Kuivõrd mõjutas 1905. aasta revolutsioon Eesti arengut? (0)

Kuivõrd mõjutas 1905. aasta revolutsioon Eesti arengut?
Elisabeth Pikker 12.E1
Mis on tegelikult revolutsioon , kuidas ja kas saab üldse riigi arengut mõjutada? Kui me lähme natuke ajast tagasi, siis näeme, et tegelikult polnud Eesti enne 1905. aastat Eesti kodanikel erilisi õigusi. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud, kui ka streigid olid keelatud. Keskvalitsus selles suunas samme ei astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni.
Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Inimesed ei olnud nõus enam senisel viisil jätkama.
Sel hetkel teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara, rahval sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Tekkis töölisliikumine. Tallinnas levis töölisliikumine ka teistesse linnadesse. Eriti läksid sellega kaasa Narva vabrikutöölised. Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. Sealt alates tekkiski esimene ja kui just mitte kõige enamlevinumaks vormiks revolutsioonilisemas liikumises palvekirjade esitamine võimudele, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Kõik viis selleni, et miski pidi hakkama muutuma ja võimud pidid kuidagi olukorrale otsa vaatama.
Revolutsiooni ei suudetud enam peatada. Selle kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku üle venemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson Eesti esimese partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE).Mille moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Tegemist oli liberaal -demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Selle tagajärjel hakati mitmel pool kohalikke omavalitsusi üle võtma. Inimesed muutusid ühe julgemaks .Julgeti aina rohkem ja suuremaid streike ette võtta. Detsembri algul puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik. Võimud vastasid seekord streigile karmimate meetmetega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. Tulemus polnud ilus. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järeleandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine .Revolutsiooni haripunkt oli möödas aga järgnevadki aastad olid rahutud. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid .
Kuidas me ka 1905. aasta sündmusi ei tõlgendaks, pole kahtlust, et see aasta oli pöördepunktiks eestlaste ajaloos. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja seisis kindlalt enda heaolu eest. Sotsiaalne ja rahvuslik liikumine haaras suuri inimhulki ning võttis ootamatu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised streigid, meeleavaldused ja rahvakoosolekud . Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonna elus selgelt esiplaanile poliitilise võimu ja riiklusega seotud teemad, eestlased nõudsid poliitilise enesemääramise õigust. Revolutsioon tõstis usku parema ja julgema Eesti tuleviku suunas.