Muusika didaktika õpimapp (0)

Sarnased õppematerjalid

120

pdf

Õpetajaraamat

tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks. Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset.

Eesti keel

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA · Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima. · Sobilik on näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas. · Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima

Alushariduse pedagoog

43

pdf

Tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu

SISSEJUHATUS Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame rahvuskultuuri

Lapse tervise edendamine

102

doc

Mängud

............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................

Mäng

46

doc

Mänge lastele - referaat

Algul hüüab "Näu!" mängujuht (õpetaja), hiljem kiisuemad ise mängujuhi märguande peale. Mängujuht jälgib, et mängijad liiguksid kogu ruumi ulatuses. Esimesena oma ema juurde jõudnud kiisupojad on võitjad. MINU PADI Eesmärgid: rikastada sõnavara ja mõistete pagasit, arendada koordinatsiooni, kehatunnetust ja oma emotsioonide väljendusoskust Vanus: 3-6 a Osavõtjad: soovitavalt väike grupp mängijaid Vahendid: padi igale lapsele, rahulik muusika ja tempokas muusika Reegel: Padjasõjas ei tohi pähe lüüa. Mängu käik: Laps kannab patja: enda ees kätel; kõrgel pea kohal, ise liigub tagurpidi; kaisus, ise liigub kükakil, jne. Laps paneb padja kaenla alla, selja taha, pähe jne. Laps kannab patja rõõmsalt, kurvalt, imestades, salaja jne. Harjutusi teha seni, kuni on huvitav. Padjasõda (reeglid!) Lõpuks otsib igaüks endale ühe mõnusa paiga, paneb pea padjale ning kuulab rahulikku muusikat.

Mäng

69

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks  1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (0)