- On inimesi, kes ei saagi kunagi lapsi. - Inimesed ei julge pärast lapse kaotust, õnnetust vms enam lapsi muretseda, kuid ometi sooviksid last (lapsi) väga. - On haigusi, mis takistavad või teevad lapse saamise riskantseks. - On üksikuid inimesi, kel puudub partner laste saamiseks, kuid soov last saada on suur 4. Asendusemadus - eetika ja hea tava Kahtlemata sisaldab asendusemaduse teema hulga eetilisi dilemmasid. Keeruline teema on ka kolmandate osapoolte munaraku ja spermadoonorite ning surrogaatemade osalemine soojätkamises: Mõned religioossed traditsioonid näevad võõra suguraku kasutamises abielurikkumist. · Kas tuleks tagada doonorite anonüümsus ja hoida saladust või lähtuda lapse huvidest ja tagada talle õigus kujundada ise oma identiteet, olles bioloogilisest sugulusest teadlik?
iseenesest: me ei tohi niisama kõrvalt vaadata ja oodata, et keegi teeb meie eest kõik ise ära. Riigipea tõi näiteks emakeelse hariduse asutamise, Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise need protsessid nõudsid inimestelt kannatust ja teatud ohvreid ega toimunud spontaanselt. Senikaua oleme riigina tõepoolest kui mitte suurepäraselt, siis vähemalt hästi hakkama saanud. Ma arvan, et meie ees seisab hulk lahendamata dilemmasid ning igaüks peaks andma oma panuse Eesti paremaks muutmisel ja riigi tuleviku kujundamisel. Presidendi kõne peamine eesmärk on panna inimesed mõtlema mineviku, oleviku ja tuleviku üle, sellele, mida peaks tegema, et riigis valitsevat majandussurutist leevendada. Seega on Ilves oma ülesandega parimal viisil hakkama saanud, sest oma kõnes toob ta välja kõik olulisemad kitsaskohad, kuid ka saavutused.
filmides. Suure lootuse- ja rõõmumeeleolu külvamine ongi üks läbipaistvamaid jooni tolleaegsetes filmides. Tõelise heaoluriigi kuvandi loomisele suunatud propaganda vahele on aga lisatud ka enam või vähem varjatud viiteid valitsevatele piirangutele ja loojate päris soovidele. Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise ning tõekartuse teemale Veljo Käsperi film "Viini postmark". Seda küsimust tõstatab ja puhtinimlikke dilemmasid avab eriti ilmekalt Jüri Järveti kehastatud Martin Rolli karakter tolles filmis. Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama, öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades. Ausameelne Vanapagan ihkab üle kõige õndsaks saada ja rügab selle nimel terve elu tööd teha. Nii assotsieerub filmiga
rahulolematuse väljendamise, lohutamise, negatiivse survega toimetulekuoskusi. Nad õpivad pingeliseks vestluseks valmistumist, kaklusest hoidmist, teiste abistamist, tunnustamise väljendamist, toimetulekut vihase ja süüdistava inimestega, konstruktiivset reageerimist ebaõnnestumisele. Lisaks on programmis kõlbluse- ja viha juhtimise treeningut. Kõlblustreeningus arendatakse kõlbelise mõtlemise oskusi ja võimet mõista kaasinimeste seisukohti. Samuti lahendatakse moraalseid dilemmasid, mis puudutavad erinevaid põhiväärtusi (ausus, austus, elu). Viha juhtimise treeningus õpitakse oma viha ohjama ja ettepoole tagajärgedele mõtlema. Programmi pikkus on 12 kohtumist, mis toimuvad üks kord nädalas, kohtumise pikkus on 1,5- 2 tundi. Osalejad on 14-17 aastased antisotsiaalse käitumisprobleemidega noored. Nende käitumises tihti esineb vägivaldsus ning nad on toime pannud isikuvastased ja vägivallaga seotud kuriteod (KarS§ 113, 118- 122, 200, 263 jne).
ajendanud kavatsuste põhjal. 3.Mis on Kohlbergi kõlbelise arengu astmete teooria lähtealuseks, kuidas need kindlaks tehti ja milline on nende põhiolemus? Piaget traditsiooni laste kõlbelist arengut uurida jätkas Lawrance Kohlberg. Tõi välja inimese kõlbelise arengu kolm taset, mis omakorda jaotuvad kuueks astmeks. Astmed määrati katse isikute intervjueerimisega.. Küstletavatele esitati mitmeid kõlbelisi dilemmasid ja neil paluti öelda, kuidas nad käituksid ühel või teisel viisil. Lugu Heintzist, kellel oli surmale määratud vähihaige naine. Töötati välja ravim, mille jaoks tal oli ainult pool vajalikust summast. Talle ei müüdud ravimit, kuigi küsitud hind oli viis korda kõrgem kui tootmiskulud. Heintz otsustas viimases hädas ravimi varastada. Kohlberg esitasarengu astmed poolt-ja vastu argumentidega ravimi vargusele. Need on tuletatud 10.-13-ja 16
Seega võib inseneri kujutada osalevana ka järgnevas ahelas: EttevõtjaInsenerTarbija. Insener omab väga spetsiifilisi oskusi ning teavet, intellektuaalset ressurssi, mis ülejäänutele tootmise ahelas jääb kättesaamatuks. Sellega seoses asetub insener kui inimene dilemma keskele: Individuaalne kasumInsenerÜldine heaolu. Kuidas leida tasakaal, balansseerida isikliku kasu ning ühiskondliku (altruistliku) heaolu vahel? Lihtsustamaks ning abstraheerimaks inseneride ees laiuvaid moraalseid dilemmasid, on insenerid ise loonud hulga reegleid, koodekseid. Neis pannakse üsna jäigalt paika inseneride õigused ning kogustused tööandja, ühiskonna ning iseenese ees. Järgnevalt vaatlen üht hüpoteetilist eetilist dilemmat tööstusdisaini-inseneri ees ning selle lahendust Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Professionaalsete Inseneride Ühingu (edaspidi NSPE) Eetikakoodeksi järgi. Olukorra tutvustus Üks Ameerika Ühendriikides võimendeid tootev firma palkas tööstusliku
Tüdrukute moraalset arengut on tihti peetud ka lihtsalt erinevuseks, kõrvalekaldumist normist, mida pole täpsemalt uuritud. Tänu Carol Gilligani ja ta kolleegide laialdasele uurimusele teismeliste tüdrukute ning naiste seas on veidikene valgust heidetud naiste moraalsele arusaamise põhimõtetele. Gilligan on oluliselt kritiseerinud moraalse arengu teooriad, mis on üsna meestekeskse mudeliga ning näidanud, kuidas tegelikult ja mille alusel naised püüavad moraalseid dilemmasid lahendada. 9 Kasutatud kirjandus C. Gilligan (1982) In a Different Voice Cambridge, Massachusetts, and London England: Harvard University Press C. Gilligan, N.P. Lyons, T.J.Hamner (1989) Making Connections. The Relational Worlds of Adolescent Girls at Emma Willard School Cambridge, Massachusetts, and London England: Harvard University Press 10
Juhendaja: ,, " 2011.a. emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Allkiri Eetika on küll filosoofia haru, kuid puudutab meid igapäevaselt kõiki ning tõstatab dilemmasid, millisel viisil ja põhjusel inimesed midagi teevad. Eetika jaotub teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika jaotab teod ,,heaks" ja ,,halvaks" või ,,õigeks" ja ,,valeks" ehk siis kirjeldav ja normatiivne, praktiline eetika on eetika rakendamine praktiliste probleemide käsitlemisel. Üha rohkem on hakanud meid kõiki ümbritsema arvutimaailm. Juba 1970 a hakati kasutama terminit ,,arvutieetika", mis tähendab rakenduseetika ala ja tegeleb eetiliste
Sotsiaalsed probleemid ja nende intensiivsus muutub lapse kasvades ja arenedes. Grupinõustamine saab aidata kohanemise probleeme lahendada. See saab aidata andekatel lastel normaliseerida oma emotsioone ja leida positiivseid viise teistega suhtlemiseks või kontakti leidmiseks. Teistega sotsialiseerimiseks tuleb kasuks näiteks debattidel osalemine, kooli erinevatel üritustel ja võistlustel osalemine. Positiivsed toimetulekuoskused Andekad lapsed kogevad kõiki neid dilemmasid ja probleeme, mida tavalisedki lapsed, aga nad kogevad neid tihtipeale intensiivsemalt. · Usaldusväärsete sõprade leidmine sobimatust ühiskonnast. · Lahendada sobimatuse probleemi sobiva sõpruskonna leidmisega ja enda talendi otsing. Kokkuvõtteks · Kasinad sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne haavatavus ei ole andekatele kaasasündinud. · Andekaks olemine ei ole vastutus, vaid pigem sotsiaalne väärtus. · Väärtuslik on hea kognitiivne areng ja sotsiaalne küpsus.
Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema. Eelkõige peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama mõttekaid ja praktilisi, isiklikku tähendust omavaid teid, kuidas lahendada möödapääsmatuid elu ja tööga seotud dilemmasid. Esimene käsitletav probleem puudutas Rebeccs Dennetit, kes töötas ühes suures pangas osakonnajuhatajana. Tema ülemus, kogenud juht, rääkis talle, et osakond, mis oli selleks ajaks veidi üle aasta töötanud, suletakse 2 kuu pärast. Ülemus palus Dennetil hoida informatsiooni salajas, kuna olulised paberid olid veel vormistamata. Dennet nõustus seda tegema. Kahe päeva pärast küsis Denneti kolleeg, kas naine teab osakonna sulgemisest. Kuni naine
" sõltuvad kontekstist. Põhivoorused (usk, lootus, armastus) on Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas muutumatud, nagu ka Pühakiri on 35 36 lahendada eetilisi dilemmasid. © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com muutumatu. © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com Slide 37 Slide 38
Kuna Victoria oli sõjaväelase laps, siis püüdis ta seda sõjaväelisust endalegi sisse kodeerida. See tähendab, et ta ei valetanud kunagi, sõpradele oli truu, oli meeletult kindlameelne. Pettust ja intriige vihkas, sest need pidavat viima reetmiseni. Eks see ka minu arvates nii ole. Ta ei arvanud, et kavalus kaugele viib, ta ei tahtnud kedagi ümber sõrme mässida, vaid otse tegutseda. Ta tegutseski kaine mõistusega kõiges vältides dilemmasid, mis oleksid saanud saatuslikuks mõjutajaks. Välimuselt oli ta vulgaarne paksuke, kellel olid sinised silmad ja väike suu, mida oli tal kombeks lahti hoida. Tema välimuse uhkuseks olid ta pikad kaunid blondid juuksed( arvati, et 4 need on ainsad asjad, mis on tal ema poolsest suguvõsast, kus kõik olid väga ilusad inimesed). Tema välimuses puudus graatsia
2) on omandanud praktilisi teadmisi inimõigustest igapäevaelu tasandil; 3) õpilasel on teadmised inimõigute globaalsetest kaitsesüsteemidest. Õppesisu Inimõiguste olemus, areng ja liigid; võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon. 8. Rahvusvahelise humanitaarõiguse lepingud Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) tunneb rahvusvahelise humanitaarõiguse ajalugu, teab rahvusvahelise humanitaarõiguse põhilisi lepinguid; 2) tunneb erinevaid dilemmasid, mis kerkivad inimeste ette relvakonflikti puhul, tunnetab juhi ja üksikisiku vastutuse ulatust; 3) austab inimväärikust. Õppesisu Tsiviilelanikkonna ründamine, Genfi konventsioonid, sõjakuriteod, tahtlik tapmine, küüditamine, keelatud relvade kasutamine, piinamine, inimväärikus, õigusemõistmise põhimõtted. 9. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja keelatud relvade kasutamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) omab ülevaadet kaasajal keelatud relvadest ;
Normid inimeste õigluse ja võrdsuse kohta Ma tunnen ennast haövasti, kui ma teda ei aita, sest see ie lannge kokku minu väärtustega. VAATA ALLAPOOLE KA; SEAL LISAMÄRKMETEGA Sama, lisamärkmetega Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Moraalne otsustamise areng ja prosotsiaalse käitumise areng on omavahel positiivselt seotud. Moraalse otustamise areng pole ühedimensionaalne fenomen, mis on kirjeldatav ühe teooriaga. Lapsed lahendavad dilemmasid/probleeme fokusseerides tähelepanu nii õiglusele, kui ka prosotsiaalsele käitumisele. Jagamine Vanemad lapsed käituvad heldemalt- jagavad rohke kui nooremad Kui palju taskuraha peaks õdedele-vendeadel andma Kes kuidas autos istub? Kuidas rebase rein seitse vahvlit nelja vahel ära? Praktillised ülesanded Jagamine (damon, 1977) PILT Hädaolukorras sekkumine Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine
emakeel ja kirjandus, võõrkeel, ajalugu ja inimeseõpetus. Neis tundides võib pilt ajendada nii uut sõnavara ja mõisteid kasutama kui aktuaalsetest või tundlikest teemadest kõnelema (vt Indrek Raudsepa artikkel). Teost või sündmust analüüsides tuleks ära kasutada kogu kunstiajaloo võimalusi ning kaasata töid, mille süzee või eesmärk ei pruugi olla esmajärjekorras lihtne ja tore, vaid mis esitavad moraalseid või eetilisi dilemmasid. Probleemide üle mõtlemine, arutlemine ja mitme võimaliku vaatepunkti tajumine, konteksti hindamine, eelarvamustest ja hirmudest võitu saamine on oluline osa noore inimese sotsialiseerimisest. Kunst aitab suurepäraselt elus ette tulevaid probleeme läbi mängida, nii et päriselus läheneb noor inimene probleemile juba ettevalmistatult ja avatult. Visuaalne kirjaoskus Visuaalsete kujutiste kõige olulisem funktsioon on edastada mingisugust sõnumit, tähistada
(kodaniku kohta) avalike teenuste hinda, kõrgemaid tootlustasemeid ja kõrgemat tööhõivet, majanduskasvu ja jõukust. Poliitiline loogika väidab, et demokraatlik valitsus töötab kõige paremini väiksemates ja homogeensemates poliitikates. USA siseriiklik majandus on edukas tänu pluralistlikule ühiskonnale on USA-l ideaalne poliitilis-majanduslik mudel. Kuni viimase poolsajandini lahendas Lääne-Euroopa poliitilis-majanduslikke dilemmasid vastupidiselt Venemaale ja Hiinale: luues väikeseid suveräänseid riike. Enamik nendest riikidest ei olnu majanduslikult omal käel elujõulised, eriti industriaalse ühiskonna arenemisega ja sellega kaasnevate nõudmistega tooraine järele ja suurema tööjõu spetsialiseerumise järele. V EUROOPASTUMINE. EUROOPA LIIDU OTSUSTUSPROTSESS & ÕIGUSRAAMISTIK 26. Euroopastumine:
väärtusanalüüs. Ekspertsus tugineb eelkõige mõistelise analüüsi oskusele ja kogemusele. (eetikakomiteed( koodeksite väljatöötamisel), presidendi ümarlauad, nõukojad. 4) Filosoofianõuandlad - eile, kes psühhoanalüütiku, sensitiiv, astroloogi käest abi ei saanud, suhteliselt meetodivabad – siiras dialoog, alternatiivsed vaatenurgad, seletuste otsimine jne. Käsitlevad elu ja surma küsimusi, moraalseid dilemmasid jne. 5) Kriitiline mõtlemine - filosoofiaga tegelemine edendab võimeid, mida on elus mujalgi vaja – kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, eelduste ja argumentide tuvastamine 6) Psühholoogiline heaolu - rõõm filosofeerimisest ja selle tulemustest : maailm läheb ühtäkki selgeks; kirgastumine, õndsus; rõõm nägemisest, kuidas asjad on omavahel seotud; mõistmise ja mõtestamise rõõm; mõtlemine on mõnus ( H. Runnel)
hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Postmodernistlik eetika tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emmakumma käitumisviisi vahel. Päevastpäeva lahendamist nõudvad tõsielulised situatsioonid, tekkinud konfliktid, tekitavad sagedasti just eetilisi dilemmasid. Tihti võivad eeldada eetiliste dilemmade mõlemad lahendid ka moraaliseisukohalt lubamatut käitumist. Eetilised konfliktid on tõenäolised tekkima kui: · ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel · lahendi alternatiivid on võrdselt õigustatavad · tagajärjed on huvilistele väga olulised. Näited
järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tuginevad (deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta); sotsiaalseid kohustusi võtvad (ehk väljapoole suunatud). Roll: Mõnede elukutsete raames võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja dilemmasid ning siis on hea, kui on olemas eetikakoodeks, mis on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Kui keerulise ja muutliku keskkonna tingimustes tuleb inimesel täita tihti uusi funktsioone ja võtta endale uusi kohustusi või hakkavad ümbritseva väärtussüsteemi muutumise tõttu kehtima uued reeglid, siis on hea, kui koostatakse eetikakoodeks, mida järgides, on kõigil
53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse ...? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus
53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?”, vastatakse “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse …? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus
Vooruseetika puudused · Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. · Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. · Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. R. Hursthouse'i vastus · Tegu on õige siis, kui selle teeks nendes oludes ka vooruslik toimija. · Vooruslik toimija on see, kes toimib vooruslikult, s.t kellel on voorusi ja kes neid ellu viib. · Voorus on iseloomujoon, mida inimene vajab hästi elamiseks . Hursthouse'i abordinäide · Vooruseetika ei püüagi anda vastust küsimusele, kumb on tähtsam, kas loote õigus elada või ema enesemääramisõigus.
10. Käitumisgeneetika kitsaskohad - Konkreetset käitumist/omadust raske defineerida - Kui käitumine on defineeritud siis kuidas valiidselt ja reliaablilt mõõta? - Peab võrdlema omadusega ja omaduseta perekondi - Pärilikkuse määra alusel ei saa ennustada üksikindiviidi esinemist - Käitumise seletamiseks on väga palju geene III LOENG Osake vastata, miks üldse loomkatseid tehakse, teadke loomkatsetega seotud eetilisi dilemmasid (Kalat`lk 21-24). - Tehakse et saada uut informatsiooni ja teha katseid mida inimeste peal ei saa teha - Vajalikkus: käitumise alusmehhanismide sarnasus, võimalik tingimusi kontrollida In vivo mikrodialüüs (rakuväline) On meetod, mille abil on võimalik mõõta neurotransmitteri kontsentratsiooni rakuvälises ruumis. Meetod on minimaalselt invasiivne, hõlmates endas sondi sisestamist uuritava ajju (või mis iganes uurijale huvi pakkuvasse koesse)
Ema poolt koges Kadri tõrjutust ja mittemõistmist. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. (Leuska, 2010) Kohlbergi teooriale tuginedes on moraalne areng üks osa kognitiivsest arengust. Moraal on erinevate ideaalide või põhimõtete kogum, mis aitab eristada õiget valest ja ajendab vastavalt sellele käituma. (Mänd, 2016) Igal tasemel peaks laps mõtlema ja lahendama moraalseid dilemmasid erinevatel viisidel. Moraalseks käitumiseks, peab olema kognitiivne võime teha moraalseid otsuseid. (Mänd, 2016) Kadri puhul sai määravaks, et tema kõlbeline areng oli seotud lapsepõlvega. Täiskasvanu ikka jõudes suutis ta tulla oma looga välja ja kuigi see oli tema jaoks raske, siis moraalinormid olid muutunud tugevamaks tema sees ja ta sai kogetust rääkida ning abi otsida. Kõlbelist arengut saab arendada läbi teiste inimeste tegude analüüsi. Selleks sobivad
Saksamaa riigikorralduslik jaotus enne 1848.a. revolutsiooni: - Absoluutne monarhia: Preisimaa, Austria, Oldenburg. - Seisuslik monarhia: Mecklenburg, Holstein. - Konstitutsiooniline monarhia: 1. Lõuna-Saksa (1814-20) Nassau, Saksi-Weimar, Baier, Baden, Württemberg, Hessen-Darmstadt, 2. Kesk- ja Põhja-Saksa(1830/31) Saksimaa, Hannover, Braunschweig, Hessen-Kassel. - Vabariik: Lübeck, Hamburg, Bremen. Saksamaa teel semi-liberaalse ühtsuse suunas (dilemmasid): 1871, aasta ühendamine -Semiliberaalne riik. Kuid vale väita, et tegemist oli diktatuurse riigiga. Kindlasti oli saksamaa puhul nähe tugevaid regionaalseid erinevusi nii poliitilises mõtetes kui ülesehitustes. - Liberalismi keskused pole Saksamaa poliitilised jõukeskused. Liberalism on tugevaim Saksa väikeriikides. - Baieri dilemma. Austria küll pürgib Saksa katoliiklike riikide poliitiliseks liidriks, kuid Baier on liiga
järeldus on liigitavad või kategoorilised otsustused. Ühiskond võib olla kas vabaturumajandus või plaanimajandus. A (B˅C) See ühiskond ei ole plaanimajandus. A˥C See ühiskond on vabaturumajandus. A B Tingiv-liigitav süllogism-järeldus,kus üks eeldus on tingiv, teine liigitav otsustus. Sõltuvalt alternatiivide hulgast liigitavas otsustuses nimetatakse seda kas dilemmaks, trilemmaks või tetralemmaks. Dilemmasid on kahte liiki: konstruktiivsed ja destruktiivsed. Mõlemad jagunevad omakorda liht ja liitdilemmaks. Nad erinevad selle poolest, et : 1. Lihtdilemmas tingib kumbki kahest suure eelduse alusest ühe ja sama järelduse, liitdilemmas tingivad erinevad alused aga erinevad järeldused. 2. Lihtdilemmas on järeldus kategooriline otsustus, liitdilemmas aga liigitav otsustus. Lihtkonstruktiive dilemma Kui A, siis C; kui B, siis C. (A→C) (B→C) A või B. A˅B C
Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel? Kas võib olla õitsev inimene, kel pole ühtegi nimetatud voorust? 3. Võimetu patsiendi, arsti jt võimusfäär. Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis-valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis andma tegevusjuhuseid. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?” vastatakse “Tee seda, mida teeb metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. Keskkonnaeetika laiema alateemana käsitletakse loomade kohtlemise vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. 4
poleks kommunikatsioon võimalik. Igaüks tahab sõprust, seepärast lojaalsus vajalik. Vooruseetika puudused : ·Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. ·Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. ·Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reelgipõhiste eetikasüsteemidele. Alates 1958. Aastast on filosoofid nagu E. Ancombe, P. Foot, B.Mayo jne väljendanud pettumust moodsa eetikatraditsiooni põhivoolu väljavaadetes ning kaitsnud mõtet, et tuleks pöörduda tagasi voorustepõhise teooria juurde. Reeglipõhiste eetikasüsteemide vastu on esitatud neli konkreetset kriitikat : 1. Nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2
ideed -Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. -Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Lawrence Kohlberg- Arengupsühholoog Chicago Ülikoolis, J.Piaget’ järgija. -1950-60datel pakkus välja nn moraalse arengu teooria, aluseks viis, kuidas inimene lahendab (moraalseid) dilemmasid -Tähelepanek – erineval küpsusastmel (arenguastmel) inimesed lahendavad vastuolulisi situatsioone erinevalt -Idee – inimene (elukogemuse + hariduse alusel) kujundab oma otsuselangetamise viisi. On madalamad ja kõrgemad viisid! Arengutrend: indiviidikesksest mõtlemisest ühiskonnakesksuse, üldinimlikkuse suunas! Heinzi dilemma ja vastused: Dilemma- varastada ravim või mitte. Tuleb käituda nii nagu peab; Tuleb
tasakaalukust ja õiglust lõplikeks ja piisavaks. Moodsaid voorusteoreetikuid: Anscombe, MacIntyre, Foot, Taylor Vooruseetika kriitika: teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. see, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. voorusteoreetikud defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistusi voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, peavad pahelisteks) ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid, ei võimalda vastata küsimusele „mida on õige teha.... (olukorras)“ eeldab, et on olemas inimloomus, milles sisalduvad üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid, nt Sartre eitavad inimloomuse eksisteerimist. 9. loeng FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Mis on metaeetika? Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? Mis on metaeetika
teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emma-kumma käitumisviisi vahel. Päevast-päeva lahendamist nõudvad tõsielulised situatsioonid, tekkinud konfliktid, tekitavad sagedasti just eetilisi dilemmasid. Tihti võivad eeldada eetiliste dilemmade mõlemad lahendid ka moraaliseisukohalt lubamatut käitumist. Eetilised konfliktid on tõenäolised tekkima kui: · ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel · lahendi alternatiivid on võrdselt õigustatavad · tagajärjed on huvilistele väga olulised. Näited - Klient soovib firmalt mingisugust toodet või teenust, kuuldes hinda, teatab, et selline hind ei ole talle vastuvõetav
rahvuslikus ühendamises. Preisimaa kasut seda hästi ära Selle tulemusena Saksamaa peavooluks muutub väikesaksa suunaks , katoliiklikud võimud jäävad alla pol võitluses, see toob kaasa selle, et Austria eraldub Baierist , kuid pole võimeline ka Baierit Preisi vastu toetama. ) j väikesakslaste suunaks. Aren jõuab tipppunkti 1848 Preisi-Baieri sõjaga ja Baier liidetakse Saksa keisririigiga. Jõudude vahekord peale 1848 a . · Saksamaa teel semi-liberaalse ühtsuse suunas (dilemmasid): - Liberalismi keskused pole Saksamaa poliitilised jõukeskused. Liberalism on tugevaim Saksa väikeriikides.Kas Preisimaa siiski sobib Saksamaa juhtriigiks ? Suudab ta saksa riiklust koos hoida? Tuleb tõdeda, et Preisimaa ükskult võttes teistega võrreldes on kõige suurem nii territooriumilt kui rahvastikust e sõjaliselt kõige tugvam . Samas kui vaadelda Preisimaad ennast, siis näeme ,et Preisimaa on jagunenud Kahteerinevasse osasse : Ajalooline Preisi plu
Pietro Bemto kõne. Pietro oli luuetaja, Petaraca luuletajaskonna esindaja, armastus hingelis-vaimne tunne. Itaallane Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli tähtis itaalia ja euroopa mitte ainult kultuurielus, aga ka poliitikas. Elas Firenzes. Oli poliitikas üsna kõrgel kohal. Kuna sealgi oli palju kultuuritegelasi, siis ta pagendati Firenzest ja kirjutas mitu teost. "Valitseja" ("Principe") (1512; ee.k. 1993) julgete mõtetega teos. Filosoofiline teos, kuid annab ka teatavaid dilemmasid ühiskonnas, sügavad analüüsid inimestest ja võimust. Kultuuri eriti ei puuduta. Sellest on tulnud termin makevellism(?) püüdleb sihte vahendeid valimata. Machiavelli oli kriitiline paavstivõimu suhtes. Tema ideaalid olid: - ühendatud itaalia, vabariik, Itaalia - isamaa - voorus Teos näitab, et ta eesmärkide saavutamiseks ebateadlikult lubab oma valitsejal kasutada kõiki vahendeid. 8. aprill Machiavelli
Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus, identiteedid, riigi valitsemise traditsioonid, poliitikaparadigmad. Normatiivsed muutused võivad omakorda tekitada muutusi kogu poliitikastruktuurides, näiteks võib diskursus muuta seda, kuidas poliitilised parteid tõlgendavad erinevaid dilemmasid. Lisaks võivad muuta huvisid ja eelistusi, mille põhjal peetakse läbirääkimisi. Kassim ütleb, et EL liikmelisus on sundinud valitsusi nii mõndagi muutuma ja nö euroopastumine on tõepoolest toimunud. Selleks, et tegeleda euroopastumise mõjudega ning Brüsselis kaasa rääkida, on kõik riigid loonud uusi struktuure ja loonud protsesse, et tagada parem sisend EL protsessidesse. EL nõuab riikidelt rohkem siseriiklikku koordineerimist ning administreerimist.
D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingivliigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens’i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma esimene eeldus koosneb kahest tingivast väitest, teine eeldus on liigitav väide, mille alternatiivid jaatavad suurema eelduse tingivate väidete aluseid. Lihtne välistav jaatav moodus (simple exclusive modus ponens): esimese eelduse mõlemad
D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingiv- liigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens'i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma esimene eeldus koosneb kahest tingivast väitest, teine eeldus on liigitav väide, mille alternatiivid jaatavad suurema eelduse tingivate väidete aluseid. Lihtne välistav jaatav moodus (simple exclusive modus ponens): esimese eelduse mõlemad
Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5) Vooruseetika puudused · Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?". Vastatakse: "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. · Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. · Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Kristliku (voorus)eetika vastused Kristlik (Piibli õpetusel põhinev) vooruseetika pakub vastuseid: · Vooruslikkuse eeskujuks on Jeesus Kristus · Vooruslikkuse kriteeriumiks Kristuse-sarnasus ning Vaimu vili (Gl 5:22-23) "Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enese-valitsus millegi niisuguse vastu ei ole Seadus." · Põhivoorused (usk, lootus, armastus) on muutumatud, nagu ka Pühakiri on muutumatu.
