Vana-Egiptuse arhitektuur (0)

VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR
Ühendatud Egiptuse riik saab alguse 3000 e.Kr. kui vaarao Menes (Narmen?) koondab võimu Egiptuses enda kätte.
Vana-Egiptuse iseseisev ajalugu lõppeb 332. e.Kr Aleksander Suure vallutustega.
Varajane ajastu 3000 – 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega)
Vana Riik 2700 – 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood )
Keskmine Riik 2050 – 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood)
Uus Riik 1600 – 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest)
Hiline Riik 1100 – 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal)
Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi.
Mastaba – kivist haudehitis , maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis. Tavaliselt 1 ruum, hiljem ka rohkem
Vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, aga kõrguse tõustes pidi kivikuhi paratamatul ahenema, tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Esimese sellise laskis endale püstitada III dünastia vaarao Džoser Sahara väljadele.
Astmete täitmise teel jõuti tõeliste püramiidideni. Kuulsaimad neist asuvad Kairo lähedal Giza väljadel. See püramiidide kolmik on ka ainuke vanaaja maailmaime , mis on säilinud tänaseni.
Cheopsi (Hufu) püramiid – 138 m kõrgune, kõrgeim püramiid
Chefreni püramiid – kõrguselt teine teine püramiid. Selle tipp on paremini säilinud ja ta asub kõrgemal pinnasel, mistõttu võib tekkida illusioon, et see on kõrgeim.
Mykerinos püramiid – kõrguselt kolmas püramiid.
Püramiidid on ehitatud tohututest (keskmine raskus 2,5 t, leidub ka mitmekümne tonniseid) kiviplokkidest, mis veeti kohale mööda Niilust. Cheopsi püramiid koosneb enam kui 2 miljonist sellisest plokist . Välispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, tänapäeval on need säilinud ainult Chefreni püramiidi tipus . Püramiidide tipp võis olla ka kullatud .
Püramiidi sees asus hauakamber, hauarüüstajate vältimiseks ehitati sinna mitmeid umbkäike ja lõkse. Hauarüüstamist see peatada aga ei suutnud.
Kokku on leitud u 110 püramiidi (enamus pisikesed)
Püramiidid ei olnud aga üksikehitised, vaid osa “surnute linnast”. Sinna kuulusid veel vaarao sugulaste ja ülikute mastabad ja püramiidid, Niiluse veetõusu piiril asuv orutempel (sinna toodi vaarao sunukeha mööda Niilust), hauatempel (sinna viis sillutatud tee orutempli juurest).
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Uue Riigi ajal loobuti püramiidide ehitamisest, kuna need ei hoidnud ümber hauarüüstajaid. Nende asemel hakati looma kaljuhaudu, mis olid peidetud, kaitstud, looduslikult soodsates kohtades.
Teebast teisel pool Niiluse kallast kõrbes on nn. Kuningate org, sinna kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Ometigi ei suutnud ka need võtted rüüstajaid eemal hoida. Ainukesena säilis 20. sajandini puutumatuna Tutanhamoni haud.
Uue Riigi ajast on säilinud haudehitistest eraldiseisvaid templeid. Suurimad ja märkimisväärsemad templid on säilinud Teeba eeslinnades Karnakis ja Luksoris.
Tavaline Egiptuse kindlustempel oli nelinurkne ,kindlustatud, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks (selle juurde viis Niiluse juurest tee), järgnes sammasõu, seejärel pealt kinnine sammassaal , viimane ruum oli sekos , kus asus jumala kuju ning kuhu võisid siseneda ainult preestrid . Selline oli näiteks Hatšepsuti tempel.
Suurim oli peajumal Amon-Ra tempel Karnakis.
Vaarao Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mille sissekäiku kaunistavad 4 kolossi. Pärast Assuani paisu ehitamist oleks tempel vee alla jäänud, seetõttu saeti see kaljust välja ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku.
Egiptlased võtsid esimesena kasutusele tugisambad. Nende baas ja tüves olid lihtsad, kapiteelid olid rohkem kaunistatud, Peamiselt oli nelja tüüpi sambaid – kapiteel kinnine papüürusleht, kapiteel lahtine papüürusleht, lootossammas, palmisammas.
Templite lähedusse püstitati ka monoliitseid obeliske, tavaliselt paarikaupa. Need olid 10-32 m kõrged sihvakad ja teravatipulised kiviplokid, püstitati jumal Ra auks.
Varem püstitati nn. Benben- monumente - kiviplokkidest tornid, tipud ahenesid püramiiditaoliselt.