5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mikk Kull
Õppematerjali autor
EGIPTUS Alates IV aastatuhande lõpust e.Kr. areneb Niiluse kallastel kõrgetasemeline ja omapärane kunst. Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põllupidamine on juba tuhandeid aastaid olnud võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui 20 km lai, kui enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks ja moodustab rohelusse uppuva delta. Niiluse iga-astane üleujutuste vee kogumine hoidlatesse ja hiljem jaokaupa põldudele suunamine võimaldas oluliselt suurendada saagikust. Tammide ja kanalite ehitamine vajas nagu Mesopotaamiaski keskset juhtimist ja soodustas riikide tekkimist. Esialgu kujunes 40 väikest riiki, mis IV aastatuhande lõpus e.Kr. liitusid Alam-Egiptuseks (delta alal) ja Ülem-Egiptuseks. Ülem-Egiptus oli ühtsem, sest kitsast orgu oli lihtsam laevadelt kontrollida, ning sõjaliselt tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus võib eraldada kolm ajajärku (Riik
Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Sealsed seined on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptuses oli umbes 700 jumalat. Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked. Templite kätte kogunesid suured varandused. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel. Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud. Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat.
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitisega kuid loodi
Turgudel rahaga ei kaubeldud. Kaupu vahetati üksteisega: näiteks kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud juurviljade vastu. Kuidas maksid inimesed muistses Egiptuses? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on kokku 30 dünastiat: 1.-3. dünastia valitses arhailist perioodi (ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine.) 4.-8. dünastia valitses Vana Riiki (seda aega tuntakse ka kui püramiidide ajastut. Arenesid arhitektuur ja kunstkäsitöö. Hakati kasutama hieroglüüfe) 9.-10. dünastia tõi esimese vaheperioodi (võimule tuli rida nõrku valitsejaid. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda.) 11.-14. dünastia valitses Keskmist Riiki, (tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks.) 15.-17. dünastia tõi teise vaheperioodi (vaaraod on kaotanud kontrolli maa üle.
Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Vana egiptuse kunstis oli maal ja skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga . Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru . Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena.
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahvel seina sees o M
Kuningas Narmeri kiltkivitahvlike, pole teada, kas oli päriselt ka vaarao või mütoloogiline tegelane. Tähtsusperspektiiv, loomsümbolid, hieroglüüfide esikäijad. Serpobardid- mao kaelaga neljajalgsed, Tahvlikese peal segati kosmeetikat. Vana riik 3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel
Leidus ka loomade, fantastiliste elukate või ornamentidega reljeefe. Piiblis räägitakse Paabeli tornist, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90 m ja mis olevat tõusnud 7 astanguga samuti 90m kõrgusele. Babülon alistus 539. aastal pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida, Türgi ala ning Kreeka kolooniad. Pärsia kunst ühendas seetõttu endas mesopotaamia ja varase kreeka kunsti traditsioonid. VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR – Egiptlased kasutasid oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale lubada ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt 1 ruum, mida kasutati rituaalideks (alates V dünastiast mitu ruumi). Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem, kui ühelgi tema alamal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid