Teine
maailmasõda algas 1. sept 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale.
Poolat ründamiseks oli Hitleril väga hea
võimalus, kuna MRP’ga sai ta vabad käed selle tegemiseks.
Sõjaplaaniks oli Poola purustada enne, kui lääneriigid jõuavad
oma jõud. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril
provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga siiski sõtta veel
ei sekkunud. Kuna Saksa armee oli Poola omast suurem ja parem siis
hävitati kõik väga kiirelt. Poola üritas taanduda maa idaossa,
kuid 17. sept 1939 tungis kallale veel NSV Liit, hõivates Ida-Poola.
Talvesõda algas 30 novembril 1939 aastal kui
Nõukogude Liit ründas sõda kuulutamata Soome Vabariiki - tegu,
mille eest NSVL Rahvaste ühendusest välja visati. Nõukogude
Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus MRP salajase
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Manuela Si
Õppematerjali autor
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid
Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selj
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selj
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selj
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitm
kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotov- Ribbentropi pakt. Allkirjastanud riigid lubasid 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata.Lepingu kõige olulisemaks osaks oli lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola
Ta lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ,et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise kogu Euroopa vallutada.23.08.139 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, kestvuseks 10.a ( Molotovi-Ribbentropi pakt ( MRP )) MRP- salajane lisaprotkollis jagati ära Ida-Euroopa- NSV Liit sai Soome,Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Uus maailmasõda võis alata! 19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. Õ.lk.124-129 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Ta alustas provokatsioonidega.Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises, 1.sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid ei alustanud veel sõjategevusega. 17.sept tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSV-Liidule ja Saksamaale. 1939 nov ründas NSV-Liit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid