I maailmasõja kokkuvõte (2)

1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus.
Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad.
Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna .
2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese.
3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega.
4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905
*Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi.
*Venemaal lubati valida parlament ( Riigiduuma ) – rahvaesindus
*Vastu võtta põhiseadus
5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle asutaja oli Jaan Tõnisson, 1905 aasta novembris
6. Mõõdukad parempoolsed taotlesid seda, et Venemaal tuleks kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus.
7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni. Nad ei oleks isegi välistanud relvastatud võitluse, erinevalt rahumeelsetest mõõdukatest.
8. 1914 - 1918
9. Keisririigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria VS. Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia, Belgia.
10. Petrogradi Veebruarirevolutsioon - Tsaar loobus troonist. Moodustati ajutine valitsus. Kehtestati kõik põhilised demokraatlikud vabadused ja õigused. Vähemusrahvastele lubati autonoomia .
11. Kaksikvõim Venemaal - Ajutise valitsuse kõrvalt tegutsesid revolutsiooni käigus loodud tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud. Ilma nende toetuseta poleks saanud keskvalitsus püsida.
12. Bolševikud ehk enamlased - Kuulusid Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse. Nende juht oli Lenin .
13. Kubermangu komissariks nimetas Aljutine valitsus Jaan Poska .
14. Esimesed Maapäeva valimised toimusid 1917 aasta Mai lõpus. Maapäev oli omamoodi kohalik partei millel olid piiratud volitused . Seal oli vasakpoolsete erakondade ülekaal suurem.
15. Oktoobripööre -
*Enamlased haarasid Petrogradis võimu ning kuulutasid välja Rahu-ja Maadekreedi, tagasid sellega endale elanike enamuse toetuse või passiivsuse.
*Taheti haarata võim suuremates keskustes sh. Tallinn. 25. oktoobril viidi lõpule veretu võimuhaaramine.
*Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati kodanike sõna-ja südametunnistus vabadust. Suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi.
16. Viktor Kingissepp oli Sõja-Revolutsiooni komitee eesotsas.
17. Jaan Anvelt oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesotsas.
18.Eesti Päästekomitee - Maapäev tahtis ära kasutada juhust ja soodsat rahvusvahelist olukorda ning kuulutada Eesti iseseisvaks. Selleks moodustati Eesti Päästekomitee. Sinna kuulusid K. Päts, Jüri Vilms, K. Konik .
20.Vabadussõja algus - 28. November. Enamlased vallutasid Narva, Kus kuulutasid välja Eesti Töölisrahva Kommuuni . Sõda algas Eestile kehvasti. Eesti rahvas ise ei olnud valitsusega ühte meeld. Polnud tekkinud veel rahvuse tunnet.
21. Enamlased ei tahtnud mõismaad talupoegadega jagada vaid luua nendele aladele põllumajandus kommuunid. Eesti valitsus lubas, aga küsimuse otsustavalt lahendada.
22.Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud keerukas poliitiline ja sõjaline olukord. Saksa väed polnud sealt veel lõplikult lahkunud. Landeswehri juhid sundisid Eesti vägesid sealt lahkuma, Eesti aga vastas neile samaga. See toimus 1919 juunis. Võnnu lahingus löödi sakslased puruks 23. Juunil.
23. Tartu rahu - Selle lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõigist õigustest Eestile. Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Tartu Rahuga vabastati Eesti igasugustest kohustustest Venemaa vastu ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest.
Narva rindel toimus: Sõjaväed polnud seal võrdsed. Vaenlastel 2 X ülekaal. Punaarmee sai suuri kaotusi, sest nende vägi oli juba väsinud ja kurnatud .
24. Loodearmee - Nõukoguse võimu vastane relvaüksus. Eestlasi pidasid nad ajutisteks "kartulikoorevabariigiks".
25. 1905 - Toimus verine pühapäev, mille tagajärjena Eestis toimus streik, ning inimsed avaldasid oma arvamust majanduslikus ja ka poliitilises vallas. Tsaari manifestiga anti kodanikele õigused. Asutati Eesti esimene partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Ned kõik sündmused olid alusrajajaks teel Eesti iseseisvuse poole.
26. 1917 - Veebruarirevolutsioon, kus venemaal moodustus kaksikvõim. Eestis nimetati kubermangu komissariks J. Poska. Tomusid esimesed Maapäeva valimised. Maapäev oli Eesti esimene mitteametlik partei ehk juhtiv organ. Oktoobripööre Petrogradis, kus enamlased haarasid võimu oma kätte.
27.Eesti iseseisvumise eeldused
*Levisid eesti keelsed raamatud ja asutati ajalehti
*Kujunes välja oma poliitika ja arahvuslik haritlaskond .
*1905 Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallanud tohutu sotsiaalne energia.
* I ms. venimine kurnas Venemaa välja.
28. Vabadussõja võidu põhjused
*Rindele jõudsid viimasel hetkel soomusrongid.
*Suurenes sõdurite arv, välismaalt tuli abiväge
* Punaarmee olukord nõrgened, sõjatüdimus.
*Tõusis võitlusmoraal.
*Paranes sõjaväe varustus .