Kuidas mõjutas impeeriumi poliitika Eestimaad . (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed

26. 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu

Ajalugu

4

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Aulakoosoleku otsused olid radikaalsemad: tuli kukutada valitsus ning luua demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi

Ajalugu

16

docx

Sündmused 20.sajandil

Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteisse. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. 1906. aastal pälvis Nobeli rahupreemia. Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson

Ajalugu

3

doc

Eesti Vene Impeeriumis

alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks. II 1. Balti erikord ­ taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal ­ määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine ­ kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid- st. et talupoegade õiguslik olukord paranes. 4

Ajalugu

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Kulli metalli-ja Fr.Wiegandi masinatehas. -Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus. -Pikka aega suurimaks tööstuskeskusesks oli Eestis Narva, kuid sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn. -Aastatel 1900-1903 Venemaad tabanud majanduskriis, vähendas ajutiselt tööstuse arengutemposid. -Esimese maailmasõja aastaiks kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi. -Tööstuse kiire areng toimus põhiliselt impeeriumi huvides, arvestamata eriti Eesti enese vajadusi ja võimalusi. -Sisse tuli vedada nii tooraineid, seadmeid ja kütust kui ka tööjõudu, samas läks enamik valmistoodangust Venemaa turule. Kaubandus -Raudteede ehitamine oli oluliseks teguriks välis ­ ja transiitkaubanduse arenemisel. -Eriti suur kasu lõikas kaubanduse elavnemisest sadamalinn Tallinn. -Tallinn jäi tähtsamaks sisseveosadamaks endiselt,kuhu saabusid Euroopast masinad, keemiatooted ja kivisüsi nii Eesti kui ka Venemaa tarbeks

Ajalugu

6

doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Sahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus,

Ajalugu

6

wps

Eesti poliitiline areng 1905-1918

REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on suudetud hoida koos oma rahvast ning säilitada ühtekuuluvustunne, mis on tegelikult ühe õige rahuajal toimiva vabariigi aluseks.

Ajalugu

20

docx

1905. aasta revolutsioon

nov. 1905 Tartus Bürgermusse Seltsi saalis. (800 saadikut) Vaidlus juhataja valimisel, radikaalid (Teemant) saavutasid võidu liberaalide (Tõnisson) ees. Jaguneb 2 koosolekuks. Ülikoolis aulakoosolek – sotsialistid ja radikaalid. (Teemant; Mardna, Pöögelmann) – võitlema kõikide abinõudega valitsuse vastu, moodustama rev. omavalitsusi nii linnas kui maal. Maa ja tootmisvahendid ühiseks omanduseks. Need rev. omavalitsused (kutsuti ka rev. komiteed) pidid ´+09ˇ sendama vana impeeriumi isevalisuslikku riigivõimu,kelle esindajaid ja ametnikke tuli boikoteerida, üldine valimisõigus. Uuendatud omavalitsuse esmased ülesanded: rahvavägi, maksud, kohtud, koolid, autonoomse baltimaa põhiseadus, asutava kogu saadikute valimine. Bürgermusse koosolek – mõõdukad liberaalid. (Tõnisson) konstitutsiooniline kord, üldine valimisõigus, rahvuslik enesemääramine, sõjaseaduse kaotamine. Eestlaste asualade

Ajalugu

Kommentaarid (0)