Euroopa Liidu tekkimine, poliitikad ja majandus (1)

EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM
EL majanduspoliitika aluseks ja eesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine.
Sammud selle eesmärgini jõudmiseks:

• 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus ( vabakaubanduspiirkond , omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes)
  
• 1968.aastal jõustus tolliliit , kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel
  
• 1985 – Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks
  
• 1993 – loodi siseturg – kaupade vaba liikumine.
  

Üleilmastumise tõttu on Euroopa praegu kolmandate riikide majanduslikust arengust sõltuvam kui kunagi varem.
Siseturu põhituumaks on vaba konkurents , ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees.
Neli vabadust ühtse turu keskmes.
Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-s
Praegu on veel piiranguid kaupade ja tööjõu vabas liikumises, näiteks eestlased ei saa veel vabalt tääle minna kõigisse EL riikidesse,.
Ühine raha ning Euroopa majandus-ja rahaliit

• 1988 Euroopa Komisjoni president J. Delors esitas ettepaneku luua Euroopa Majandus – ja Rahaliit, ühine raha ja rahapoliitika
  
• 1.jaanuar 1999 euro arveldusrahana
  
• 1.jaan. 2002 euro sularahana
  
• praegu on euro kasutusel 15 liikmesriigis
  
• eurot ei ole: Suurbritannia , Taani, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Poola, T+sehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria
  

Miks on euro kasutuselevõtmine kasulik???? –mõelge- majanduskriisiga seoses!!!

• säästetakse valuutavahetuskulusid
  
• ettevõtted ei pea arvestama EL piires valuutariskidega
  
• hinnad muutuvad võrreldavaks, kasvab ettevõtete vaheline konkurents
  
• reisijatele arveldamine lihtsamaks
  

Probleem, miinus eurole üleminekul: liikmesriigid ei saa enam ise otsustada oma riigi rahapoliitika üle, otsustusõigus läheb Euroopa Keskpangale. Kui riik ei saa otsustada oma rahapoliitika üle, siis tuleb majanduspoliitika teostamiseks rohkem kasutada fiskaalpoliitikat- makse.
Eurole ülemineku nõuded ehk nn lähenemiskriteeriumid:

• inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% kolme kõige madalama inflatsioonitasemega riigi keskmist inflatsiooni
  
• pikaajaline intressimäär ei tohi olla rohkem kui 2% kõrgem kolme kõige stabiilsemate hindadega riigi intressimäärast
  
• eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust
  
• avaliku sektori laenukoormus ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust
  
• vahetuskursi stabiilsus teiste EL vääringute suhtes
  

Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid
On 4 tõukefondi:

• vanim 1958.aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond: töö leidmise võimalused, geograafilise ja ametialase mobiilsuse suurendamine , koolitus, tüühõivealane nõustamine, meeste ja naiste võrdsed võimalused
  
• suurim tõukefondidest Euroopa Regionaalarengu Fond: toetus suurtele investeeringutele, näiteks infrastruktuuri arendamiseks (transport, energia), keskkonnakaitse . Samuti väikeettevõtetele innovatsioonitoetused, turism , kohaliku arengu toetamine.
  
• 1993 Maastrichti lepinguga loodi Ühtekuuluvusfond. Kui tõukefondid on suunatud regioonide toetamisele liikmesriigist sõltumata, siis Ühtekuuluvusfond toetab mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest (Eesti, Iirimaa , Kreeka jt)
  

Euroopa Liidu eelarve.
KULUD: kõige suurem osa eelarvest kulub põllumajandusele (tagada toiduainete stabiilsed hinnad, talumajapidamiste elujõulisus), toetatakse ka mahajäänud riike jne
EL ei tohi laenu võtta.
Eelarved määratakse seitsmeaastaseks perioodiks.
Liikmesriikide panus EL eelarvesse:

• kolmandate riikide tollimaksud
  
• 0,5-1% ühtlustatud käibemaksubaasistrahvamajanduse kogutulu järgi arvestatav maks: rikkamad riigid maksavad rohkem, vaesemad vähem.
  
• 2007-2013 Eesti maksab EL-le 20,6 miljr krooni, saab aga toetusi 70,17 miljr krooni
  

Euroopa Liit loodi kui rahu-ja majandusliit.
EL-s on 495 milj inimest.
Lissaboni strateegia:

• võeti vastu 2000.a,
  
• eesmärgiks aastaks 2010 muutuda kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks majandusühenduseks maailmas
  

Kopenhaageni kriteeriumid:

• võeti vastu 1993.a. Ülemkogul
  
• need on nõuded liikmesriikidele: demokraatia ja õigusriik, inimõigused ja rahvusvähemuste õiguste kaitse, turumajandus
  

Kodanikuõigused EL-s:

• liikmesriikide kodanikud on ühtlasi EL kodanikud, ühtne punane pass
  
• on vastu võetud EL Põhiõiguste harta
  

Scengeni leping:

• 1984 Prantsusmaa - Saksamaa piiril kaotati piirikontroll
  
• 1985 väikses Luxemburgi linnas Schengenis kirjutasid Belgia, Holland , Luxemburg , Prantsusmaa ja Saksamaa alla nn Schengeni lepingule
  
• kontrolli kaotamine sisepiiridel, aga range kontroll välispiiridel riikidega, mis pole lepinguga ühinenud
  
• ohtlikud ja soovimatud isikud on kantud Schengeni infosüsteemi (SIS)
  
• EL liikmetest pole Schengenis Suurbritannia ja Iirimaa
  
• Kolmandatest riikidest on Norra ja Island
  
• 2007 ühines 9 riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tśehhi, Slovakkia, Malta, Sloveenia
  

Välis-ja julgeplekupoliitika:

• 1997 määratleti nn Petersbergi ülesanded: humanitaar-ja päästeülesanded, rahuvalve , kriisireguleerimine
  
• välis-ja julgeolekupoliitika koordineerija Javier Solana-endine NATO peasekretär
  
• 2003 võttis EL Makedoonias rahuvalve NATO-lt üle
  

Monnet ja Schuman algatasid Euroopa ühenduse loomise.
-9.mai- Euroopa päev- 9.mai1950 Schuman esines deklaratsiooniga, kus olid kirjas EL põhialused: Prantsusmaa ja Saksamaa peavad alatiseks ära leppima, eesmärk rahu, heaolu ja majanduslik edu
1992 Maastrichti lepinguga praegune Euroopa Liit, leping jõustus 1993 pärast heakskiitmist kõigi liikmesriikide poolt – 3sammast:

• majanduslik koostöö
  
• ühine välis-ja julgeolekupoliitika
  
• koostöö justiits - ja siseasjades
  

2007 nn Lissaboni leping varem kavandatud EL põhiseaduse asemel.