Didaktika alused (0)

Q: Kui ohakas ümmargune kui kera?

Vastus leiad õppematerjalist: Didaktika alused

Q: Kui isand tolmab kui tont?

Vastus leiad õppematerjalist: Didaktika alused

Q: Missugused jalad ei kõnni?

Vastus leiad õppematerjalist: Didaktika alused

Q: Kui laps ulub kui koer?

Vastus leiad õppematerjalist: Didaktika alused

Tallinna Ülikool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui ohakas ümmargune kui kera?
Kui isand tolmab kui tont?
Missugused jalad ei kõnni?
Kui laps ulub kui koer?

VARIANT A

Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND)

Hiir läheb auku , saba jääb välja? (ASI)

Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI)

Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS)

Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE)

Tulid mehed kirveta , ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD)

Tirk- tork teed mööda, nirk -nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM)

Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM)

Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL)

Okkaline kui ohakas , ümmargune kui kera? (LOOM)

Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE)
11
S
Õ
6
R
4
S
M
1
2
P
I
K
P
V
3
Ä
5.
P
7
9
I
Ä
Õ
K
H
K
E
O
P
N
Ä
T
A
K
E
L
R
8
Ä
10
N
S
I
P
E
L
G
A
P
E
S
A
U
S
L
L
A
V
Ä
V
I
S
K
A
P
I
A
I
E
S
E
K
L
L
S
E
I
A
L
L
VARIANT A

Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND)

Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI)

Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI)

Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS)

Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE)

Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD)

Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM)

Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM)

Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL)

Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM)

Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE)
11.

6.

4.

1.
2.

3.

5.

7.
9.

8.

10.

VARIANT B

Viis venda, igal vennal ise kamber ? (RIIETUSESE)

Valge vaat, punane pulk ees? (LIND)

Hommikul sünnib, õhtul sureb ? (ILM)

Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?(LIND)

Õues mäena, toas veena?(ILM)

Mees kannab maja?( PUTUKAS )

Mees künnab, ei ole atra ega hobust?(LOOM)

Roog on, aga süüa ei kõlba?(TAIM)

Istub kui isand , tolmab kui tont? (MAJA OSA)

Keha kerge kepike , pea suur saunake?(KÖÖGIVILI)

Missugused jalad ei kõnni?(TAIM)
1
S
Õ
R
M
9
K
K
I
2
4
7
O
10
11
N
H
V
6
S
R
K
S
N
A
A
T
I
S
A
Õ
A
N
3
R
5
I
G
8
T
P
N
S
I
P
E
L
G
A
P
E
S
A
Ä
S
U
U
I
N
A
J
I
M
L
S
A
K
I
L
L
E
I
A
R
D
O
O
G
VARIANT B

Viis venda, igal vennal ise kamber? (RIIETUSESE)

Valge vaat, punane pulk ees? (LIND)

Hommikul sünnib, õhtul sureb? (ILM)

Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?(LIND)

Õues mäena, toas veena?(ILM)

Mees kannab maja?(PUTUKAS)

Mees künnab, ei ole atra ega hobust?(LOOM)

Roog on, aga süüa ei kõlba?(TAIM)

Istub kui isand, tolmab kui tont? (MAJA OSA)

Keha kerge kepike, pea suur saunake?(KÖÖGIVILI)

Missugused jalad ei kõnni?(TAIM)
1

9

2
4
7

10
11

6

3

8

VARIANT C

Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?(LOOM)

Roheline mehike, rohelised jalad?(PUTUKAS)

Üks hani , neli nina?(ASI)

Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas?(METSASAADUS)

Nutab kui laps, ulub kui koer?(ILM)

Kõrvetab, aga ei pane põlema?(TAIM)

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata ?(KÖÖGIVILI)

Liigub, kiigub, aga paigast ei saa?(TAIM)

Neli teevad aset, kaks näitavad tuld , üks heidab magama?(LOOM)

Üks hani, kaks kaela?( RIIDE ESE)

Hobu metsas, saba seljas ?(LOOM)
2.
R
7.
1.
O
5.
K
10.
K
H
4.
T
6.
A
9.
P
11.
A
U
S
U
N
P
K
Ü
O
S
T
3.
E
U
Õ
S
8.
O
K
R
S
I
P
E
L
G
A
P
E
S
A
R
A
N
E
S
U
R
I
V
T
D
S
U
D
S
I
VARIANT C

Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?(LOOM)

Roheline mehike, rohelised jalad?(PUTUKAS)

Üks hani, neli nina?(ASI)

Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas?(METSASAADUS)

Nutab kui laps, ulub kui koer?(ILM)

Kõrvetab, aga ei pane põlema?(TAIM)

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?(KÖÖGIVILI)

Liigub, kiigub, aga paigast ei saa?(TAIM)

Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?(LOOM)

Üks hani, kaks kaela?(RIIDE ESE)

Hobu metsas, saba seljas?(LOOM)

2.

7.
1.

5.

10.

4.

6.

9.

11.

3.

8.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 5 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

agnes678 Õppematerjali autor

Mõistatused, küsimused ja ristsõna

ristsõna mõistatused Didaktika

Sarnased õppematerjalid

doc

Mõistatused

MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell

Eesti keel

pdf

Neid linde me tunneme

A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe

Bioloogia

pdf

Mõistatused

MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütlustes e. vanasõnades

Folkloristika alused

doc

Kokanduse töö

KOKANDUSE TÖÖ . Mariliis Toome Rocca al Mare kool 6b klass Juhendaja : Kaie Mei Tallinn 02.04.2009 Sisukord . lehekülg Milline ma olen ? 1 Mis on tervislik toitumine ? 2 Mida soovitavad süüa toiduteadlased , kuidas ja kui palju ? 2 10 käsku söömiseks 2 Toidupüramiid

Kokandus

doc

Mängud loodusõpetuses

TORM Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile. Tegevus jätkub senikau

Loodus

pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia

doc

Kokkade ristsõna

Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R 43. 4

Eesti keel

pdf

MONTAAZi TÖÖd

1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD

Ehitus

Rohkem sarnaseid