kohaldamisele. Kasualistlikud hüpoteesid olid kasutusel õiguse arengu varajasel astmel, praegu ei kasutata. 2. Abstraktne hüpotees - annab tingimused üldistatult. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Õigusnormi dispositsioon on normi osa, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul. Ka dispositsioonid võivad olla absoluutsed ja kausaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad 2. Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 3. Kirjeldavad 4. Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida 5. mitmetimõistmised. Määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla: 1. Absoluutselt määratletud
Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak. Iseloomujoon ei sisalda hinnangut IV. Iseloomujoonte liigid. A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva
Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak. Iseloomujoon ei sisalda hinnangut IV. Iseloomujoonte liigid. A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva
ja käitumismustreid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. RESOTSIALISEERUMINE- osaline ja täielik uute normide, rollide omandamine ja väärtsute internaliseerimine Rolliteooria- teiste inimeste rollide omaksvõtmine, mille tulemusena võib indiviid näha maailma ja ennast teiste pilgu läbi Totaalne institutsioon- muust ühiskonnast eraldatud range režiimiga organisatsioon, kus inimese sotsialiseerimine toimub kontrolli all ISIKSUSE DISPOSITSIOON Kõrgemad dispositsioonid- elukontseptsioon ja väärtusorientatsioonid Keskastme dispositsioonid- üldistatud hoiakud sotsiaalsete objektide suhtes Madalamad dispositsioonid- situatiivsed hoiakud käitumiseks konkreetses olukorras- argielus Tasandid: Mikro (rühm); meso (organisatsioon); makro (ühiskond); meta (ideed ühiskonna kohta) Sotsiaalne integratsioon- inimestevaheline igat liiki suhtlemine, formaalne ja mitteformaalne Sotsiaalsed rollid- käitumise, hoiakute ja kohustuste kogum, mida
indiviidist. Allport'i meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Allport pakub välja inimese morfogeense käsitlemise põhimõtte, mis väärtustab just üksikisikute kordumatuse uurimist. Esimesel juhul kantakse gruppide uuringul täheldatu üle konkreetsele indiviidile, teisel juhul toimitakse vastupidi: indiviidi uuringu tulemuste kohta tehakse järeldusi gruppide kohta. 1. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused. 2. Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena - need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. 2 3. Esmased dispositsioonid ongi need enamiku inimeste kesksed loomujooned, mida tõstetakse esile näiteks soovitusi kirjutades. Selleks et isiksuse juhtomaduste arv kindlaks Isiksus Allport järgi:
puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist. Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a)
FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne 6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised) - McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED - isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused), teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides. *SEADUMUSTE OMADUSED - pole vahetult jälgitavad - püsivus - avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone)
eraldi; määratlemata hüpotees – ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt. Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlike hüpoteese (näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele) ja abstraktseid hüpoteese (annab tingimused üldistatud kujul). Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Dispositsioonid liigitatakse: otsesed – kõik dispositiivsed (on määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine) tunnused on antud täielikult selles õigusnormis; viitavad, sh a) otsene viide – antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (so antud juhul saab kogu
puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist. Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a)
iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused. Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena- need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. Teised dispositsioonid on iseloomujooned, mis mõjutavad inimkäitumist harvem ettetulevates situatsioonides, need kirjeldavad inimest pealiskaudsemalt ja on vähem püsivad. Lisaks ülalmainituile rõhutab Allport ka motivatsioonilisi ning stilistilisi dispositsioone.
3) Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enamaga hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Seega on lepingu lõppemiseks piisav, kui tingimustena esitatud asjaolude seast on olemas vähemalt üks. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. 1) Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. Selline dispositsioon on vajalik, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist, ei ole üheselt arusaadav. Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla kas absoluutselt (üheselt) või
Üpoteesi tingimuste määratlemise astme järgi eristatkse määratletud ehk absoluudselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsiion on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivse akti väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldatavad. 10. Mis on õigusnormi sanktsioon ja kuidas neid liigitatakse? Sanktsioon - näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus).
kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. 22 Sellest tulenevalt võivad õigusnormi hüpoteesi tingimusteks olla aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab kindlaks normi toime erisused või kehtivuse.23 3.2. Dispositsioon Õigusnormi dispositsioon näitab, kuidas peab inimene käitumine, kui ta on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda.24 Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla: 1. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. 25 21 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 45. 22 lbid.: 45- 46. 23 lbid.: 44. 24 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 101. 25 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P
,,Konstrueerides sotsiaalse ruumi, selle nähtamatu reaalsuse, mida ei saa näpuga näidata ega käega katsuda ning mis organiseeriv agentide praktikaid ja kujutlusi, avaneb meil ühtlasi võimalus konstrueerida paktikate ja nendest tulenevate omaduste kahe määrava determinandi seisukohast homogeenseid teoreetilisi klasse" (Praktilised põhjused lk 26) Kriitika: üledetermineeritus. ,,Suurema osa inimtegude printsiibiks on sootuks midagi muud kui kavatsus ja nimelt omandatud dispositsioonid, mille tõttu tegu võib ja tuleb tõlgendada ühele või teisele eesmärgile suunatuna, ilma et saaks seejuures väita, et tema printsiibiks oli selle eesmärgi teadlik püstitamine" (samas, lk 109-210) Mõlemad (konflikt ja funktsionalism) seletavad klasse: konflikt kontrollimehhanisme, funktsionalism põhjusi. Stratifikatsiooni empiiriliste uuringutega seotud küsimusi on näiteks. # millised ressurssid on kõige tähtsamad, n-ö viivad teiste saavutamisele? Muundatavad ressursid:
- sarrustusskeemide muutumine – - enesejälgimine, mudeldamine, tagasiside teistelt Isiksuseomaduste arengu “printsiibid”: – - kumulatiivne järjepidevus – - sotsiaalne küpsus – - kaasvastutus (corresponsive principle) IX LOENG Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) • Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? • Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). • Evolutsiooniline perspektiiv. Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi ja ideed, et „Suur viisik“ kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone (difference-detecting mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. • Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei
Sotsiaalne konstruktisoon? Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus? Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil. Ainult kontekstis. Heideger sünnime kellekski ja kusagile, maailm on juba loodud, hakatakse meid sinna sobitama, sotsialiseerumise kaudu. Ainult teistega koosolles saame end reflekteerida. Eluviis sotsioloogilistes teooriates. Pierre Bourdieu (1984 Distinction): habitus, dispositsioonid ja kapitalid. Eluviis määratleb ja uuendab sotsiaalset positsiooni. Habitus. eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda; indiviidi inkorporeeritud ajalugu, kehastunud sotsiaalne mälu. Üks vorm on kehastunud kapital. Midagi mida ei saa teistele anda või võtta. Nt viisakus, maitseeelistused jne. Selle põhjal saan kujundada järgnevat põlvkonda. Kodu ja kasvatuse käigus kujundatud. Esimese seitsme eluaastal saadud. Bourdieu
23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. lihtne dispositsioon – näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata kirjeldav dispositsioon – iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab sellele olulised tunnused; see on vajalik, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest
Iseloomujoon ja harjumused: iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak: iseloomujoon ei sisalda hinnangut. ISELOOMUJOONTE LIIGID: Ühised iseloomujooned (common trait) – gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides, psühhomeetriline kirjeldamine. Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) – personaalsed dispositsioonid, indiviidi kirjeldamiseks, kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine. Indiviid=unikaalne komplekt, iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis. Idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses. Idiograafiline – indiviidi uurimine, juhtumi kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk. Nomoteetiline – grupi kirjeldamine. Personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses.
· Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab käitumist lähemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Määratlusastme järgi jagunevad dispositsioonid määratud, suhteliselt määratud ja alternatiivseteks. Absoluutselt on määratud dispositsioon on see, mis
objektide ja sümbolite üksikute tunnusjoonte vahel. Ma viitan sellistele selektiivsustele korralduslikele orientatsioonidele keskkonna suhtes arenguliselt õhutatavad tunnusjooned. Nagu ma olen teisal dokumenteerinud( Bronfenbrenner, 1993 a; Bronfenbrenner ja Ceci 1994) on sellised 7 Tõlge©Maarika Pukk 2002 dünaamilised dispositsioonid toimivad alates varasest lapsepõlvest, arenevad kogu elu jooksul ja ilmnevad endiselt vanemas eas.. Vastsündinus väljenduvad sellised dünaamilised dispositsiooonid selektiivse reageerimise näol stiimulitele, mida on esitatud mitmesuguses modaalsuses, ja varsti pärast seda stiimulite variatsioonidele, mida on esitatud samas modaalsuses. Pärast lapsepõlve hakkavad algatusi järjest enam juhtima keskkonna ja iseenda huvide, väärtuste,
Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui üheaegset esineva tingimuse olemasolu. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul ning määrab kindlaks, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. Kirjeldav dispositsioon on selline, mis täpselt püüab iseloomusrada lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumise ja annab sellele käitumisele olulised tunnused. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1. imperatiivne dispositsioon mis teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud
... . Õigusnorm koosneb 3 elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Neid on kahte liiki: absoluutselt määratletud, hüpotees on määratletud täies mahus osaliselt määratletud, kui hüpotees ei ole määratletud täies mahus. Dispositsioon näitab milline peab olema inimeste käitumine kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Dispositsioonid liigitakse : otsesed, tunnus on antud täielikult selles õnormis viitavad, ei sisaldu kogu dispositsiooni maht blankettsed, viide kas teisele normatiivaktile või ainult õigusakti liigile. Sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise vahendi liigi ja määra, kui õigusnormi, st kohustuslikku käitumiseeskirja on rikutud. Sanktsioonid liigitatakse: suhteliselt määratletud, erinevad karistusliigid
Hüpoteesid liigitakse: absoluutselt (täielikult) määratletud ja osaliselt määratletud. Absoluutselt määratletud hüpotees esineb nt asjaõigusseaduses. (asi seaduse tähenduses on kehaline ese) Osaliselt määratletud hüpotees esineb kriminaalkoodeksis. (surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu) Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. On ka väljatoodud õigussuhete subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed 2) viitavad, sh a) otsesed b) blanketsed. Otsesed: kõik dispositiivsed tunnused on antud täielikult selles õigusnormis. Viitavad: sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele. Blanketsed: sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsest viidet sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile, vaid nt viide kas a) teisele
Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, s.t. õiguspärasel viisil. Õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Lühidalt: see osa loogilises struktuuris sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed 2) viitavad, s.h.: a) otsused, b) blanketsed. Otsesed: kõik dispositiivsed tunnused (määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine reguleerimise objektiosas)on antud täielikult selles õigusnormis (selle õigusnormi dispositsioonis). Viitavad: sätted ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (s.o
jagamiseks“. (2 hüpoteesi) 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. 1. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. (nt „Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.“ – lähemalt tapmise mõitset ei seletata.) 2. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. On vajalik siis, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist, ei ole üheselt arusaadav.
RESSURSS. KAPITAL VÕIB OLLA SEALHULGAS NII MATERIAALNE (RAHA, KAUP, TOOTMISVAHENDID), KUI MITTEMATERIAALNE (TEADMISED JA SUHTED). (LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE HIERARHILISED SUHTED, EHK ON OLEMAS VALITSEVAD NORMID JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD VÄÄRTUSED JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VÕIMUL OLEVAD TEGUTSEJAD JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD HABITUSED (VALITSEVATE TEGUTSEJATE DISPOSITSIOONID) JA KÕIK ÜLEJÄÄNUD.) 24. Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt? (ÜKS TUNTUMAID TEOORIAID ON STRUKTURAAL-FUNKTSIONALISTLIK TEOORIA. IGA TEOORIA EESMÄRK: · UURIDA KUIDAS TOIMIB SOTSIAALNE ELU · IGAL TEOORIAL ON OMA VAATENURK JA OBJEKT, MIDA UURIDA · IGA TEOORIA TOOB VÄLJA PEAMISED SEISUKOHAD, MIS PÜÜAVAD KIRJELDADA, SELGITADA JA VAHEL KA ENNUSTADA TOIMUVAT ÜHISKONNAS.)
Osaliselt määratletud hüpotees (osaliselt määratletud) D - õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Liigitus: 1) otsesed, 2) viitavad, sh A) otsesed, B) blanketsed. Ettekirjutuse laadilt võivad dispositsioonid olla: 1) õigustavad, 2) kohustavad, 3) keelavad. S - õigusnormi sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra, kui õigusnormi on rikutud. Liigitus: 1) suhteliselt määratletud - liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid; 2) absoluutselt määratletud - täpselt üks liik või määr. Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventatiivselt hoiatavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusnormid vormistatakse:
1) absoluutselt määratletud hüpotees 2) osaliselt määratletud hüpotees. Dispositsioon määrab õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või sellest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. 10 See osa normis sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed: dispositiivsed tunnused (subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine) on antud täielikult selles õigusnormis (dispositsioonis). 2) viitavad: antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (siis saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat sätet nende koostoimes).
• Bioloogiline tunnusjoonte teooria – Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus • EPQ Eysenck’s Personality Questionnaire • Joonis: http://eekisiksusepsyhholoogia.weebly.com Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • NEO PI - R • NEO Personality Inventory Revised • Suur Viisik (Big Five) • McRae ja Costa 1996 Isiksuse jooned • Isiksuse põhiomadused (McCrae & Costa, 1996) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused) teatud kindlal viisil mõelda , tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides . Seadumuste omadused • Pole vahetult jälgitavad • Püsivus • Avaldumine pole piiratud • Avaldumine sobivas olukorras NEO PI - R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 • Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure
(2003). Individualism-kollektivism ja isiksus. - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 251-282). Tartu: TÜ Kirjastus. S: Markus, H. R., & Kitayama, S. (2010). Cultures and selves: A cycle of mutual constitution. Perspectives on Psychological Science, 5(4) 420430. Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) · Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? · Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). · Evolutsiooniline perspektiiv. Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi ja ideed, et ,,Suur viisik" kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone (difference-detecting mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. · Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei tõesta asjaolu, et ,,suure
probleemidest arusaades on vajalik informatsiooni sellest, kas spordil on veel kohta nende elus ja kas spordiga tegelemisega jätkamine limiteerib või avardab kogemusi, suhteid ning võimalusi. Isiksuse joonte teooriad. Isiksus on kõigi inimeste iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades. Gordan Allport (1937, 1961): Isiksuse jooned on püsivad dispositsioonid (eelsoodumused) toimida erinevais olukordades suhteliselt ühesugusel viisil. Isiksuse joonte näiteks on omadused järgnevas loetelus: aus, usaldusväärne, tujukas impulsiivne, kahtlustav, ärev, erutuv, domineeriv, sõbralik. Loomulikult võiks seda loetelu veel palju pikendada. Allport loetles üle 4500 isiksuse joone. Korra loomiseks sellesse kaosesse võttis ta kasutusele kolme liiki isiksuse joonte mõisted.
rakendatakse tõenäosus-printsiipi. - Inimesed ei piirdu teise inimese tajumisel ainult jälgimisega, vaid püüavad otsida põhjusi ja järeldusi teha. -Teise inimese käitumise tõlgendamine, talle teatud omaduste omistamine mõjutab oluliselt ka vaatleja enda käitumist. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kalduvus omistada käitumise põhjusi isiksuslikele aspektidele (Internaalsed faktorid, dispositsioonid) siis kui peaks omistama neid situatsioonile (eksternaalsed faktorid) ja vastupidi. Me lähme põhjuste omistamisega nihkesse nt. depressioonis inimene omistab asjade põhjusi iseendale. Kas olen tõesti sündmuste keskpunkt? See muutub koormavaks! Osaleja – vaatleja kalle (actor-observer bias): - inimeste kalduvus näha teiste inimeste käitumist kui nende tõeliste iseloomujoonte peegeldusena, kuid enda käitumist rohkem situatsiooni poolt mõjutatuna (Jones, Nisbett, 1972). Kui inimesed
abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. Käitumise määratlemise astme järgivõivad dispositsioonid olla kas absoluutsed või suhteliselt määratletud. Õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehkkäsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes
Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. · Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. · Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla kas absoluutselt (üheselt) või suhteliselt määratletud.
Olulisemad omadused on temperament, vaimsed võimed (intellekt – kui hästi nt suudab probleeme lahendada), iseloom (karakter – tüüpilised käitumisviisid ja eristatav käitumislaad. Üks osa neist on temperamendilaad, aga ka nt sotsiaalsus, meelekindlus, avatus kogemustele jne), väärtused ja hoiakud. Kindlasti iseloomustab isiksust ka see, mille ta on omandnud sotsialiseerumise ja suhtluse käigus ehk väärtused ja hoiakud kui dispositsioonid. NB! Galli koljumudel – vanasti püüti koljumuhkude otsimise abil aru saada inimese isiksusest. Isiksuse psühholoogias on jäänud vaieldavaks siiani üks küsimus. Kui tahame isiksust uurida, siis peame teda kuidagi mõõtma ning saame isiksuse kohta kirjelduse. Samas on üsna selge, et ennekõike täiskasvanud inimene käitub mitte ainult spontaansete impulsside ajendil, vaid ka enese mõtete ajendil –
II osa ülalpool esitatud vormelis (õigusnormi loogilises struktuuris) kannab nimetust dispositsioon - järgnev tähistus loengumapis: D. Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Lühidalt - see osa loogilises struktuuris sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed; 2) viitavad, sh: a) otsesene viide b) blanketne viide Otsesed - kõik dispositiivsed tunnused (määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine reguleerimise objekti osas) on antud täielikult selles õigusnormis (selle õigusnormi dispositsioonis). Normitehnika aspektist peetakse seda parimaks viisiks.
Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla: Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla: Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust.
Idiograafiline lähenemine isiksusele otsib nendes erinevusi, unikaalsust. Inglise keelne isiksust tähistav sõna personality pärineb kreeka keelest. Persona oli Muinas- Kreeka näitleja mask, demonstreerimaks ja iseloomustamaks mängitavat isikut. Isiksuse analüüsil on sügavamalt kasutatud psühhodünaamilist, isiksuse joontest lähtuvat, käitumuslikku ning humanistlikku lähenemist. Isiksuse joonte teooriad Gordon Allport (1937, 1961): Isiksuse jooned on püsivad dispositsioonid (eelsoodumused) toimida erinevais olukordades suhteliselt ühesugusel viisil. Isiksuse joonte näiteiks on omadused järgnevas loetelus: aus, usaldusväärne, tujukas, impulsiivne, kahtlustav, ärev, erutuv, domineeriv, sõbralik. Loomulikult võiks seda loetelu veel palju pikendada. Allport loetles üle 4500 isiksuse joone. Korra loomiseks sellesse kaosesse võttis ta kasutusele kolme liiki isiksuse joonte mõisted.
10 Õiguse alused 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. 1. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. (nt ,,Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega." lähemalt tapmise mõitset ei seletata.) 2. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. On vajalik siis, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist, ei ole üheselt arusaadav.
• Vahetu eneseteadvus • Emotsioonid – Häbi, uhkustunne 20 Minapilt - Muutub arengu käigus komplekssemaks ja stabiilsemaks • Laste minapilt jaguneb nelja kategooriasse (Damon & Hart, 1988) – 1. Füüsilised jooned 2. Tegevused 3. Sotsiaalsed karakteristikud 4. Psühholoogilised karakteristikud Dispositsioonid e. püsivad isiksusejooned. Sisemised seisundid – muutuvad (room, kurbus) Minapilt: üldine ja spetsiifiline Kehaline – välimus, sugu, pikkus, kaal, riietus, auto, eluase jne. Akadeemiline – õppimine, omandamine Sotsiaalne - suhtlemine, sõprus Transpersonaalne – suhtlemine tundmatutega ja üleloomulikuga Põhineb – omandatud uskumustel, hoiakutel, harjumustel ja arvamustel. Minapildi tasemed • Kategoriaalne identifikatsioon (4-7 aastat)
annaabi.ee 
