Tirtsud ja ritsikad (0)

Tirtsud ja Ritsikad
Sissejuhatuseks
Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad.
Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad , nahkjad, tagatiivad aga laiad , kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika munetiga, mille abil nad oma munad pinnasesse või taimedesse munevad.
Sihktiivalised on soojalembesed ning päevase eluviisiga putukad. Nad tegutsevad maapinnal taimede vahel, aga ka puudel ja põõsastel. Peamiselt toituvad nad rohttaimedest, vähem on rööveluviisiga liike. Sihktiivalistel on hästi arenenud helitekitamise aparaat ning kuulmiselundid . Nad arenevad vaegmoondega. Munast kooruvad tiivutud, sigimisvõimetud ja täiskasvanud putukast väiksemad vastsed . Tiivaalgmed ilmuvad neile selga juba paari esimese kestumise järel. Maailmas on tuntud üle 20 000 liigi sihktiivalisi. Tundlate pikkuse järgi jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks.
Roheline lauluritsikas
Rohelised lauluritsikad on suuterd ning tegelikkuses ka erkrohelist värvi.
Suurte hulkadena on nad võimelised tekitama saagile mõningast kahju, muidu on nad aga täiesti kahjutud putukad.
Roheline lauluritsikas on kergestikohastuv, ta asustab mitmeid biotoope,
Elutseb külades ja eeslinnades, eriti, kui maja ees on suurem aed, kus putukatel on piisavalt toitu.
Roheline lauluritsikas on aktiivsem hilisel pärastlõunal ja õhtu eel. Sel ajal hangib ta kõige meelsamini toitu. Ta on kohastunud toituma nii taimsest kui ka loomse toidu süümiseks.
Kõrbetirts
Tirts võib läbida kaks eluperioodi: erakliku või parveperioodi. Kui toitu on piisavalt, elab putukas üksinda, ent kui toitunappus kimbutama hakkab, kogunevad putukad hiigelsuurtesse parvedesse ning suunduvad pikkale teekonnale.
Toitub lehtedest, kõrrelistest, puuviljadest ja lilledest.
Lehetirtslased
Lehetirtslased on väikesed ja harilikult pruunid või rohelised putukad.
Nad on kohutavad kahjurid, kes ründavad maisi- ja riisipõlde, samuti puuvilla - ja suhkrurooistandusi.
Lehetirtslased toituvad erandlikult taime mahladest, näiteks teravilja, õunapuu, kartuli, rooside või suhkrupeedi omast.mahlade imemiseks on tal nokk
Röövritsikad
Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi
süüa oma lähisugulasi.
Raagritsikad
Raagritsikad, keda kutsutakse ka kõndivateks raagudeks, väärivad oma nime täielikult. Nende maskeerimismeistrite keha meenutab oksaraagu nii tõetruult, et neid on tõelist taimeosadest raske eristada.
Kasutatud kirjandus
www. neti .ee
www.google.com
„Imepärane ja mõistatuslik loodus“ Lk 117
„Looduse Entsüklopeedia“Lk 166-167