teeks midagi muud peale seaduse kohaldamise 4) Suhe on vertikaalne, st et üheltpool on eraisik K ning teiselt poolt riigi korrakaitseorgan 5) Vastuolu riigisisese õiguse ja direktiivi vahel ehk rikutud õigus- eraisikul peaks olema õigus sõita teise riigi juhilubadega ja teisel riigil ei tohiks olla õigus karistada. Antud juhul saab kodanik K nõuda oma õiguste saamist antud direktiivist ehk vahetu õigusmõju kohaldamist. Kodanik saab nõuda oma juhiloa tunnustasmist. Kihutajal on õigus nõuda, et talle tagataks direktiivist tulenevat mõju, kohtuistungil rakendadakse seda, mille järeldusel tuleb välja, et riigisisesest õigust ei saa kohaldada. Tema karistust ei saa rakendada tema suhes (arest, trahv, uus eksam, sõiduki konfiskeerimine). Kiiruseületamisega me teda aidata ei saa, kuna see ei puutu direktiivi.
Kihutamise eest võib karistada, käesoleval juhul pole abi vahetust õigusmõjust. Autoproblemaatika: võiks konfiskeerida nii juhiloa kui ka karistada kiiruseületamise eest. Kui on võimalik tõestada, et vaid juhiloa pärast, siis peab olema õigus auto tagasi saada. Auto müüdi vanarauaks, mistõttu pole võimalik seda enam tagasi saada. Eelnevale analüüsile tuginedes, võib kõne alla tulle kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise eeldused: ▪ Õigus (+) – direktiivist tulenevalt on olemas õigus, mille kohaselt juhiluba tunnustatakse terves Euroopa Liidus ▪ Riigi JÄME rikkumine (+) – riik ei võtnud direktiivi üldse üle, see on alati jäme ▪ Kahju (+) – KK kaotas oma auto ▪ Põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (+) – juhul, kui riik oleks direktiivi kohaselt ja korrektsel viisil üle võtnud ning tunnustaks ka juhiluba, siis ei oleks isik karistatud juhiloa äravõtmisega
oma kohustusi, mis tulenevad EMÜ asutamislepingu artiklist 30. C-2/90 Komisjon v Belgia Teema - Kohustuste rikkumine Teisest liikmesriigist pärit jäätmete ladestamise keeld Ese - teistest liikmesriikidest või muust Belgia piirkonnast kui Valloonia pärit jäätmete hoidmise, ladestamise või kaadamise, või hoidmiseks, ladestamiseks või kaadamiseks andmise keelustamisega Valloonias, on Belgia Kuningriik rikkunud nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivist 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975, lk 39), nõukogu 6. detsembri 1984. aasta direktiivist 84/631/EMÜ ohtlike jäätmete piiriüleste saadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses (EÜT L 326, 13.12.1984, lk 31) ja EMÜ asutamislepingu artiklitest 30 ja 36 tulenevaid kohustusi. Kohtutoimikust nähtub, et põhiline meede, mis reguleerib jäätmehooldust Valloonias, on Valloonia regionaalnõukogu 5. juuli 1985. aasta dekreet jäätmete kohta (Moniteur belge, 14
Mida kujutab endast MiFID? MiFID - Markets in Financial Instruments Directive (Finantsinstrumentide turgude direktiiv). MiFID on ühtlustatud investeerimisteenuste osutamist puudutav reeglistik Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas (27 ELi liikmesriiki ning 3 EFTA ehk Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riiki: Island, Norra ja Liechtenstein). Eestis jõustusid direktiivist tulenevad nõuded väärtpaberituru seaduse muudatusega 19. novembril 2007. MiFID on rakendatav: * investeerimisettevõtetele * investeerimisnõustajatele * pankadele, kes pakuvad investeerimisalaseid teenuseid * alternatiiv - kauplemissüsteemidele * börsidele Selle kohaldamisalasse kuuluvad ka kõik finantsinstrumendid ja -teenused, välja arvatud mõned, näiteks valuuta ostu-müügitehingud. MiFID´i põhieesmärgid:
Kõik tarbijakaitset käsitlevad Eesti õigusaktid on tänaseks harmoneeritud ning vastavad EL nõuetele. Tarbija suhetes ettevõtjaga ei saa aga viidata otseselt direktiivile, vaid peab tuginema juba vastavate muudatustega riiklikule seadusandlusele. Tarbijakaitset puudutavate direktiividega on kõikides liikmesriikides tagatud minimaalne kaitsetase, mida kõik EL riigid peavad tarbijale pakkuma. Samas on liikmesriikidel võimalus seada sisse direktiivist karmimaid tingimusi ning pakkuda tarbijale kõrgemat kaitsetaset. Siinkohal on ära toodud olulisemad tarbijakaitsealased direktiivid, mis sätestavad tarbijakaitse miinimumtaseme Euroopas. Samas tasub meeles pidada, et seadusandlus võib siiski riigiti pisut erineda. Источники: • http://www.consumer.ee/seadusandlu s / • õpik
seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama direktiividega kehtestatud eesmärkidest, tähtajadest ja teisest nõuetest. 3. Otsused (decisions) · On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele). Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. Direktiivist erinevalt on otsus terviklikult siduv. Ta ei anna adressaadile võimalust valida, kuidas otsus tuleks ellu viia. Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega. 4. Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions) Soovitustel ja arvamustel ei ole siduvat jõudu, mis tähendab, et nendega ei kehtestata õigusi ega kohustusi isikutele, kellele need on suunatud, vaid antakse juhiseid ühenduse õiguse tõlgendamise ja sisu kohta.
kaugusele seega on mad kahjuliku mõju piirkonnas millega kaasneb kehvem elukvaliteet, tervisekahjustused, kinnisvara hinnad langevad ning rikutakse looduslik keskkond. (Saarlased ei ole... 2010) Pooltargumendid Tuulegeneraatorid on üks moodustest energia tootmiseks. Energiasüsteemide ühendamine soodustaks Balti riikde ja Läänemere piirkonna tagamaks kohalike piirkondade varustuskindlus ning elektriturgude parem toimimine. Lähtuvalt nn taastuvenergeetika direktiivist on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks aastaks 2020 katta taastuvatest allikatest lähtuva energiaga 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigil on vastav kohustuslik protsent individuaalne Eesti peab 2005. aasta 18% tasemelt jõudma aastaks 2020 25% tasemele. Tuuleenergia rakendamine on üks olulisemaid võetud kohustuse täitmise võimalusi. Seni kasutatud õhukaablid üritatakse asendada maakaablitega, et tagada parem ja kauakestvam elektrisüsteem. Osa Saaremaa võrgust juba 40 aastane
· Üleujutus on veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust. (vähemalt 30 mm ühe tunni jooksul) Üleujutusriski haldamine (juhtimine) · Üleujutus on üks vähestest riskitüüpidest, mille kohta on olemas Euroopa Liidu direktiiv Üleujutusdirektiiv · Seega üleujutusriskide hindamise kohustused tulenevad nii eelnimetatud direktiivist kui ka hädaolukorra seadusest · Üleujutusdirektiiv nõuab lisaks riskide hindamisele ka nende kaardistamist ja maandamist · Direktiivi nõuete täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium, üleujutus tiheasustusalal hädaolukorra riskianalüüsi eest vastutas Päästeamet, tiheasustusalal aset leidvast üleujutusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani eest Siseministeerium Seis torm, mille käigus veemass kõigub mere ühest äärest teise Ioniseeriv kiirgus
14. Mille poolest erinevad direktiivid määrustest? Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks? 15. Rikkumismenetlus. Rikkumismenetlus on Euroopa Komisjoni algatatd menetlus liikmesriigi suhtes, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. Eesmärk on tagada ELi õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides. Suur osa rikkumismenetlustest on algatatud direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu. Rikkumismenetluse võib algatada ka kõikidest teistest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral (nt määruse ümberkirjutamisel riigisisesesse õigusesse). Direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral on rikkumiseks, kas direktiivi õigeaegne ülevõtmata jätmine (non-communication) või ebakorrektne ülevõtmine (non-compliance) ehk sisuline rikkumine.
10.2000 ja see jõustus 01.01.2003, kuid enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, millega lükati maksu rakendamme edasi 11. jaanuarile 2004. Seoses raskeveokimaksu kehtestamisega kaotati alates 2003. aastast ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks ei asenda mootorsõidukiaktsiisi, sest maksu objektid on erinevad (mootorsõidukiaktsiisiga maksustati põhiliselt sõiduautosid). Raskeveokimaksu seaduse väljatöötamisel on juhindutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Direktiivi eesmärk on transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid üksnes osaliselt. Direktiiv puudutab nii üldiste automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Direktiivi lisas tuuakse automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad.
vastanutest 33% inimestest kas ei teadnud või arvas, et Eestis on klimaatilised tingimused kehvad päikeseenergia kasutamiseks. Inimesed ei tea, et tasuvusaeg Eestis on nende eeldatust madalam. Seetõttu arvatakse, et päikesenergia kasutamine pole piisavalt ratsionaalne otsus. 31 4.9. Mis aastast alates peavad Eestis kõik uued rajatavad hooned Euroopa Parlamendi energiatõhususe direktiivist lähtuvalt olema ligi nullenergia või nullenergia kriteeriumiga? (Selliste hoonete peamine energiaallikas on päike) Kümnenda küsimuse puhul oli 6 vastusevarianti: ,,2020", ,,2019", ,,2025", ,,2029" ning avatud vastuse variant ehk ,,Muu". Aastat 2020 valis 32 vastajat, aastat 2025 27. 17 vastajat andis omapoolse vastuse, kus 15 inimest vastasid küsimusele lausega ,,Ei tea" ja ülejäänud kahe inimese vastus on lisades (vt lisa 4). Kõige vähem ja võrdselt valiti aastaid 2019 ja 2029,
(1992) kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 1990 aasta tasemel · Kyoto protokoll (1997) - kasvuhoonegaaside koguste vähendamine 8% võrra 1990 aasta tasemest (hiljemalt aastaks 2012) - kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine Välisõhukaitse VÄLISÕHU KAITSE SEADUS (RT I 2004, 43, 298) Arvesse on võetud 4st konventsioonist ja nende juurde kuuluvatest protokollidest tulenevad nõuded, samuti Euroopa Nõukogu üle 20st direktiivist, määrusest ja otsusest tulenevad nõuded. · meid ümbritseva välisõhu kvaliteet; · osoonikihi kaitsmine; · kliima muutusele mõjuv tegevus; · saasteallikate tegevus; · saasteallika valdaja tegevus; · valitsusasutuste tegevus; Vesi Ühenduse veepoliitika 3 etapis · Kvaliteedinõuded joogivee, suplusvee, põhjavee, pinnavee, kalavete direktiivid ja nitraadidirektiiv · Heitkoguste vähendamine
alates 2004. aasta 1. jaanuarist. (Rahandusministeerium, 2012). 2003.aastal kaotati just tänu raskeveokimaksu kehtestamisele ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks, aga ei asenda mootorsõidukiaktsiisi sest maksu objektid on erinevad, põhiliselt maksustati mootorsõidukiaktsiisiga sõiduautosid. (Lehis, Lasse 2009) 3.2 Raskeveokimaksu eesmärk Näiteks on Eestis juhindunud raskeveokimaksu seadus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.1999 direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Nende direktiivide põhiline eesmärk on transpordi ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. (Lehis, Lasse 2009). Eesti seaduses sätestatud maksumäärad on võrdsed eelnimetatud määruse miinimummääradega. (Rahandusministeerium, 2012). Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid osaliselt. Direktiiv
d) Põlevkivi kvaliteedi tagamine (rikastamine). Paekivi osaluse vähendamine kaubapõlevkivis. Kriteeriumideks ETP prioriteetsete arendussuundade arendamisel on energiasääst ja keskkonnasõbralikkus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2006/21/EÜ (Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine) sätestab artiklis 20 jäätmete suhtes teatavaid nõuded, mis paigaldatakse tagasi kaeveõõntesse ja millele on osutatud kaeveõõsi käsitlevates erisätetes. Lähtudes ülaltoodud direktiivist tuleb karjääride ja kaevanduste täitmisel kasutatavat täitematerjali (elektrijaama tuhk ja paekivi) vaadelda kui tehnoloogilist materjali, mis ei kuulu direktiivi 1999/31/EÜ ,,Jäätmete käitlemise või ladestamise nõuded" reguleerimisalasse. Seega on võimalik lahendada elektrijaama tuha ja jäätmete ladestamise probleemi koos süsihappegaasi sidumisega elektrijaama tuhaga, võimaldades samal ajal vähendada ka eralduvate kasvuhoonegaaside heitekoguseid
lepingu lõppemist teatanud soovist leping lõpetada, muutub leping tähtajatuks. Tähtajatu lepingu saab üles õelda 6 kuulise etteteatamistähtajaga. Oluline on et kollektiivlepingu kehtivuse ajal kehtib töörahu st ei korraldata streike, streike võib korraldada alates lepingu ülesütlemise avalduse esitamisest. 20.Alaealise kaitse töösuhetes TLS § 7 ja 8 sätestavad TL sõlmimise alaealisega. TL-s on arvestatud nõudeid, mis tulenevad direktiivist EL 94/33 noorte kaitse tööl ning Euroopa Liidu Sotsiaalhartast. Tööandja ei tohi sõlmida töölepingut alla 15a või koolikohustusliku alaealisega, mis ületab alaealise kehalisi võimeid, ohustab alaealise kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei pruugi märgata. Samuti takistab alaealise sotsiaalset arengut või ohustab tervist. Lubatud tööde loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.7-12a alaealisel lubatakse teha kerget tööd kunsti, kultuuri või reklaamivaldkonnas
rahvuslike seaduste harmoniseerumine nii maksustavate tehingute, maksustava väärtuse, maksusoodustuste ja vabastuste osas. Alates 01.05.2004.a. laienes kuues direktiiv Eesti ja teiste nn uute liikmesriikide suhtes. Terviklike süsteemi lõhub veel ka see, et üksikutele liikmesriikidele võib artikkel 27 lg 1 alusel märgitud maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks või käibemaksustamise korra lihtsustamiseks Nõukogu anda õiguse kalduda kõrvale kuuendast direktiivist. Võib väita, et seda on üsna agaralt tehtud, kuid kuna tegemist on üleminekusätetega, siis on selliseid erandid tähtajalised. Käesoleval ajal on jõutud selleni, et kuuendat direktiivi muudeti 24.07.2006.a Nõukogu direktiiviga 2006/69/EÜ, mille kohaselt art 27 lg 1 alusel tehtud otsused tunnistatakse alates 01.01.2008.a kehtetuks. Kui otsida põhjuseid, miks Euroopa Ühendus on sedavõrd põhjalikult asunud
liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole. Õiguse rakendajate(Ka KOV üksuste) suhtes kehtib kohustus tõlgendada siseriikliku õigust EL õigusnormi valguses ja selle eesmärkide kohaselt. EL õigus, mis on ülimuslik PS suhtes, on seadnud kohalikele omavalitsustele mitmeid õigusi ja kohustusi. EL esmases õiguses väljendub see EL toimimise lepingu artikli 39 lõikes 4, artiklites 86 ja 87. Teisest õigusest võib tuua näita direktiivist 94/80/EÜ, mis kehtestab korra õiguse valida ja olla valitud EL kodanike poolt, kes elavad alaliselt teises liikmesriigis. 9.2. Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud: Euroopa kohaliku omvalitsuse harta (EKOH) on Euroopa Nõukogu tasandil 1988.a sõlmitud multilateraalne rahvusvaheline leping, mille sätted seovad sellele alla kirjutanud liikmesriike. EL organid ei ole selle lepinguga seotud, kuna see oranisatsioon ei kuulu hartale allkijutanute hulka
Samuti siis kohaldatakse seda seadust meie krediidiasutuste filiaalidele ja tütardele teistes firmades. Kui teine riik ei näe teistmoodi ette. Ka Eestis tegutsevate välispankade ja tütarettevõtete tegevusi reguleerivad, kui välislepingust ei tulene teisiti. Soome, Läti ja Saksamaaga seotud Eesti Panka ei võeta krediidiasutusena. Peamine majandustegevus on avalikkuselt hoiuste vastu võtmine, laenu andmine ja muu finantseerimis küsimus. Tuleneb Panga mõiste EL esimesest panga direktiivist. Hetkel lubatud kaks vormi: krediidiasutus võib olla asutatud kas aktsiaseltsina või ühistuna. Ja vastavalt esimese puhul on rakendamiselt AS-i kohta käiv õigusruum ja teise puhul hoiulaenu kohta käivad erisused. Avalikkuselt võib raha hoiustamiseks võtta ainult krediidiasutuste seadusest ette nähtud alustel ja korras. Avalikkus krediisiasutuste seaduse mõistes on määratud isikute ring. Finantseerimisasutus - Põhiliseks tunnuseks on see, et ei ole krediidiasutus. Pakub liisinguid
(4) Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest. Lg 2 tuleneb esimesest äriühingu direktiivist. Kui tehing on tehtud äriühingu kasuks, läheb ta üle ühingule. Lubamatu kui keegi vabaneb kohustustest, mis on võetud eelphingu staadiumis. Tehingute keelamine ses staadiumis ei anna tulemust. Kolmas isik peab ka teadma, et see on eelühing. Kolmanda isiku kaitse esinduõiguse korral taandub tavalisele tsiviilõiguslikule esindamisele. Mis norme me kohaldame eelühingule? Saksamaal kohaldatakse seltsingu sätteid
seadused, määrused ja haldusõiguslikud normid. Direktiivis on kehtestatud üldnõuded, mis liikmesriigiti võivad siiski erineda. Antud direktiiviga on sätestatud kõik tähtsamad ehitist puudutavad küsimused: mehaaniline tugevus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieenilisus; tervise ja keskkonnaohutus; kasutusohutus; mürakaitse, energiasääst ja soojapidavus. Ehitusseaduse (EhS) § 3 on ehitisele esitatavaid nõudeid isegi direktiivist enam. EhS sätestab mh nõuded puuetega inimestele ehitatud eluasemetele ja keskkonnanõuded. Arvatakse, et eurodirektiivide osas ei tohiks vastuolu tekkida, ent ehitiste energiakulude ja soojapidamise osas hetkel kontroll puudub, mida hakatakse tulevikus kindlasti kontrollima. Europarlament on välja andnud direktiivi 96/737/EC energia tõhusast kasutamisest ehitistes, mille kohaselt kehtestatakse energia kasutuse tunnistus, mida nõutakse nii
aktsiad kolmandale isikule. Andke hinnang kõigile tehingutele ja otsustele. põhimõtteliselt tuleb vaadata ainult ühte sätet: ÄS § 283 üldkoosoleku otsus o rikutud ÄS § 283 lg 2 p 2 o tagajärg ÄS § 3011 lg 1 p 1 järgi tühine (otsus, mis rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, on tühine) o § 283 lg 2 p 2 nõue 1/10 tuleneb direktiivist o miks on tühine? ÄS § 283 lg 1 on konkreetne põhimõte, et on keelatud oma aktsiate omandamine (tegemist on huvide konfliktiga) lg 2 sisaldab teatud erandeid sellest keelust see erandolukord peab olema väga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing 22 o ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev
aktsiad kolmandale isikule. Andke hinnang kõigile tehingutele ja otsustele. põhimõtteliselt tuleb vaadata ainult ühte sätet: ÄS § 283 üldkoosoleku otsus o rikutud ÄS § 283 lg 2 p 2 o tagajärg ÄS § 3011 lg 1 p 1 järgi tühine (otsus, mis rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, on tühine) o § 283 lg 2 p 2 nõue 1/10 tuleneb direktiivist o miks on tühine? ÄS § 283 lg 1 on konkreetne põhimõte, et on keelatud oma aktsiate omandamine (tegemist on huvide konfliktiga) lg 2 sisaldab teatud erandeid sellest keelust see erandolukord peab olema väga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing 22 o ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev
) asutamine, finantsteenuste osutamine ja väärtpaberite lubamine kapitaliturgudele. Teine erand kinnisvarasse investeerimisel, täpsemalt suvilakinnistute ostmisel. Kolmas erand puudutab maksustamist VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Maksesüsteemid Efektiivsed maksesüsteemid ja -instrumendid on väga olulised ühisturu ning majandus- ja rahaliidu funktsioneerimiseks. Maksesüsteemide alane acquis koosneb kahest direktiivist ja ühest soovitusest: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr. 97/5/EC piireületavate krediidiülekannete kohta (Cross-border Credit Transfers Directive ), mis on vastu võetud 27. jaanuaril 1997 ja rakendub 14. augustil 1999 - käsitleb liikmesriigi piire ületavaid kuni 50.000 euro suurusi ülekandeid; Directive on Settlement Finality in Payment and Securities Settlement Systems 1998 nr. 98/26/EC (19. maist 1998) - käsitleb rahaliste ja väärtpaberite
metsaseadusest jne. Keskkonnakompleksluba on luba, mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks. Selle loa välja andmise põhimõtted on sätestatud saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduses ja seaduse alusel kehtestatud määrustes. Eesti keskkonnakomplekslubade alane regulatsioon on üle võetud Euroopa Nõukogu direktiivist 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. Eriluba on luba, mida antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Selle loaga lubatakse teatud tingimustel ajutiselt ületada kehtestatud keskkonnanormatiive, kui see ei kahjusta inimese tervist ega põhjusta keskkonnaseisundi halvendamist ulatuses, mis muudab selle kasutamiskõlbmatuks. Sellest lubade grupist on Eestis käibel ajutised vee- erikasutusload ja välisõhu erisaasteload.
- Kriminaalmenetlusest teadasaamise õiguse direktiiv - Kuriteoohvrite õiguste direktiiv - Direktiiv kriminaalmenetluse kahtlustavate/süüdistavate laste tagatiste kohta - Süütusepresumptsiooni puudutav direktiiv - Jne. Ühine on neil see, et direktiivid võtavad EIÕK kohtupraktika kokku, võib juhtuda, et kohus arendab sama valdkonda veel edasi, aga nüüd on pilt vähemalt kõigile selge (ka tavakodanikule). Nüüd on võimalik otse direktiivist vaadata, mis on praktika olnud, ja nõuda riigilt õiguste täitmist. Lõhmuse artikkel Juridicas: senini piisas, kui prokurör kirjeldas vahistamise taotluses tõendite sisu, nüüd tekkis probleem, et kriminaalmenetlusest teadasaamise õiguse direktiiv tõstatab probleemi, kui palju peaks isik vahitamisel tõendeid nägema, meie seadus on direktiiviga vastuolus. Riigikohus: ringkonnakohtus leidsid kaitsjad, et kuna kohus ei lubanud tõendite sisuga tutvuda, on see vastuolus direktiiviga
Oluliste tingimuste loetelu määravad töötaja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel. Üldjuhul on olulisteks tin- gimusteks, mis tuleb töölepingus kokku leppida, töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht. Kui tööleping on sõlmitud, peab tööandja töötajat teavitama nendest TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmetest, sh töötingimustest, milles ei ole kirjalikult kokku lepitud. 13 TLS §-d 5 ja 6 juhinduvad nõukogu direktiivist 91/533/EMÜ 14. oktoobrist 1991 tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest. Euroopa Liidu Teataja L 288, 18.10.1991, lk 32–35. 23 2. ptk T öölepingu sõlmimine §5 2. Andmed sisalduvad töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu kirjalik dokument on
Artikkel 7 Kaitse- ja ennetusmeetmed 1. Tööandja määrab ühe või mitu töötajat, kes tegelevad ettevõttes ja/või asutuses kutsealaste riskide suhtes kohaldatavate kaitse- ja ennetusmeetmetega, ilma et see piiraks artiklites 5 ja 6 nimetatud kohustuste täitmist. 2. Määratud töötajad ei või kutsealaste riskide suhtes kohaldatavate kaitse- ja ennetusmeetmetega seotuse tõttu ebasoodsasse olukorda sattuda. Määratud töötajatele tuleb võimaldada piisavalt aega käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks. 3. Kui kõnealuste kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist ei ole võimalik korraldada põhjusel, et ettevõttes ja/või asutuses puuduvad selleks pädevad töötajad, kasutab tööandja pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid. 4. Kui tööandja kasutab selliseid teenistusi või isikuid, teavitab ta neid teadaolevatest teguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, ning kõnealustel teenistustel ja isikutel peab
üksnes andmekaitse seisukohalt. Ajakirjandusvabaduse teostamisel on vaidlusaluseks teemaks mitte üksnes isikuandmete töötlemise lubatavus, vaid ka ajakirjanike poolt õigete või valede faktide alusel esitatud väärtushinnangud ja meetodid ajakirjanduslike eesmärkide saavutamiseks. Euroopa normatiivaktid, mis reguleerivad ajakirjanduse ja andmekaitse suhteid Ka ajakirjanduses kehtib isikuandmete töötlemisel üldine andmekaitse konventsioon ning erinevalt isikuandmete direktiivist ei tehta andmekaitse konventsioonis erandeid ega mööndusi ajakirjandusvabaduse eraldi reguleerimiseks. Andmekaitse konventsiooniga ajakirjanduse ja andmekaitse suhete reguleerimata jätmist võib põhjendada asjaoluga, et ajakirjandus pigem ei tegele andmete automatiseeritud töötlemisega ning seetõttu otsene vajadus reguleerimise järele puudub või vähemalt puudus andmekaitse konventsiooni jõustumise ajal.
kummipurul on mitteraudmetallide tükikesi (valged täpid) ja paremalpoolsel fotol neid pole, seal on kasutatud veejoaga peenestamist [25]. 22 8. Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Prügimäärusest tulenevalt on prügilates keelatud ladestada nii purustatud kui purustamata rehve. Nõuded tulevad Euroopa Liidu kehtivast prügila direktiivist. Selle eesmärgiks on propageerida rehvide taaskasutamist, kas siis materjalina või neis sisalduva energia saamiseks. Laialt on levinud rehvide taastamine ehk protekteerimine ning ka rehvides oleva materjali kasutamine. Kasutatud rehvidest tehakse kummipuru ja kummitükke, misa saab kasutatda erinevatel otstarvetel- spordivälkatutel, teedeehituses, iluaianduses jne. Näiteks on Ida-Virumaal kaasaegne prügila, mis on ehitatud rehvide peale
Lisaks mõjutab vedelkütuste hinda maailmaturg. Kättesaadavus hakkepuitu on võimalik leida puhastama kraavipervedelt, võssa kasvanud põldudelt ja metsamajandus kohtades. Vedelkütuseid seevastu peab ostma Eesti Energialt. Taastuvenergia suund Eestis eesti energiasektori missiooniks on tagada pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. Tulenevalt direktiivist 2009/28/EÜ on Eesti võtnud endale siduvaks eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises.46 Pakub tööd kohalikule ettevõtlusele Tamsalus katlamajas kasutatava biomassi tarnijad on kohalikud põllumehed. Keskkonnasäästlikus biomassi suitsus on kordades vähem kahjulikke ühendeid kui vedelkütustel. 44 Samas. 45 Samas. 46 Energiatalgud. (2013). Soojusmajandus. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php? title=Soojusmajandus (25.04.2014)
29 eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Põhiseadus: - Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. - Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Isikuandmete kaitse põhimõtted tulenevad Euroopa Liidu direktiivist (95/46EÜ) ja isikuandmete kaitse seadusest. Isikuandmete kaitse seaduse järgi on isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
nt direktiivid ja määrused. Nii esmane kui ka teisene õigus on kohustuslik täitmiseks. Direktiivide puhul on aga mõned erisused. Nimelt peab liikmesriik direktiivi põhimõtted kodifitseerima siseriiklikus õiguses teatud aja jooksul. Ja kohaldatakse siseriiklikku õigust, võrreldes seda direktiiviga. Kui aga direktiiv on tähtajaks harmoniseerimata jäetud, siis kuulub direktiiv pärast seda tähtaega otsekohaldamisele. Erisuseks on siin veel see, et sellisest direktiivist ei saa võtta füüsilise või eraõigusliku isiku kohustusi, neid ei saa luua. ( eraõiguse sfääris). Selleks, et uute Euroopa lepingutega ühineda, peaks Eestis järgima järgmist kontrollimehhanismi: 1) tuleks kontrollida, kas leping on kooskõlas Eesti PS põhimõtetega (PS täiendamise seaduse §1). Kui leitakse vastuolu aluspõhimõtetega, siis peaks ühinemine katki jääma. 2) kui vastuolu aluspõhimõtetega ei leitud, siis peab hakkama vaatama, kas
ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. (TuMS § 45 lg 6) Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. (TuMS § 45 lg 7) 18 Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38– 48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse TuMS § 46 lg-s 6 sätestatud tähtpäevaks. (TuMS § 45 lg 8) 37. Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu?
Küll aga sunnivad nad teatud viisil muutma siseriiklikke õigusakte. Otsene kohustuslik mõju on direktiivil ainult eraõiguslikes vaidlustes, mitte aga riiklikul tasandil. Seega on direktiiv kaudselt kohustava akti vorm. Direktiivi kasutatakse enamasti harmoniseerimisvahendina (vastand määrusele, mis on õigusruumi ühtlustamisvahend ). Sekundaarõigusakti kohustuslikuks vormiks on ka otsus, mis on omamoodi hübriidvorm määrusest ja direktiivist. Teatud osa dokumendist kohustab otseselt, teatud osa aga kaudselt. Rooma lepingu artikkel 189 punkt 5. näeb ette ka sekundaarõigusaktide soovitavad vormid, ehk siis mittekohustavate õigusaktide vormid. Nendeks on arvamus, soovitus, resolutsioon, teade, kommünükee, märgukiri. Need seadusaktid lubavad seadusandluse leebet ja ebamäärast regulatsiooni ehk nn soft law tõlgendust. Suurt rakendust on need seadusandliku akti vormid leidnud konkurentsipoliitikas. Rusikareegliks
Nii nagu paljude teiste ametite puhul on viimasel aastatel ka notari tõestamistoimingute tegemisel rõhuasetused kiiresti muutunud ja arenenud. Nii näiteks tehakse suur osa kontrollimisfunktsioonist tänapäeva elektrooniliselt riiklike registrite ja andmekogude kaudu. Lisandunud on aga riigiasutustele tehingutest tulenevate andmete edastamise kohustus, mille kohta võib näiteks tuua 2006. aastal jõustunud muudatuse, mille eesmärgiks on rakendada Euroopa Liidu teenuse direktiivist tuleneva ühe kontori põhimõtet notari tegevuses ning sisuks anda tehinguosalistele rohkem võimalusi suhelda notari vahendusel riigiasutustega. Käesoleval ajal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt on kiitnud heaks notariaadiseaduse eelnõu, millega antakse notaritele õigus sõlmida ja lahutada abielusid, tegeleda lepitamise ja vahekohtumenetlusega ning kinnitada apostilliga dokumente. Eelnõu põhiliseks eesmärgiks
sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. Kirjalikku vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Seaduses toodud kirjaliku vorminõude järgimata jätmine on lubatud lühiajaliste lepingute korral. Kui pooled on sõlminud suulise lepingu tähtajaga kaks nädalat, kuid lepivad hiljem kokku töösuhte jätkumises, siis tuleb leping kirjalikult vormistada. Töötingimustest teavitamise kohustus tuleneb nõukogu direktiivist 91/533/EMÜ. Direktiiv loetleb tingimused, mis tuleb töötajale igas töösuhtes teatavaks teha, ja lisatingimused, millest teavitamise kohustus sõltub täiendavatest asjaoludest; näiteks lähetuse tingimustest tuleb töötajat teavitada välislähetusse saatmisel. 6. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende otstarbekas sõnastamine töölepingus. Tööleping peab sisaldama tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikoodi, elu- või asukoha.
juurde uus komisjon, mida kellegil ei ole vaja ja mis ei oma mingisugust jõudu?", sest komisjon ei või ka isegi mitte näpuga näidata. Kui komisjoni üheks tähtsamaks funktsiooniks on ekspertarvamuste andmine, siis peaks tõstatama küsimuse selle arvamuse arvestatavuse kohta kohtus. Tuginedes mitmete ekspertide arvamusele ei kujune komisjoni arvamusest kohtus (vähemalt esimese astme kohtus) arvestatavat tõendit. EL direktiivist tuleneb ka nõue, et soolise võrdõiguslikkuse komisjonile esitatud kaebuse või avalduse esitamise puhul on tõenduskoormus pandud isikule, kelle vastu on kaebus esitatud (§ 6). Selle eesmärgiks on lihtsustada üksikisikutele soolise diskrimineerimise esinemise tõendamist (mis seletukirja järgi "sageli on võimatu"). Õiguspraktikast on teada, et kostjal on tunduvalt raskem tõendada teo mittetoimumist, kui hagejal teo toimumist. See aga paneb komisjoni olukorda a priori, kus on
hoomamatuks. Lisaks ei anna krediidikulukus infot viiviste ja muude lisatasude kohta, mis kaasnevad maksetega viivitamisel. ------ 28.01.2008 jõustus uus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus (RTRTS), milles sätestati finantseerimisasutuste registreerimise kohustus majandustegevuse registris (MTR) ja kliendi tuvastamise nõue lepingu esmakordsel sõlmimisel. See muudatus tulenes EL III rahapesu tõkestamise direktiivist, eesmärgiga vähendada anonüümselt finantstehingutes osalemist. Loodeti ka, et see hoiab ära olukordi, kus laenu võetakse teise inimese nime all. RTRTS tähenduses käsitletakse finantseerimisasutusena ettevõtjaid, kes majandustegevuses peamise ja püsiva tegevusena pakuvad oma nimel seaduses nimetatud 17 finantstehinguid, mille alla kuuluvad ka laenutehingud, nagu tarbijakrediit,
majandusliku olukorra muutumisel töötaja töötasu väheneb. (4) Kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS kohaselt ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest, kuna tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. (5) Kirjalikku vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Töötingimustest teavitamise kohustus tuleneb nõukogu direktiivist 91/533/EMÜ. Direktiiv loetleb tingimused, mis tuleb töötajale igas töösuhtes teatavaks teha, ja lisatingimused, millest teavitamise kohustus sõltub täiendavatest asjaoludest; näiteks lähetuse tingimustest tuleb töötajat teavitada välislähetusse saatmisel. 7 8. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende otstarbekas sõnastamine töölepingus § 5
7. Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele? Tööõigusliku suhte subjektid TLS kohaselt on individuaalse töösuhte subjektideks töötaja ja tööandja. Töötajaks saab olla üldjuhul ainult 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega füüsiline isik. Eriseadusega nõutakse teatud töötajatelt kõrgemat vanusemäära (turvatöötajad, kasiinotöötajad jne.). Alla 18-aastaste isikute töölerakendamisel tuleb lähtuda EL direktiivist "Noorte kaitse kohta tööl". Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Erandina võib (TLS § 7 lg 1-4): 1. 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega.
