Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

RAHVUSLIK ÄRKAMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
RAHVUSLIK ÄRKAMINE #1 RAHVUSLIK ÄRKAMINE #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor caramelll Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Rahvuslik ärkamine

jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Tema surm vallandas rahvusliku liikumise. Venestuspoliitika eesmärgid, põhjused, mõju ja rakendamise piirkonnad Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult "venelikuks", et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905

Ajalugu
thumbnail
2
pdf

Rahvuslik ärkamine

Rahvuslik ärkamine rahvuslik liikumine algas 1848 aasta revolutsioonidest. vene impeeriumis oli rahvuslike ideede levitamine takistatud. eestlaste eneseteadvuse tõus algas 1860 Aleksander 2 valitsemise vabas õhkkonnas. eeltingimused olid veel pärisorjuse kaotamine, eestlaste ühiskondliku seisu paranemine ja haridustaseme tõus, kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. 1860-1885 eesti rahvuslik ärkamisaeg. see oli ennekõike kultuuriline liikumine. eestluse alguseks eesti keel ja kangelaslik minevik. baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed e estofiilid (eesti sõbrad). Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikunstnik on johann köler. Rahvusliku

Ajalugu
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...............................................................

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Rahvuslik ärkamine

Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Rahvuslik ärkamisaeg

Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng ­ vabrikutöö ­ kasum (raha) *kutseühingud ­ rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine ­ turumajandus ­ palgatöö *raudteevõrk ­ kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad ­ valgustusideede levik *luteri usk ­ lugemisoskus ­ ajalehed *estofiilide liikumine ­ ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine ­ öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord ­ rahvuse säilimine *valdade liitumine ­ vallavalitsused *kodanikuühiskond ­ vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad ­ kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid:

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Rahvuslik ärkamine Eestis

Asustati eestikeelne kreiskool Aleksander I auks, nimeks Aleksandrikool. Annetuste jaoks korraldati nn. tuluõhtuid(näitemängud, kontsertid, näitused). Korraldati komiteede suurkoosolekuid. Peakomitee eesotsas oli samuti Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson(1841-1882) 1878. aastal hakkas ta andma välja ajalehte Sakala, millest sai loetavaim leht Eestis. Kui Hurt pööras tähelepanu põhiliselt vaimsetele väärtustele, siis Jakobson seadis esiplaanile majanduslikud olud. Tänu liigsele enesekindlusele ja esiletükkivusele läks ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson valiti 1881. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. 1882. Kevadtalvel sai ta kopsupõletiku ja suri sellesse. Tema noor surm vapustas ühiskonda. Venestamine 1881. tõusis Venemaal troonile Aleksander III. Poliitiliste ümberkorralduste eesmärk oli muuta siinsed provintsid Vene riigi osade sarnaseks. Ametnikeks määrati kõikjal

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Rahvuslik ärkamine Eestis

jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Tema surm vallandas rahvusliku liikumise. Venestuspoliitika eesmärgid, põhjused, mõju ja rakendamise piirkonnad Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult "venelikuks", et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Rahvuslik ärkamine Eestis

$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid seadustest üle, oli tal või

Ajalugu



Lisainfo

erinevate perioodide iseloomulikumad jooned, sündmused ja juhid, eesmärk, 1905. aasta revolutsiooni mõju ja pöördelisus Eesti ajaloos. Kergelt ülevaatlik, spikriks sobiv.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun