I maailmasõja kokkuvõte (2)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kuberma

Ajalugu

9

doc

Eesti iseseisvumine

väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C. Välispoliitilised eeldused · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Isesisvumise käik D. 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal · nikolai II loobus troonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele · eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison. Erinevalt 1905

Ajalugu

6

wps

Eesti poliitiline areng 1905-1918

Töölisparteis eraldi tiiva moodustanud enamlased. 1913. hakkas Narvas ilmuma eestikeelne enamlik töölisajaleht "Kiir". Eestis pandi suuri lootusi ka Riigiduumadele, kuid need kukkusid läbi. Paremini ei läinud ka Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste tasandil. (Laur 1997: 27) Aastad 1914- 1918 Eesti poliitilises arengus 1914. a. 28.juulil puhkenud Esimese maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida- Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks katsumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Erinevalt Venemaast, kus valitsesid hurraa- patriootlikud meeleolud, ei tundnud eestlased

Ajalugu

7

docx

Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal

Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine ­ pessimism · Venestamissurve väheneb ­ uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja

Ajalugu

3

odt

Eesti 1917 - 1920 konspekt

Poska. 25. Veebruar saksa väed, kes ei tunnustanud Eesti Vabariiki okupeerisid Tallinna ja märtsi alguseks kogu Eesti. Teada üle 8 kuu kestnud saksa okupatsiooni võimude poliitikat Eesti suhtes. 11. november 1918 jätkas taas tööd ajutine valitsus ja maapäev. 2 nädala pärast kasutas ära Saksa vägede lahkumist Nõukogude Venemaa, tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu. Alustas üldpealetungi läände, eesmärgiga: 1) taastada vene impeeriumi 1. maailmasõja eelsed piirid 2) teostada maailmarevolutsiooni laiendades relvadega kommunismi sõjast kurnatud Euroopasse ? Eesti vabadussõda ($29) 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 28. november punaarmee rünnak Narvale, kuna sarnaselt Saksamaale ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. 29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva kommuun. See polnud mitte iseseisev riik vaid Nõukogude Venemaast sõltuv moodustis, sellega taheti varjata Nõukogude Venemaa

Ajalugu

3

docx

Eesti ajalugu 20.saj algul

Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpilased, mõisatöölis

Ajalugu

10

doc

Eesti teel iseseisvusele

EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse ­ rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Te

Ajalugu

21

docx

Eesti iseseisvumine Vabadussõda-2

Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev ! (sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel 1917 -saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlasedvõimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 25- 26.oktoobril 1917 teostasid enamlased e bolševikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolševikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissepp, Ivan Rabtšinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks

11.klassi ajalugu

Kommentaarid (2)