Tunnused · Juriidiline isik, äriühing · Võõrjuhtimine · Korporatiivne struktuur · Piiratud varaline vastutus ... Aktsionär ei vastuta isiklikult AS kohustuste eest ... AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ... Kolmandate isikute õiguste kahjustamine lisatagatised · Kapitaliühing (minimaalne kapitali nõue 25 000 eurot, ÄS § 222) ... 2. äriühinguõiguse direktiivist tulenev ... Kuni 1997 oli 300 krooni, kuni 1999 oli 100 000 krooni, peale seda 400 000 krooni. Erinevused OÜ-st 1. Enam kohustuslikke norme, AS toimimine formaalsem (sh nõukogu kohustuslikkus, aktsiate registreerimise kohustuslikkus) 2. Aktsiad reeglina vabalt võõrandatavad 3. AS-il paremad võimalused kapitali kaasamiseks, sh vahetusvõlakirjad, kapitali lihtsustatud vähendamine ( ÄS § 349;351) 4. Aktsiate börsil noteerimise võimalus
Tunnustatud jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust. See eeldab ka RDF kütuse tootjaid ja põletajaid. Loomulikult saavad mõlemad põletus võimalused eksisteerida paralleelselt. Eesti Energia AS on esitanud idee rajada Iru Soojuselektrijaama territooriumile masspõletustehase, kuid see on alles algstaadiumis. Arvestades direktiivist 1999/31/EÜ prügilate kohta tulenevaid bio- lagunevate jäätmete ladestamisele seatavaid piiranguid ja viimaste aastate arenguid teistes riikides (näiteks Soomes), on väga tõenäoline, et Eestis tekib hinnanguliselt 5-10 aasta perioodil jäätmete masspõletustehas Tallinna piirkonnas. Koospõletamise osas on suurimaks ettevalmistamisel olevaks projektiks nn. RDF põletusvõimsuste loomine Kunda Nordic Cement tsemendiahjus (aastaks 2010 kuni 100 tuh). RDF tootmiseks
Kuna sundlõpetamise näol oli tegu äärmusliku abinõuga, siis on sellest tekkinud ka äärmiselt palju kohtuvaidlusi. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta peetakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, mis töötab äriregistriga samade põhimõtete alusel. Analoogiliselt eespooltooduga toimus ka selle registri töölerakendamine, seda küll hiljem vastavate seaduste jõustumisel. Äriregistri pidamise põhimõtted tulenevad EÜ 1. äriühinguõiguse direktiivist ja on alljärgnevad: 1. äriregistri kannete ja äriühingu dokumentide (asutamisleping, põhikiri, majandusaasta aruanne) avalikkus 2. äriregistri kannete avalik usaldatavus (kannete kehtivus õigena heauskse kolmanda isiku suhtes) 3. äriregistri kannete avalikustamine. Äriregistri avalikkus on reguleeritud äriseadustiku §-s 28. Äriregistri avalikkus väljendub eelkõige selles, et
Listi elementideks on avaldised, mis lihtsaimal juhul võivad olla arvud, identifikaatorid või ülakomade vahel oleva koodi ASCII märgijadad. Näiteks direktiiv LABEL5: DB 220Q, 46, 'CONTROL', 2CH salvestab kümnesse järjestikku baiti järgmised andmed: 8-ndarvu 220, 10-ndarvu 46, sõna CONTROL, (seitse tähte koodis ASCII) ja 16-ndarvu 2C. Seejuures salvestatakse arv 220 antud mälupiirkonna madalamasse ning arv 2C kõrgemasse baiti. DW-direktiiv erineb DB-direktiivist vaid selle poolest, et salvestab listi elemendid kahebaidistesse sõnadesse. Näiteks direktiiv DATA: DW 30, TAPE, 126Q salvestab kolme järjestikusesse sõnasse 10-ndarvu 30, programmielemendi (näiteks mingi teise lause) aadressi nimega TAPE ja 8-ndarvu 126. EQU-direktiivi kasutatakse märgendiväljas olevale nimele väärtuse omistamiseks. Siin ei eraldata märgendiväljas olevat identifikaatorit mnemokoodist EQU kooloniga. Näiteks direktiivide DOS EQU 1000H
9. juunil alustas Landeswehr uue ägeda pealetungiga, kuid nende rünnak löödi tagasi. Antandi vahendusel algasid vaenuvägede vahel Võnnus läbirääkimised 10. juunil Sõjategevuse peatamise kokkulepe saavutati kiiresti, kuid ülejäänus jäid mõlemad pooled risti vastupidistele arusaamadele. Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist eesti keelepiiri joonele Heinaste (Ainaži)- Valga-Irboska üldliinil, eestlased aga ei taganenud oma esialgsest direktiivist Landeswehri suhtes. Läbirääkimistel osalev USA kolonelleitnant Warwick Greene kaldus toetama sakslasi, kelle väeosi ta käsitas alluvatena Läti seaduslikule valitsusele, mida Niedra nukuvalitsus tegelikkuses polnud. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu ümbruses). 17. ja 18. juunil esitas Landeswehri juht major Alfred Fletcher kaks ultimatiivset raadiogrammi, kus nõuti Niedra valitsuse nimel muuhulgas kaitserinde tagasiviimist 10 km põhja poole.
määratud, ja ta tuleb üle võtta siseriiklikku õigusesse ja seejärel rakendada. Liikmesriik vastutab direktiivi õigeaegse rakendamise eest. Nn “ülemineku ajad” Määrus on Euroopa Liidu õigusakt, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv, suunatud määramata hulgale isikutele ja on pärast jõustumist liikmesriikides vahetult kohaldatav. Erinevalt direktiivist pole määrust vaja seadusega Euroopa Liidu liikmesriigi siseriiklikku õigusse üle võtta, määrus kohaldub otse kõigis liikmesriikides. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Otsuse võtab vastu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu või nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. Otsuse abil võivad institutsioonid nõuda liikmesriigilt või ELi kodanikult, et
• raskeveokimaks veoautodele ja autorongidele registri- või täismassiga 12 t ja enam • riigilõiv autoregistrikeskuse toimingute eest • suuremõõtmeliste ja raskekaaluliste veoste veoloa tasu Lähtudes Eurovignette’i direktiivist rakendatakse Eestis alates 01.01.2004 raskeveokimaksu. Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ja veoautost ning ühest või enamast
annaabi.ee 
