võrdset valimisõigust, autonoomiat mittevene piirkondadele) Pidevad streigid linnades tipnesid oktoobris 1905 üldstreigiga. 16.okt.1905.a. tappis Vene sõjavägi Tallinnas lubatud miitingu laialiajamisel 94 in.(Uue turu veresaun Tallinnas) Nikolai II oktoobrimanifest(17.10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-, mõtte-, koosoleku-, trüki- ja sõnavabadused) Baltimaades algas poliitiliste erakondade moodustamine. Esimeseks Eesti parteiks sai J.Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond Tartus kutsuti sügisel 1905 kokku I Eesti ülemaaline rahvaesindajate koosolek, kus kokku tuli ca. 800 saadikut. Revolutsioonimeeleolud ja tülid lõhestasid koosoleku kaheks, kus käremeelsem tuli hiljem kokku Tartu Ülikooli aulas (nn. Aulakoosolek) Aulakoosolek kutsus rahvast üles „vägivalla valitsuse vastu kõigi vahenditega võitlema“ Hilissügisel läksid mitmed töölissalgad linnadest aulakoosoleku kutsetele viidates maale mõisaid
Bürgermusse- Jaan Tõnissoni juhtimisel, nõudes E alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisaks. Eesõiguste piiramist ning riigimaade jag. rahvale. Aulakoosolek- nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksudest loobumist, senise omaval laialisaatmine. Otsused said heakskiidu. Poliitilised olud: aastad olid rahutud, sõjaseisuskord tühistati 1908. Kirjasõna tsenseerimine, pol meeleavaldused olid keelatud. Legaalse erak jätkas Eesti Rahvameelne Eduerakond. Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP ning enamlased haarasid juhtimise enda kätte. Enamlaste ajaleht narvas ilmuv Kiir, Jaan Anvelt. 17.okt manifesti alusel kutsuti kokku riigiduuma, duumad saadeti laiali ennem kui need jõudsid üldse tööle hakata. Pol edu saavutasid eestlased kohalike omavalitsuste valimistel. Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted)
Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle asutaja oli Jaan Tõnisson, 1905 aasta novembris 6. Mõõdukad parempoolsed taotlesid seda, et Venemaal tuleks kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. 7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni. Nad ei oleks isegi välistanud relvastatud võitluse, erinevalt rahumeelsetest mõõdukatest. 8. 1914 - 1918 9. Keisririigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria VS. Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia, Belgia. 10
· agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes: Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti "Bürgermusse" saalis koguneti Tartu ülikooli aulas aulakoosolek mõõdukamad
hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek läheb lõhki ja nii toimub kaks eraldi koosolekut · Loe lk. 11 Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid ja leia, millistes küsimustes oldi eriarvamusel ja milles üksmeeles. · Millised otsused olid radikaalsemad
Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid Eesti keele kasutamise laiendamine Taotleti omavalitsuse, kiriku, ja maareformi Tekkisid Eesti esimesed erakonnad: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Eesti Rahvameelne Eduerakond (Peeter Speek) Aula koosolek Tartus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SAAVUTUSED Jaan Tõnissoni asutatud Eesti esimene erakond jäi püsima Saadi aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamentaarse võitluse kogemused
taluperemehed 16. okt tulistas sõjavägi Tallinnas rahvast - ~100 surnut, 200 haavatut rahvakoosolekul nõuti poliitvangide vabastamist ja ja sõjaväe eemaldamist tänavatelt. 17. okt manifest Venemaale parlament, põhiseadused, kodanikuõigused (õigus valida, sõnavabadus, erakonna loomise võimalus) Eestis: Seltside meeleavaldused, esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Eestis: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. mõõdukamad vs radikaalid Eesti alade ühendamine vabariigi loomine baltisaksa õiguste piiramine isevalitsuse kukutamine venestamise vastu maa rahva omandiks, mõisad ühisomandid Mõju: 1) pooldati radikaale 2) nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas 3)
aasta revolutsioon [WWW]) 16. oktoobril 1905 toimus sotsiaaldemokraatide poolt organiseeritud suur rahvakoosolek Tallinnas Uuel turul, kus osales 8000 - 10 000 osavõtjat. Koosoleku lõpus avas turu lähedal asuva Ringkonnakohtu valvel olnud sõjaväeüksus tule rahva poole. Tapeti 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, mille rajajaks oli J. Tõnisson, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi ka esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. (Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata 12. 20
toimusid 1905. aasta sügisel ja talvel. Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. Rahvakoosolekuks oli ametlik luba, kuid võimud hakkasid rahvast kartma ja sõjaväele anti käsk rahvast tulistada. Tagajärg 94 surnut, u. 200 haavatut. Rahva viha võimude vastu kasvas. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. (eesmärk - Venemaast taheti teha parlamentaarset monarhiat, Eestile taheti enesemääramise õigust. NB! mitte iseseisvust veel!) 1905 novembris loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes. Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad
Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Veretöö toimus 16. oktoobril ning selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai ll alla 17. oktoobri manifestile. Asutatakse esimesed poliitilised parteid – Balti Konstitutsioonipartei, Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond ja Rahvameelne Eduerakond. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi. 17. oktoobri manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mingi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi
5. 1905. aasta revolutsiooni mõju ja pöördelisus Eesti ajaloos. Eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. Asutati esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks ...
töölisklass Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja- Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele. c)"Postimehe" liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan
Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja- Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele. c)"Postimehe" liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...
Kuidas mõjutas impeeriumi poliitika Eestimaad ? Eesti oli kaua aega sõdimas vene impeeriumi vastu ja ei tahtnud kuuluda selle alla. Kuid siiski on see jätnud jälje Eesti elusse , mida võib teatud määral tunda ka praegu. Selles võis olla midagi head ja samas ka halba. Poliitika ja elu arenes sel ajal , tehti reforme ja arendati tööstust , kaubandust ja muud. Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapa...
1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED Kriisi põhjused: - Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel - Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad r...
Eriti kiire oli linnade kasv. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Venemaa sotsiaalne ja poliitiline maha jäämine ülejäänud Euroopast. 13. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised? Alguses olid peamiselt majanduslikud nõudmised, kuid hiljem nõuti eesti keelele laiemat kasutusala ja riigikorra demokratiseerimist. Maal nõuti võimalust osaleda maaomavalitsuste töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi ja renditingimusi. MÕISTED Eesti Rahvameelne Eduerakond - Esimene eesti legaalne partei "Noor Eesti" - oli kirjanduslik rühmitus Eestis J.V.Jannsen - ajaleht "Perno Postimees" looja, hümni sõnade autor. J.Hurt - ärkamisaja tegelane, laulupeo üks organisaatoreid C.R.Jakobson - ajalehe "Sakala" looja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" looja K.Päts - ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas J.Tõnisson - ajalehe "Postimees" toimetaja Tartus Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane
revolutsiooni. Eestis hakkasid streikima tallinna ja narva töölised ning peagi tartu üliõpilased, sügisel lisandusid mõisamoonakad. Nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. Pätsi hakati pidama revolutsiooni juhiks Eestis. Nikolai II andis välja manifesti, millega püüti revolutsioon maha suruda. Kutsuti kokku Riigiduum, lubati asutada poliitilisi parteisid. Jaan Tõnisson asutas eestlase partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Parteini ei jõutud. Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste ühisus. Manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna tingimusi ei täidetud. Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta. Päts põgenes surmanuhtluse eest ja Speek emigreerus. 5. Kultuurielu 20. sajandi alguses.
oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos kutsuti kokku riigiduuma,et kindlustada A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii rahvale kodaniku õigus. Loodi saksastamise ja venestamisele. Konflikt ametiühinguid, kodanike vabadusi baltisakslastega . 1902-sai Tartu suurendati. J.Tõnisson, lõi esimesi legaalse linnavolikogu liikmeks. erakonna Eestis ( Eesti Rahvameelne Tallinna radikaalid- 1901 a tekkis Eduerakond *ERE-). *Talupoegade ,,Postimehele'' võistleja ,,Teataja'', mille maavalduste suurendamine, rahvuslik toimetajaks oli Konstatin Päts. enesemääramine, konstitutsioonide Konstatin Päts (1875-1956), sündis monarhhia. Pärnumaal, lõpetas TÜ teaduskonna. 1904- Rahvaasemike koosoleku otsused astus tööle Tallinasse linnapea abina.1905a süvendasin revolutsioonilise meeleolusid.
salgad, kes karistavad oma äranägemise järgi eestlasi, väga julmad) ja sõjaväljakohtud *Neid juhivad mõisnikud *Lätis hukkavad karistussalgad 2600 inimest *Eestis 300 inimest 1905 aasta revolutsiooni tulemused · Emakeelsed erakoolid (Eestis suur mõju) · Keskkoolide loomisõigus · Rahvuslike organisatsioonide tegevus lihtsam · Ajakirjanduse tegevus lihtsam · Ametlikud erakonnad Esimesed erakonnad Eestis · Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartu liberaalid · Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11 Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917 Poliitilised olud · Kuni 1908 sõjaseisukord, edasi tsensuur ja keelud *Eesti Rahvameelne Eduerakond alles *ESDTÜ laiali · VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) enamlased, eestvedaja Jaan Anvelt, ajaleht ''Kiir''
Ajaloo Kontrolltöö II rühm 1.Iseloomusta Jaan Tõnissoni suunda Eesti poliitilises elus XX saj algul- väljaanne, nõudmised, kelle toetus? (4p.) 2. Mida saavutasid eestlased 1905. aasta revolutsiooni tulemusena? (2p.) Eestis moodustati ERE- ehk eesti rahvameelne eduerakond Lubati kasutada algkoolis kahel esimesel õppeaastal eestikeelt Asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3. Millal haarasid bolsevikud Eestis võimu (kuu ja aasta) miks nad hakkasid populaarsust kaotama? (5p.) Bolsevikud haarasid võimu 1917 aasta 27 oktoobril, populaarsuse kahanemise põhjused: 1) Ühe partei diktatuur 2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni
sõjaseisukord. Tulemus polnud ilus. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järeleandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine .Revolutsiooni haripunkt oli möödas aga järgnevadki aastad olid rahutud. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid. Kuidas me ka 1905. aasta sündmusi ei tõlgendaks, pole kahtlust, et see aasta oli pöördepunktiks eestlaste ajaloos. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja seisis kindlalt enda heaolu eest. Sotsiaalne ja rahvuslik liikumine haaras suuri inimhulki ning võttis ootamatu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised streigid, meeleavaldused ja rahvakoosolekud. Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonna elus
Mis tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Jan Müür Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus ja 24. veebruaril avaldati manifest Tallinnas. Eesti Vabariigi sündi ei korraldatud nädalaga ning selle võimalikuks saamiseks oli vaja erinevaid eeldusi. Need eeldused saab suuresti jagada kolme gruppi. Esimeseks on majanduslikud eeldused, teiseks poliitilised eeldused ning kolmandaks kultuurilised eeldused. Millised olid eeldused nendes gruppides, mis tegid võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Eesti Vabariigi sünnile aitasid kaasa mitmed majanduslikud eeldused. Vundamendi selleks ladus talupoegade õigus osta talusid päriseks. Need osteti küll enamasti laenuga, kuid talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus...
a. revolutsiooni nõudmised? usul-, mõtte,- kooselu,- trüki,- ja sõnavabadused 20. Mis olid 1905.a. revolutsiooni tagajärjed Eestile? 1905 said eestlased esimese tõsise poliitilise õppetunni, mis tuli kasuks eesti iseseisvuseliikumises 1917.a. 21. Kuidas karistati 1905.a. revolutsioonis osalemise eest eestlasi? Vene võimud saatsid karistus salkud maale, kes tegutsesid julmalt.( hukati ilma kohuta 300 inimest ja u. 500 hiljem sõjatribunali otsusega) 22. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Eesti esimene partei mässu meelsete kirjanike rühmitus. 23. “Noor Eesti” – mõisate põletamine -revolutsiooni lõpp.
rahutud. Alles 1908. aastal söandasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle veidi leebema "kõvendatud valvekorraga". Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilised koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ajakirjandust. Keelatuiks jäid revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid.
Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tugevnesid seltsid ja talumajandus, kõrgelt arenes tööstus. Ühiskondliku arengu katkestas aga Esimene maailmasõda (1914-1918). Sõja paratamatuks kaasnähteks olid suured
1902.a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asustatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. 21.Mis linnast sai alguse rahvuslik tõus ja kes seisis selle eesotsas? Tartust, Jaan Tõnisson 22.Kes oli ja milla sai Eesti esimeseks presidendiks? Konstantin Pärts, aastal 1938-1940 23. 20.saj alguses tekkis Postimehele Tallinnas võistleja, nimetage see. ,,Teataja" 24. Kes alustasid 1905.a vabrikutööliste eeskujul streiki? Mõisamoonakad 25.Nimeta esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Eesti rahvameelne eduerakond 26. Mis oli karistussalga eesmärgiks? Tappa inimesi, kes mõisteti kohtu poolt surma, karistada inimesi ihunuhtlusega. 27.Kes olid enamlased? Bolsevikud,kommunistid. 28. Nimeta 1913.a enamlaste ajaleht? ,,Kiir" 29.Oktoobri manidestiga kutsuti kokku rahvaesindus, kuidas seda nimetati? Riigiduum 30.Millistes linnades loodi esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid? Tallinnas ja Tartus. 31.Millal algas Esimene maailmasõda? 1914. aastal juulis 32.Mis osa oli Eestil sõjas?
puudumine, Kriitiline hoiak tsaarivalitsuse suhtes, Majanduskriis Venemaal (1900-1903). Liiga palju rõhku pandi sõjandusele. , Maa puudus 13. Millega kulmineerusid need sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks? Streigilaine, ebaõiglane kogunemiste mahasurumine (nt. Uuel Turul 16 okt. ) 17 oktoober1905 annab Nikolai II välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta -- Venemaal uus riigikord konstitutsiooniline monarhia. Eestis tekkisid uued poliitilised liikumised ( Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus.) 14. Millise sündmustega on seotud: Von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) Orlov - karistussalga juht, rahutuste mahasurumiseks Eesti aladel.
aadressil. Teiseks ülesandeks sai olukorra võimalikult kiire realiseerimine kohtadel ning pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela. Kolmandaks pingeallikaks kujunesid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist ning Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk. (www.htg.tartu.ee) 1917. a-l kujunesid välja mitmed Eesti poliitilised erakonnad. J. Tõnissoni Eduerakond sai endale uue nime: Eesti Demokraatlik Erakond. Eraldi asus tegutsema Eesti Maarahva Liit, mis varem koosnes Eduerakonna dissidentidest. (Raud 1991: 90) Uute parteidena kujunesid veel ka Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis. Täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamat
toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste
• vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid • 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma • lubati kindlustada rahvale kodanikuvabadused • J. Tõnisson rajas novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelne Eduerakond • Peeter Speek, Gottlieb Asti - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus • tulemuseks Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad • Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut • tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine
kasutuslikku laienemist. -> omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Kuna tsaar ei teinud midagi, siis streik süvenes. -> Ülemaailmne streik. 16.okt. Rahvakoosolek uuel turul. -> Rünnak rahva vastu. 17.okt. Nikolai II Manifest -> Riigituuma e parlamendi kokkukutsumine. -> Põhiseadus -> Kodanikuõigused Manifesti tulemusena tekkisid Eesti esimesed parteid: -> Eesti Rahvameelne Eduerakond ("Postimehe" ringkonnad). -> Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus ("Uudised"). 27-29.nov. Rahvaasumike koosolek Tartus (~800). Tõnissoni mõõdukas koosolek Teemanti aula koosolek (Bürgermusse majas) (TÜ aulas) 1. Eesti alade ühend. ühtseks 1. Valitsuse korralduste boikoteerimist rahvuskubermanguks 2. Nekrutikohustuse eiramist 2
*kodanlaste eesmärgid 1) saavutada üldine 1917. a oktoobrirevolutsioon valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele * Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a., arreteeriti Ajutine Eesti olukord pärast 1905. a revolutsiooni: Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. *Poliitika: 1) Ainus legaalne erakond oli Eduerakond Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. 2) eestlased pääsesid riigiduumasse 3) eestlased Punakaart. võitsid kohalikes omavalitustes · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride *Kultuur: 1) Eestikeelsete koolide rajamine (Tartus Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei tütarlaste keskkool) 2) Aktiivne seltsitegevus nt liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati 1905. a Noor Eesti 3) 1909
Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism 7. Erinevad poliitilised rühmitused Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia) Inglismaa kodusõda- parlament Prantsusmaa revolutsioon- valitsus (direktoorium) Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond 8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang Majandusminister- Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder Rahandusminister- Jürgen Ligi Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler Siseminister- Ken Marti Vaher Sotsiaalminister- Hanno Pevkur Välisminister- Urmas Paet 9. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised
Eesti 1917-1920 kordamiseks: § 27-29, lk 40-42 + konspekt 1. Iseseisvumise eeldused kas valdkonniti (poliitika, majandus, kultuur) või rahvusvahelisel, Venemaa ja Eesti tasandil. Kultuurilised eeldused(lk7,14-15): 1. Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti. 2. Välja kujunes rahvuslik haritlaskond. 3. Rahva eneseteadvust tugevndasid suurüritused (laulupeod; folkloori- ja vanavara kogumine) Majanduslikud eeldused: 1. Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg maa peremeheks. 2. Algas linnase eestistumine (majaomanikud, haritlased,väikekaupmehed) 3. Laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule. Poliitilised(lk7-10): 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia. 2. Hakati looma erakondi(parteisid), esile kerkisid eestlastest poliitikud. 3. Tõusis eestlaste omatähtsus maa- ja linnaomavalit...
õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: *eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel *peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks *sotsiaalsed erinevused *vene keisri piiramatu võim *konfliktid baltisakslastega Tagajärg: *loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust *ajakirjandust tsenseeriti *paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis *riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus *Algharidus: *vallakool muutus kohustuslikuks *koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool
õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg: loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust ajakirjandust tsenseeriti paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv. *poliitiline areng venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, ,,Tartu Renessans" koondus ,,Postimehe" ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased...
Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist. Nõudmiste toetuseks peeti Tallina Uuel turul suur rahvakoosolek, mis lõppes äärmiselt traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Seda nimetatakse 16. oktoobri veretööks. Selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavata üle 200. Järgmisel päeval kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Moodustati Eesti esimene partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eduerakonna peamiseks eesmärgiks konstitutsiooniline monarhia, mis ka saavutati. Erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid 27. novembriks 1905. a Tartusse kokku esimese üle-eestilise rahvaasemike koosoleku. Kohale saabus u. 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel ning peeti kaks eraldi koosolekut. Jaan Tõnissoni juhtimisel nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale
Saadi õigusi juurde. Tsaari võimu pikenemine. Hiljem võttis tsaar paljud õigused ära. 17. Miks suutis tsaarivalitsus 1905.aasta revolutsioon is püsima jääda? Suurem osa armeest jäi tsaarivõimule ustavaks ning see võimaldas revolutsiooni aasta jooksul sammhaaval summutada ja tagasi konservatiivse poliitika juurde minna. 18. Milline tähtsus oli 20.saj alguses K.Pätsi tegevusel? Tooge näide. Sest tema algatusel asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond. 19. Milline tähtsus oli 20. saj alguses J .Tönissoni tegevusel? Tooge näide. Ta andis välja ajalehte Postimees. 20. Miks asuti Eestis 1905.aasta lõpul mõisaid põletama ning kuidas likvideeris selle vastuhaku tsaarivõim? Rahvast kutsuti avalikule väljaastumisele. Toimus ülevenemaaline üldstreik. Sellepärast kahati mõisaid päletama ja mõisnike tapma. Vastu saadeti neile karistusalgad, kes hukkasid inimesi. 21. Kas 20.saj alguse inimene oli moodne ( eri valdkonnad)?
Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei asutati juba 1904. Aastal. 1904. Aastal saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1904. Aastal sundis Nikolai 2 loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes sel teel vaigistada järjest tugevnevat rahulolematust. Eestis asutati novembris Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis oli liberaal demokraatlik reformipartei. Lätiks kui ka Eestis koku ülemaalised rahvaesindajate nõupidamised. Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega. Eestis asutati agaralt kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. Esimesena avas 1906.aastal uksed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus. Vanemuise uue maja avamine Tartus ning Estonia teatrimaja valimine Tallinnas. 1906
? Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?...
Oktoobris algas ülevenemaaline streik, suleti ärid, ametiasutused, koolid, vabrikud, töökojad. Tallinna Uuel turul korraldati 16. oktoobril suur rahvakoosolek, mis lõppes traagiliselt. Sõjaväeüksus avas rahva pihta tule, suri 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Nikolai II kirjutas alla 17. oktoobri manifestile. Manifestiga lubas anda Venemaale parlamendi (Riigiduuma), põhiseaduse, kodanikuõigused. Eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe liberaalid. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (ESDTÜ), Uudise toetajad. Erimeelsused. Eduerakonna peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) oli savautatud. Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus). Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele. Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse.
Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842 Tallinnas. Kalevipoeg(1857-1861) ilmus 1863 Eesti põllumeeste selts 1870 Tartus. Eesti kirjameeste selts 1872 Eesti üliõpilaste selts 1884 pühitseti Otepää kirikus EÜS'I lipuks sinimustvalge lipp. Eesti rahvameelne eduerakond esimene partei eestis, moodustus Postimehe tegelastest, eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia.
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. ...
sõnavabadust.(Baltimaades poliitiliste erakondade moodustamine) 21. oktoober ukaas poliitvangide vabastamise kohta 22. oktoober ukaas Soome autonoomia taastamise kohta 3.november valitsuse teadaanne talupoegade 22. november Liivimaa kubermangus maa väljaostumaksude kohta. kuulutati välja sõjaseisukord 26. november asutati esimene poliitilne erakond, Eesti Rahvameelne Eduerakond . Nõuti rahvuslikku enesemääramise õigust ja poliitilist autonoomiat. 7. detsember Moskvas algas poliitiline 10. detsember Tallinnas ja Harjumaal üldstreik, mis kasvas relvastatud ülestõusuks. kehtestati sõjaseisukord Sõjavägi ja karistus salgad surusid ülestõusu maha 12.-20. detsember Eestis põletati või rüüstati
Juhul kui presidendi esindatav seisukoht võidab ei rakendata seda seadust. Muul juhul jõustub seadus ilma presidenti allkirjatagi. Islandi ajaloo jooksul on president vaid ühel korral oma vetoõigust kasutanud, seda 2004 aasta juuni alguses just enne presidendivalimisi. Presidendi ülesannete hulka kuulub Valitsuse moodustaja nimetamine, ükskõik millised valimistulemused ka ei oleks. Islandil on koalitsioonivalitsus, mille moodustavad Iseseisvuspartei (Ip) ja Eduerakond (Ee). Valitsuseparteile kuulub 34 kohta Alingi 63 kohast. Viimased parlamendivalimised toimusid 2003. aasta kevadel. Uus valitsus moodustati 15. septembril 2004. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Nõukogu liige. Lisaks sellele kuulub ta ÜRO- sse, Euroopa majanduspiirkonda ETA- sse ning NATO- sse. Island ei kuulu Euroopa Liitu. 1. Parlament Althingi (Rahvakoosolek) on maailma vanim ja tähtsaim valitsusasutus Islandis. See asutati Pingvelliri orus 930
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
