Teine maailmasõda (0)

Teine maailmasõda algas 1. sept 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale.
Poolat ründamiseks oli Hitleril väga hea võimalus, kuna MRP’ga sai ta vabad käed selle tegemiseks. Sõjaplaaniks oli Poola purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga siiski sõtta veel ei sekkunud. Kuna Saksa armee oli Poola omast suurem ja parem siis hävitati kõik väga kiirelt. Poola üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis kallale veel NSV Liit, hõivates Ida-Poola.
Talvesõda algas 30 novembril 1939 aastal kui Nõukogude Liit ründas sõda kuulutamata Soome Vabariiki - tegu, mille eest NSVL Rahvaste ühendusest välja visati. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus MRP salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri. Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Soome piirile oli koondatud neli armeed . Soomele tulid appi tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest, appitulnuid vabatahtlike oli 11 500 meest. Talvesõjas võitles ka 2 000 eestlast. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite, tankide ja muu sõjavarustuse suurimaiks tarnijaiks olid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia ja Hispaania. USA president keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu.Punaarmee ei suutnud Soomet vallutada, kuna 1937 aastal tehtud juhtkonna puhastuses kõrvaldati palju kogenuid ohvitsere.
Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivsem tegevus toimus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes sellega tõsiseid kaotusi. 9. aprillil hõivas Saksa laevastik vastupanuta Taani ning ründas siis Norrat.
Välksõja sõjaplaaniks oli löök anda Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Rünnak toimus 10. mail 1940, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Kaasa aitas ka lennuväe koostöö.
Lahing Inglismaa pärast oli põhjustatud Winston Churchilli rahuettepaneku tagasilükkamine ning lubas sõda kõike pannes jätkata. Nii ei jäänud Hitleril midagi muud üle kui alustada ettevalmistusi dessandiks. 16. juuli 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe (õhujõud) jõududega põlvili suruda. Sakslased said selles lahingus esimese tõsisema tagasilöögi, kuna Inglismaale tuli Poola ja Tšehhi appi.
Aafrikas alustas rünnakut Itaalia 1940 septembris. Edu ei saavutatud, kuna Briti väed olid liiga head. 7. detsembril 1940 alustasid Briti väed Aafrikasse vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused täielikult puruks, vallutades suure osa Liibüast.
1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani Saksamaa vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa . Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama , laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NSV Liit valmistus samuti sõjaks, 1941 aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatut hoopi andma. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Kuid Hitler lõi kõhklema ning saatis vahepeal osa väegrupist Kiievit vallutama. Peale seda mingi Moskvat vallutama, aga selle aja peale jõudis Punaarmee sakslaste pealetungi Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid suutsid piiramisrõngasse võtta. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.
Jaapan astus sõtta 7. dets 1941 kui ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu..
1944 aastal algasid Punaarmee rünnakud põhja – ja lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad , kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma.22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu.
Teherani konverents toimus 1943 lõpul ja seal tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta piire . 1945 veebruar toimus Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt . Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO.
Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee . Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti . Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus(20), suurel osal olid hukkunud tsiviilisikud.
1945 aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike partei, riigi ja sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu.