PAUL CEZANNE (1839-1906) (0)

PAUL CEZANNE (1839-1906)
Paul Cezanne sündis 19.jaanuaril 1839.a. Aixi väikelinnas Provence maakonnas Prantsusmaal. Ta isa oli endisest kübarapoeomanikust pankuriks hakanud mees, kes abiellus Pauli emaga, kui poiss oli viieaastane. Cezanne õppis ühes koolis koos Emil Zolaga, kes jäi kogu elu vältel tema parimaks sõbraks. Paralleelselt õpingutega kolledžis õppis Cezanne ka joonistamist. Kirg maalimise vastu haaras ta peagi jäägitult. Isa nõudmisel alustas Cezanne küll õpinguid ülikoolis õigusteaduskonnas, kuid ema ja õe soosingul pühendub maalikunstile . Noormees siirdub Pariisi, kus alustab kunstiõpinguid ja tutvub impressionistidega.
Varasem looming on kohmakas ja naiivne , maalitud paksude värvikihtidega, tumetates ja rasketes toonides.
Cezanne maalib palju Pariisi eeslinnades, samuti külastades oma kodulinna. Prantsuse-Preisi sõja ajal ostab isa poja kahel korral sõjaväeteenistusest vabaks ja kunstnik sõidab Marseille lähedale, kus maalib loodust ja püüab anda lõuendil edasi oma tundeid. Seal elab ta koos ühe modelliga ja peagi sünnib neile poeg. Oma kooselu modelliga varjas Cezanne aastaid oma isa eest. Juhuslikult sai isa sellest teada ja vähendas poja elatusraha poole võrra. Neid aitas ja toetas Emil Zola . Alles kaheksa aasta pärast sai kunstniku abielu seaduslikuks (selleks ajaks oldi koos juba 16 aastat) ja mõni kuu hiljem, pärast isa surma, päris Cezanne soliidse varanduse .
Cezanne esines näitustel koos impressionistidega, kuid kriitika ründas teda kõige ägedamalt ja ta eraldus grupist ning elas elu lõpuni peamiselt Aixis, üldsusele tundmatu veidrikuna.
Cezanne peamine erinevus impressionistidest seisnes selles, et viimased taotlesid õhu ja valguse tabamist, siis Cezanne huvitas kehade kujutamine ruumis. Ta loobub impressio- nistide virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest ning püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb tasakaal ja selge masside ülesehitus. Eluõiguse saavad lokaaltoonid. Ta hakkab kasutama vastandvärve. Looduses leiduvad vormid lihtsustab. Laiem publik suhtus kunstiuuendustesse tõrjuvalt, isegi vaenulikult .
Omaette osa Cezanne loomingust moodustavad natüürmordid. Neil on kujutatud majapidamisriistu ja puuvilju . Kunstnik on suutnud panna vaataja tajuma asjade struktuuri. Kõik on antud edasi tõetruult-iga eseme värvi, hele-tumedust ja vorme kujutatkse nii, nagu näeksime seda mitmest erinevast vaatekohast, nagu võiksime seda käega kombata või selle raskust kindlaks määrata.
Cezanne püüdis saada enda töid ametlikele näitustele, kuid need lükati alati tagasi. Alles üsna elu lõpul hakkas asjatundjate ja kunstnike kitsas ringis tekkima huvi tema tööde vastu. Suur üldsus avastas Cezanne loomingu aga alles pärast meistri surma ja sellest ajast saadik on see olnud kogu maailma loovkunstnike huvi keskpunktis.
Elu lõpul ei suutnud Cezanne diabeedi tõttu enam väga palju maalida, kuid käis iga päev ilmast hoolimata väljas looduses maalimas. 15. oktoobril 1906.a. ta külmetus ja suri 22. oktoobril.
Pärast surma selgus lõplikult, millise tohutu loomingulise pärandi jättis Paul Cezanne-üle 800 lõuendi, 350 akvarelli ja sama palju joonistusi.