuehitistest ning neid püstitati veel vaid eeslinnades väljaspool müüri. Majad erinesid keskajal üksteisest vähe, sest ajastule oli individualism võõras ja omapäratsemist peeti häbiväärseks. Õige oli ehitada nii, nagu teised samast seisusest inimesed olid juba ehitanud. Majad olid praktilised ja asjalikud, kuid fassaadide kujundamisel kordusid mõned detailid, mille ülesanne oli kaunistada. Üks selliseid motiive oli kõrge teravkaareline niss. Kui maja ukseni viis trepp, siis
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Kuid sõltumata sellest, kas inimene elab maal või linnas, on ta igapäevaelu ikkagi mõjutatud linnas toimuvast. Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Praegu moodustab linnarahvastik veidi üle poole maailma rahvastikust. Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. Vastulinnastumine - inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse. Taaslinnastumine linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Ülelinnastumine arengumaade linnade ülikiire kasv. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal, linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi
paiknemine lähedus pole oluline lähedus on soovitatav 22.Nimeta kõrgtehnoloogia harusid ja tooteid. mikroelektroonika - arvutid biotehnika - ravimid sidevahendid - mobiiltelefonid tuuma- ja kosmosetehnika - satelliidid, GPS-tooted, relvad 23.Iseloomusta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete peamisi paigutustegureid. soodne asend transpordi suhtes, arenenud side, info kättesaadavus sobiv looduskeskkond - eeslinnades teaduskeskuste ja ülikoolide lähedus sidusettevõtete lähedus 24.Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted teadusparkides? Teaduspark on piirkond, kus paiknevad lähestikku ülikoolid, uurimisasutused, laboratooriumid ja sidusettevõtted. Teadusparkides töötavad ülikooli lõpetanud noored, jätkub kvalifitseeritud tööjõudu. On ärimehi, kes on sellest huvitatud. On korralik transport, liiklussõlmed - tagab sideme teiste teadusasutustega
Maarahvas teostas Tallinnas lihtsamaid, kuid samas füüsiliselt raskemaid töid, mis olid ühtlasi kehvemini tasustatavad. Maarahva seast pärit linnaelanikud säilitasid sidemed maapiirkondades elanud sugulastega. Tutvuste kaudu toimis maapiirkonnast saadud põlumajanduslike saaduste ning linnas toodetud käsitöö jms vahetuskaubandus. Osa sugulastest võisid elada isegi linna läheduses asunud linnasarases või ümberkaudsetes külades, millest hiljem kasvasid välja eeslinnad. Eeslinnades elanud maarahva elu oli mitmeid kordi ohtlikum, kui linnamüüri sees elanud inimestel, sest sõja korral hävitati tavaliselt eeslinnade elanikkonna elamud ja põllud. Lähedal asuv Tallinna linnamüür oli ümberkaudsele maarahvale pelgupaigaks. Keskajal säilis maapiirkondades elava maarahvast elanikkonna seas muistne perekonnatüüp kärgperekond. Koos elasid mitu põlvkonda, arvestades muidugi tolleaegset kõrget suremust ja lühikest keskmist eluiga
Vana tööstuspiirkond elamu või kaubanduspiirkond Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn. Põllumajandusajastu linn: avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid linna kaitsemüüride vahel. Agul kasvas piiridest välja. Tööstusajastu linn: ärila kasvas laiusesse kui ka kõrgusesse, jõukamad elasid ääre- ja eeslinnades, maalt tulijad elasid agulites. Palju kapitali suunati tööstusajastu lõppedes linnast väljas olevate eramute ehitusse. Kuritegevuse eest põgeneti agulitest eeslinnadesse. Tööstuslinnast kujunes paremate elutingimustega funktsionaalne keskus, mis jagunes sektoriteks. Infoajastu linn: väheneb tööstustöökohtade osakaal, infosektori tähtsus tõuseb. Vanad agulid asustatakse ja tööstushooned renoveeritakse
Rebase elupaik Rebase eelistatuim elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega, kuid rebase elupaigad võivad olla väga erinevad, nagu mets, tundra, taiga, stepp, kuigi rebane väldib suuri metsamassiive, elutseb ka võsas ja soos. Tegelikult rebasele sobivad paljud elupaigad alates soolapaduratest ja liivaluidetest ning lõpetades mäetippudega. Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tegutseb rebane ka eeslinnades. Inimeste lähedus pakub rebastele väikesel alal palju toitu, nagu inimeste toidujäätmeid. Inimeste lähedus toob kahjuks kaasa ka rebaste surma, kuna inimesterohketes kohtades nad võivad auto alla jääda. Ka maal on rebastel soodne elada, kuna talurahvas on paljudes kohtades ei taha rebaseid jahtida, lootes, et nad hävitavad viljasaaki ohustavaid rohutirtse ja hiiri. Looduses valivad rebased mitmekesise taimkattega elupaiku (Eestis
.. samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Seevastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu. Tihtipeale ei mahtunud linnarahvas müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku puhul kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. Samal ajal levis linnades laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali.
Vihma ajal sumpasid inimesed ja loomad poris. Kanad, sead ja koerad sõid toidujäänuseid, mida vedeles peaaegu kõikjal. Nõude- ja ihupesuvesi heideti enamasti otse tänavale. Ka ümberkaudsed jõed ja ojad olid olmejäätmetest reostatud. Linnakodanikud: Alates 10.-11. sajandist hakkasid linnad üsna kiiresti kasvama. Sinna asus elama rohkesti käsitöölisi ja talupoegi. Need, kes ei leidnud endale linnamüüride vahel eluaset, seadsid end sisse müüride taga nii öelda eeslinnades. Linn ja selle elanikud moodustasid muust ühiskonnast eraldi seisva maailma. Linnarahvas tunnetas vajadust kuuluda ühtsesse kogukonda. Linnakodanikuks saadi sünnijärgselt või langetas raad linnakogukonda vastuvõtmise otsuse. Rae otsuse järel anti kodanikuvanne. Linnakodaniku õigused ja kohustused olenesid tema tööalast ja varanduslikust seisundist. Peamised seisuslikud rühmad olid raeliikmed, kaupmehed ja käsitöölised.
tubakat; peale selle ka veel veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu(vürtsid, suhkur, kohv, tee) · riik kontrollis kaubandust saades tollide ja teistest kaubandusest laekuvatest maksudest olulist sissetulekut · sisekaubandus koosnes linna väikekaupmeeste kätte · kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir · Vene kaupmeeste tegevus oli linnas keelatud, küll lubati neil tegelda maal ja eeslinnades, kus nende peamisteks klieantideks olid sõjaväelased · sõbrakaubanduse põhimõte - igal talupojal oli linnas kindel kaupmees kellega too oma äri ajas · olulised kauplemiskohad - maalaadad · laadapäevad olid ka linnades · talurahval oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke teravilja vastu käsitöö ja tööndus · säilis tsunftikord · eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale
Kolmas etapp XX sajandi teisel poolel. Linnaelanike arv kasvab, eriti kiiresti Lõuna riikides. Praegu elab linnades veidi üle poole inimestest. Megalopoliste areng. 2002. Aastal 22 enam kui kümne miljoni elanikuga ja 408 üle miljoni elanikuga linnastut. Põhja riikides ränne linna peatunud ja loomulik iive väike. Linnakeskustes rahvaarv vähenenud (kohati hakanud uuesti kasvama). New Yorgis elas Manhattanil 1910 2,3 mln inimest, praegu poole vähem. Ameerika Ühendriikides elab väikestes eeslinnades 60% linnaravastikust. Euroopa Liidus elab 40% inimestest asulates rahvaarvuga 10 kuni 50 tuhat inimest (Eestis5%), viiendik inimesi asulates vähem kui 10 tuh inimest (Eestis 51%), viiendik linnades 50 kuni 250 tuh elanikku (Eestis 16%) ja viiendik inimestes linnades rahvaarvuga enam kui 250 tuh elanikku (Eestis 28%). Põhja riikides on linnade võrk ühtlane ja tihe. Lõuna riikides suur iive ja jätkub sisseränne, seda eelkõige suurlinnadesse. Linnade võrk on ebaühtlane ja kohati ka hõre
omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. Linn Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Aja möödudes muutus tähtsaimaks tegevuseks kaubandus. Linnamüüride vahel elasid linnakodanike seisuses olevad kaupmehed ja käsitöölised. Vaesemad inimesed elasid väljaspool linnamüüre, eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille ääres asetses tavaliselt ka tähtsaim ühiskondlik hoone - raekoda. Turg oli nii kaubanduskeskus kui ka ühiskondliku elu sõlmpunkt.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Eestis olid orduajal müüri ja kraaviga ümbritsetud näiteks Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi. Linnamüür määras ära linna territooriumi
Kool inkorporeeriti Marylandis 20. detsembril 1990 aastal Baltimore Estonian Supplementary School, Inc. nime all. Inkorporeerijad olid kooli asutaja Leida Siimsen, tema tütar Marju Põldmäe ja ta väimees Ants Põldmäe, kes on ühtlasi kah kooli juhataja. Esimese 45 aasta jooksul on Baltimore'i Eesti Koolis õppinud 170 noort. Chicago Eesti Kool Chicago Eesti Kooli taasavamine toimus 2008. aasta septembris. Kooli eesmärgiks on tuua kokku Chicagos ja Chicago eeslinnades elavaid eesti lapsi ja teistest rahvustest eesti keele huvilisi, õpetada eesti keelt ja tutvustada eesti kultuuri. Õppetöö toimub igal teisel pühapäeval, klassid on jaotatud vastavalt laste vanusele: 3 5-aastased, 6-9-aastased ja 10-13-aastased (vajadusel ka vanemad lapsed). Lapsed õpivad eesti keelt, kodulugu ja muusikat. Õppekava koostamisel on võetud aluseks Eesti rahvakalendri tähtpäevad ja tähtsad eluvaldkonnad.
suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi. Näis, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. Otsustaval hetkel lõi Hitler aga kõhklema. Moskva ründamise asemel suunas ta osa väegrupist Mitte lõunasse, kus piirati ümber ja hävitati Kiievi kaitsvad Nõukogude väed. Alles pärast seda koondas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks, selleks toodi aga osa üksusi Leningradi alt ära, mistõttu Punaarmeel oli võimalik sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna küll vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad
Lõuna-Inglismaal tekkisid arvestatavad eeslinnad ja arenes kergetööstus. Soodustusi tehti farmeritele ja arendati transpordisüsteemi. Valijad olid tänulikud ja 1935. aasta valimised võitis taas rahvuslik valitsus, mis nüüdseks koosnes peaaegu täielikult konservatiividest. Selle valitsuse probleemiks oli see, et ta jättisi põhjendamatult jättis unarusse vaesemad piirkonnad (Sotimaa, Wales) kuni ajani, mil seal hakkas arenema lennukitööstus. Samas tegi orienteeritus eeslinnades tekkivale keskklassile Suurbritanniast ühe stabiilsema riigi tolleaegses Euroopas. Näiteks Itaalias ja Saksamaal pääsesid võimule autoritaarsed, kui mitte totalitaarsed reziimid ning Austria ja Hispaania vaevlesid korratuses. Sotsiaalne hierarhia muutus Suurbritannias tollel ajajärgul suhteliselt vähe - parlamendi ja monarhia prestiiz säilis hoolimata sellest, et kuningas Edward VIII loobus detsembris 1936 troonist. Mitmes mõttes tundus 1930
Sisse: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee) Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus, kuid riskantne, kuna laevaõnnetused. Sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, kehtestati kaupmeeste ülemapiir. Vene kaupmehed olid linnas keelatud, nad kauplesid maal ja eeslinnades. Nii mõisad kui ka talupojad viisid kaupa linna müügiks. Mida tähendas sõbrakaubandus? Igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Kauplemiskohtadeks maalaadad, Suurim iga aastane laat Tartus saksa laat, mis toimus kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva ning seal oli kaupmehi ka kaugematest maadest. Vahetuskaubandus Soomega silgud vilja vastu. Kagu- Eesti talupojad said lisasissetuleku salaviinapõletamisest, nende tegemisi toetas ka mõisnik.
teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) SISEKAUBANDUS Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir(nt Viljandis ja Kuressaares lubati tegutseda vaid kuuel kaupmehel ja ühel apteekril) Linnades oli Vene kaupmeeste tegutsemine keelatud, küll aga lubati neil kaubelda maal ja eeslinnades, kus nende klientideks olid peamiselt sõjaväelased. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Sellisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Eesti suurim laat oli talvine Tartus peetab saksa laat, mis kestis igal aastal kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva. Kagu- Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine. KÄSITÖÖ JA TÖÖNDUS
on kõikjal linnas- Õuekohtu hoone Laial tänava, Ülikooli hoone Jaani kiriku vastas, Maarja kirik, Jaani kirik (taastati 1740 aastaks). All- linna varemete taustal kõrgus varemetes Toomemägi, millel seisid Toomkiriku, linnuse ja kunagiste linnahärrade majade jäänukid. Linnamüüre enam ei taastatud,1763 astal alustati bastioni rajamist, aga lõpetati varsti. Peale kindlustööde lõppu jääb Tartu avatud linnaks. Aastaks 1774 oli linnas kokku 570 elumaja, millest 2/3 asus eeslinnades, paljud (u.300) neist, jällegi puumajad õlgkatusega, mis hävisid järjekordsetes suurtulekahjudes 1775 aastal. Selles tulekahjus hävis enamik kesklinnast, mis oli alles suudetud üles ehitada, vastvalminud puusild üle Emajõe (Pullerits, 2005). 10 Peale suurtulekahju hakati taas linna taastama , senise keskaegse tänavavõrgu asemele rajati uus, mitteolulised tänavad kaotati, enamikke tänavaid õgvendati, lammutati puumajad, mis
Tasasel maa-alal ja suhteliselt väikse. Piirdega piiratud. Teljeline orientatsioon. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Tsentraalne, nelinurkne või T- kujuline bassein. Rikkalik taimestik. Teeba aed. 5.Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Kreeka maastikuks järsk maapind, kus kohtuvad meri ja ebaregulaarse rannajoonega katkendlik manner. Linnaaiad. Mõisaaiad. Pargid. Linnades väiksemad eraaiad, mis moodustasid eeslinnades rohelise vööndi. Rajati puu-, köögivilja- ja ürdiaedu. Maal põllumajandussaaduste kasvatamise kõrval nn. mõisaaiad. Pühad hiied kujunesid üldkasutatavateks parkideks. Hellenismi perioodil linnaplaneerimise käigus rajati linnadesse haljasalasid. Parnassose mägi Delfis. Linnaplaneerimine: Turgudel oli läheduses sadamad ja mererannad. Mileetos: Rannajoon on pikem ja teravam ja vastavalt rannajaotusele on välja kujunenud linn. Teater oli rohkem vaesemate inimeste poolel
annaabi.ee 