juhtuda. Kuidas kritiseerida vooruseetikat? 1. Teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. 2. Voorusteoreetikud lihtsalt defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, käsitlevad pahelistena)! 3. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid; ei võimalda vastata küsimusele"Mida on õige teha (antud olukorras)?" 4. Teooria eeldab, et on olemas selline asi nagu inimloomus, milles sisalduvad mõned üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid (nt Sartre) aga eitavad niisuguse nähtuse nagu "inimloomus" eksisteerimist. Ajalooliselt Paljudel juhtudel on vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika.
intressimäärasid, või milliseid muutusi üldse võiks soovitada? Teine oluline küsimus on see, et tekib dilemma, milline sidusrühm peaks maksma intressimäära sünkroniseerimiseks tehtavad kulud ning kui paljud maksumaksjad kogu eurotsoonis oleks valmis üldse sellist kulutust tegema? 2. Sotsiaalsete sidusrühmade huvid ja võim eurotsooni kriisis Sotsiaalsetel sidusrühmadel ning nende erihuvidel on keskne roll, analüüsides eurotsooni majanduslikke dilemmasid ning seda eelkõige poliitika kujundamise ja rakendamise faasides. Peamiseks muutujaks, analüüsides sidusrühmade rolli eurotsooni poliitikakujundamise protsessis, on "võimu kogumine", mida võib seletada kui: „kasvava kompetentsi omamine sõltumatute otsuste tegemisel või vastavate vahendite eraldamise võimalus ning üha domineeriva rolli võtmine ühiste otsuste tegemisel koostöös teiste sidusrühmadega.“
nr 10, lk 249. 25 presumptsioon seega kaitseb üksikisikut riigi meelevaldse tegevuse eest. Seega kui isikult on võtetud vabadus peab selleks olema piisav alus. Lisaks sellele presumptsioon sisaldab arusaama, et kuigi eelvangistus kannab endas karistuslikku elementi, ei tohiks see olla suunatud karistamisele.70 Tasakaalu leidmine isiklike vabaduste ja avalikkuse huvide, eriti julgeoleku, vahel tekitab dilemmasid. Tasakaalu leidmisel kahe kollideeruva huvi vahel kasutakse piiri tõmbamiseks süütuse presumptsiooni. Samas pole presumptsioon ise argument eelvangistuse kohaldamise vastu. EIK lubab vahistamist kasutada küll vastumeelselt kuid samas kohati isegi karistuslikul viisil. Lahendid näitavad, et kohus ei kiida heaks eelvangistust, mis tuleneb isiku vabadusõiguse täielikust eitamisest. Kuid samas näitavad lahendid ka seda, et kohus ühiskonna osana läheb kaasa ühiskonna nõudmistega
terrorivõrgustiku liige). Empiiriliste uuringutega on siiski korduvalt leitud, et valdav enamik kurjategijatest jab oma moraalses arengus pidama 1. ja 2 etappi.49 Sellest tulenevalt on püütud luua kurjategijatele moraalse mõtlemise, kalkuleerimise arendamise programme, millest tuntuim on Moral Reconation Therapy (MRT) (moraalse valiku taastamise teraapia).Programmi käigus esitatakse kurjategijatele lahendamiseks moraalseid dilemmasid (kas on lubatav varastada ravimeid oma haige naise jaoks?) ja grupidiskussioonide käigus püütakse tõsta osalejate moraalset mõtlemist kõrgematele tasemetele. Samuti püütakse arendada nende enesekontrollivõimet ja tugevadada vastuseisu grupilistele ebasoodsatele mõjudele.Kohlbergi mudeli kasutamist kriminaalse käitumise seletamisel kritiseeritud põhimõtteliselt.Esiteks ei ole moraalne mõtlemine alati kokkuviidav moraalse käitumisega
Noore arvates võib maailm tunduda ahistava paigana ja täiskasvanud vastikutena. Seejuures kogeb ta selles keevalises etapis neid tundeid iseendas. Me oleme näinud kuidas lapsed arenevad täielikult egotsentrilistest olevustest, kelle huvi ei ulatu kaugemale kui omaenda nina, inimesteks, kes on võimelised lahendada probleeme, analüüsima moraalseid dilemmasid ning kujutlema ideaalseid ühiskondi. Siiski jääb noore mõtteviis sageli mingil määral imelikult ebaküpseks. 201 Noored kaotavad sageli reaalsustaju ning tunnevad, et “niimoodi mõeldes see niimoodi toimubki” ning et kui nad midagi usuvad
annaabi.ee 
