1905. aasta revolutsioon eestis
9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed
meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse
protestiliikumisega ühinesid peale tööliste ka tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka
mõisatöölised ja taluperemehed maal. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski
rahumeelne palvekirjade esitamine, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala
laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi.
Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras
muu hulgas ka Tallinna- suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid ja ametiasutused. Nõudmiste
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hanna2002
Õppematerjali autor
oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Eesti sotsiaaldemokraadid Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ), mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste
sõjalaevad oma endisi alamaid vabastama.11.dets.1905 kutsusid Teataja toetajad tallinna kokku teise rahvaasemike koosoleku,kuid selle eelõhtul kehtestati kogu harjumaal sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.dets.suunduski sadakond relvastatud töölist tallinna mitme salgana mõisaid põletama.kohapeal liitusid tallunnast tulnud linnameestega mõisatöölisedning senini üsna rahumeelsed vabadusepäevad lõppesid vägivallaga.9 päevaga rüüstati eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut.mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra,andes kogu võimu sõjaväelaste kätte.eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest. Poliitilised olud Kuna revolutsioonile järgnenud aastad olid Balti kubermangudes rahutud,siis tühistati sõjaseisukord alles 1908.aastal ning seegi ei tähendanud veel tagasipöördumist normaalse poliitilise elu
Ametnikud olid venemeelsed, käsukuulekad, omakaspüüdlikud, ükskõiksed. Erimeelsused linnas kodanluse ja lihttöölise vahel. Erimeelsused maal baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegadd'e vahel. Konfliktid maal maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki, usuvabadus jms). Kasvas revolutsiooni oht. Vene-Jaapani sõda (1904-1905) lõppes Venemaa kaotusega. Sõda põhjustas majandusraskusi, eestlased pidi maksma tsaaririigile verekümnist. 1905. aasta revolutsioon Ajendiks Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Protestimeeleavaldused Venemaal. Tallinna töölised hakkasid korraldama streike, miitinguid. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole. Teravnesid võitlusvormid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega. Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks. Maal hävitati mõisavara. Sagenesid kokkupõrked sõjaväe ja politseiga.
Selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumi õpilased. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid 1903 ilmus ajaleht Uudised, üks asutaja oli kooliõpetaja Peeter Speek+inimesed. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslike soovidele. 2) 1905. aasta revolutsioon, pooled, põhjused, käik, tagajärg? Ajend: Verine Pühapäev(9.jan). Teated Peterburist aktiviseerisid Tallinna töölisi: miitingud, kokkupõrked politseiga, igapäevased streigid, maal hävitati mõisavara. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks oli palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis korraldati koosolekuid, kus taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku-ja maareformi. Revolutsiooni süvenemist näitas ülevenemaaline streik
1905 aasta revolutsioon 1900 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid jõhkrad elu-ja töötingimused ning nad hakkasid endale nõudma paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus ka demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Teated Peterburist aktiveerisid ka Tallinna töölisi. Korraldati streike ning miitinguid
pihta tule. Seda nimetatakse 16. oktoobri veretööks. Selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavata üle 200. Järgmisel päeval kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Moodustati Eesti esimene partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eduerakonna peamiseks eesmärgiks konstitutsiooniline monarhia, mis ka saavutati. Erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid 27. novembriks 1905. a Tartusse kokku esimese üle-eestilise rahvaasemike koosoleku. Kohale saabus u. 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel ning peeti kaks eraldi koosolekut. Jaan Tõnissoni juhtimisel nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale! Teine pool aga nii vähesega ei leppinud: nemad tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist,
Toimus traagilisi sündmusi nii Tallinnas, kui ka mujal. Kaasatud olid kõik: talupojad kui ka linlased. Linnades korraldati miitinguid ja talupoegade osaks jäi mõisade rüüstamine ja nende mõjuvõimu nõrgestamine üle kogu Eesti. Enamasti tagasihoidlik eestlane oli valmis ennast mitmeid kordi kokku võtma ja tegema ühtselt mõistetavaid avaldusi Eesti vabamaks muutmise nimel. Samuti tähendas see muutuste ootamist valitseva korra suhtes riigis, kuna sellega poldud rahul. 1905. aastal toimus revolutsioon, mille ajendiks oli Verine pühapäev. Tallinnas korraldati tööliste streike, peeti miitinguid ja leidsid aset kokkupõrked politseiga. Peagi levisid rahutused ka Tallinnast väljapoole haarates kaasa ametnikke, tudengeid, õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke. Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, millega kaasnes ka mõisavara hävitamine ning sagedased kokkupõrked politseiga ja sõjaväega
3) põllumajanduses tekib 20.saj algul tööpuudus, mis sunnib inimesi linnastuma 4) tööstusettevõtetes olid rasked töötingimused 5) tööstuslinnades tekkis ülerahvastatus ja elatustase oli madal Lahendused: 1) maal töötuks jäänud inimesed leidsid linnast tööd 2) Eesti aladest saab tööstuslikult kiiresti arenev piirkond 3) töölised hakkavad võitlema oma õiguste eest ( 1905.a revolutsioon- tööliste võitluse kulminatsioon) Muutused: 1) linnastumine 2) põllumajanduse kõrval tekkis uus majandusharu e. Tööstulik tootmine 3) töölisliikumise teke, võitlevad poliitiliste õiguste eest Raudteed ja kaubanduse areng I raudtee Eestis avati 5.nov. 1870a. Paldiski-Tallinn-Narva-Gatsina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi- Varssavi raudteega. 20.saj alguseks kõigil Eesti linnadel (v.a Kuressaare) raudteeühendus.Raudtee rajamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid