Mida rohkem, seda uhkem? Barokk on kui pärl keset teisi ajastuid. Enamasti tuntakse aega ka kui Louis XIV, päikesekuninga järgi. Ta elas oma elu väga laia käeliselt ning oli väga kade ei soovinud, et keegi teine võimule saaks. Mille poolest tuntakse ära Barokiajastut ja kunsti? Ajastu näib väga suurejooneline ning omas palju meelelisi ja ka füüsilisi kaunistusi. Mida nimetaksin ka Baroki iseloomujoonteks. Välja paistavad veel muusika, kunst ja muidugi ka arhitektuur. Baroki levik algas Itaalias 16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias sai alguse ka Baroki kunsti käik. Arhitektuur levis kuni 18. sajandi alguseni laialt. Kõige enim tuntakse barokki Arhitektuuri ajastuna. Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud. Kujundamisel ei kardetud ka seda kasutada. Arvan, et arhitektuur tol ajal oli kvaliteetne, sest on tänapäevani tuntud ja armasta...
analüüs 1.1.3 Projekti eesmärkide saavutatus Projekti algatamisel seati kolm eesmärki ettevõtte müügiaruandluse nõuete tsentraliseerimine, andmemudeli ning andmelaadimiste loomine ning lõppkasutajatööriista juurutamine. Kaks viimast eesmärki võib lugeda täidetuks. Nõuete tsentraliseerimisel selgus, et mitmed ettevõttesisesed probleemid/ebakõlad on palju laiemad kui müügiaruandluse nõuete analüüs käsitleda suudaks, seda eelkõige ärimõistete sisu ja aruandluse detailsuse osas. Seetõttu tehti käesoleva projekti nõuete analüüsil teatavaid kompromisse (s.t. muudeti aruandlusmudelit valdkonnakesksemaks) ja soovitati kliendil algatada eraldi ettevõttesisene projekt, mille eesmärgiks on aruandlusnõuete tsentraliseerimine. 3 Eesmärk Täidetus Põhjendus Müügiaruandluse nõuete 80% Osutus, et mõned ärimõisted ja aruandlustavad
terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning selleks vajalike vahendite eraldamine. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad. Üldised (ligikaudsed) Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad)- on detailsem kui kvantitatiivne. Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid)- võimalik läbi viia erinevas detailsuse astmes. Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) on ka kvalitatiivsed, sest eeldavad riskide eelnevat kirjeldamist. Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valikstsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Metoodika koosneb enamasti 3-7 etapist. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Riskituvastus
Selles peatükis tuuakse täpsed juhised, kuidas raster- ja vektorandmeid generaliseerida. Viimases peatükis kirjeldatakse kahte algoritmi. Algoritmideks on Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm, mõlemad põhimõte on sama, kuid need algoritmid teevad erinevaks paar nüansi. Referaadis on toodud välja valdkondi, mis aitavad generaliseerimist mõista ja annavad ülevaate generaliseerimise kasutamisest. Generaliseerimine ja selle kasulikus Generaliseerimine on kaardi ruumiandmete detailsuse vähendamine, rõhutamine vastavalt kaardi eesmärgist ja mõõtkavast. Generaliseerimine on protsess, kus otsustatakse, milliseid objekte kaartil tuleks välja jätta, esitada, lihtsustada, et üldine esitus oleks selgem. Selle protsessi teeb keeruliseks geograafilise maailma esitlemine võimalikult tõetruult, et liigse detailsuse vähendamisel säiliks ruumiandmete omavaheline iseloomulik suhe. Generaliseerimisel ei saa arvestada ainult üksikuid objekte vaid objektide omavahelist
3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara
3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara
8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsiooniliinide kohta), seadusandlik osa: määratakse ära riskianalüüsi eesmärgid ja detailsuse aste. II aste: 1.) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu (laod, keemiatehased, terminalid jne.) 2.) tehakse kindlaks tegevused, mis omavad ohtu (igas riskiobjekti osas); 3.)koostatakse ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri; 4.) määratakse õnnetuse või riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada (keemiliste ainete leke, radioaktiivsete ainete pihustumine, plahvatus jne.); 5.) määratakse ohustatute ring: inimesed, vara, keskkond jne.; 6.) hinnatakse
geomeetrilisi kujundeid ja vorme nende liitmisel kokku ja lahutamisel. Sellist modelleerimist kasutatakse lihtsamate geomeetriliste vormise saavutamiseks, kus matemaatiline täpsus pole oluline. Küsimused: 1. Kuidas oleks võimalik vähendada visualiseeritava mudeli suurust ilma, et peaks vähendama lõpptulemuse kvaliteeti? Vastus: Peaks selgitama välja, mis on visualiseeringu lõpp-eesmärk. Vastavalt sellele saab määrata detailsuse astme ja kasutatavate materjalide täpsuse. Alati lülitama välja mittenähtavad elemendid. Vähendama 3D hulknurkasid. Kasutama õiget riistvara. 2. Mis on 3 põhilist reeglit töötades suurte või komplekssete projektidega? Vastus: a)Lihtsustamine. b)Projekti jagamine erinevate projekti koostajate vahel. c)Õigetetöövahendite ja töövõtete kasutamine.
- info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste - riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu - tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. - koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu - määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada - määratakse ohustatud objektid - tagajärgede hindamine - riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5)
· avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5. määratakse ohustatud objektid 6. tagajärgede hindamine 7. riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5) 8
Esitab baasuuringute tulemused, kui need on lähteülesandes ette nähtud. Projekti tegevusaruanne Tegevusaruannete sageduse määratleb lähteülesanne. Olenevalt projekti pikkusest ja iseloomust võib aruandlust nõuda igakuiselt, kord kvartalis või näiteks üks kord projekti kestel ja lõpus. Projekti aruandlus võib olla seotud ka oluliste verstapostidega. Ühelt projektilt võib nõuda paralleelselt erineva detailsuse astmega aruandeid erineva intervalli tagant. Kõige tüüpilisemad tegevusaruanded on kuuaruanded ja kvartaalsed aruanded. Kvartaalsed aruanded on põhjalikud. Nad sisaldavad nii möödunud perioodi tegevuste-tulemuste kirjeldust, kui ka järgmise perioodi planeeringut. Kvartaliaruandele lisatakse aruandlusperioodi jooksul valminud olulised dokumendid (uuringud, koolitusprogrammid, ekspertide tööaruanded jne).
Sajandite vältel on seda tehtud üpriski erinevalt, kuid 20. sajandi eesti luules, mil tunnetest võrreldes eelnenud aegadega eriti julgelt ning avameelselt räägiti, tõusid Marie Under ja Henrik Visnapuu armastusluules esiplaanile, kuna nad olid sügavalt isikupärased, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga. Mõlemal autoril oli armastusest palju luuletusi, kuid eriti hästi kerkis oma naiseliku tundekülluse ja detailsuse ning üksikasjalikkusega esile Under: ,,Kõik oma lõhnad meile hoidnud floks. / Hää kuulatada vaikust sul kui mul, / kui üle lauba kooldub kuldne oks, / mis juba ootab meid teekäänakul." Tundub, nagu oleks autori meelest terve maailm vaid armastajapaarile allunud ning armastus annab võime teha peaaegu kõike. . Henrik Visnapuu elus olid naised vaatamata pidevale haiget saamisele tähtsal kohal ja tema
I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5. määratakse ohustatud objektid 6. tagajärgede hindamine 7. riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5) 8
· avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5. määratakse ohustatud objektid 6. tagajärgede hindamine 7. riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5) 8
Osa sihtgrupist esitab CV ja sooviavalduse. 80 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Kommunikatsiooni planeerimisel on oluline: tunda informatsiooni vastuvõtjat ja tajuda tema mõtlemisviisi; esitada informatsioon vastuvõtjale arusaadavas sõnastuses ja kohases detailsuse astmes; anda märku soovist saada tagasisidet. Koordineerimine Koordineerimine on struktureeritud ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel. Kommunikatsioon Koordinatsiooni meetodid Koordinatsiooni aitavad tagada: Koordinatsiooni meetodid
selleks, et edukalt õppida. Õpioskuste alla kuuluvad nii nimetatud baasoskused (lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1
plaani koostamine (mis, kus kellega...) hõlbustab kommunikatsiooni. Kogu teadaolevat informatsiooni tuleb jagada nii kiiresti kui võimalik. Tuleb silmas pidada, et tõeline kommunikatsioon on vestlus, kahe-suunaline ja tõsine diskussioon. See ei tohi olla lihtsalt juhtkonna poolne esitlus. Kommunikatsiooni planeerimisel on oluline: · tunda informatsiooni vastuvõtjat ja tajuda tema mõtlemisviisi; · esitada informatsioon vastuvõtjale arusaadavas sõnastuses ja kohases detailsuse astmes; · anda märku soovist saada tagasisidet. Koordineerimine Koordinatsiooni aitavad tagada: · omavahelised kokkulepped; · otsene juhendamine; · kehtestatud standardid ehk reeglid, meetodid, protseduurid, kvalifikatsiooninõuded, tulemuste kirjeldused. Igas konkreetses olukorras tuleb valida sobivad koordinatsiooni meetodid. Näiteks väikeses meeskonnas piisab sageli omavahelistest kokkulepetest.
TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi pilvkatte. MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB KAUGSEIRE ANDMETE KOGUMISEL JA KAARTIDE TEGEMISEL? Võimaldab head ülevaadet. Nt meteoroloogilisi andmeid edastavad sateliidid näevad korraga miljonite ruutkilomeetrite suuruste tsüklonite pilvemustreid. Tagab hea detailsuse. Hea lahutusvõime korral on võimalik eristada üksikuid autosid ning inimesi. Kaugseire on väga operatiivne taifuunide jälgimine reaalajas. Samuti on võimalik kujutisi töödeldes tuvastada objekte mida lihtsalt vaadates ei näe. Saab mõõta selliste objektide temperatuuri, pindala, niiskust jne. TOOGE NÄITEID ASUKOHA MÄÄRAMISE MEETODITEST. Esimeseks mõõteriistaks oli kompass, millega saadi määrata geograafilisi koordinaate. Nüüdisaegne asukoha määramise süsteem on gps
läbi mõtlema, millised tegevused väljundi saavutamiseks vajalikud on ning kui palju inimressurssi, vahendeid, aega ja raha see nõuab. Näiteks, selleks et viia läbi bussijuhtide täiendkoolitus võib meil vaja minna järgimisi tegevusi: bussijuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine õppegruppide formeerimine programmi koostamine sobivate koolitajate leidmine koolituse läbiviimine praktika läbiviimine bussijuhtide atesteerimine Sellise detailsuse astmega tegevuste loetelu annab võimaluse planeerida vajalikku ressurssi ehk sisendeid projektijuht, koolitajad, praktika juhendajad, ruumide rent, praktika vahendite rent jne. Sisendid Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. Loogilises maatriksis esitatakse sisendid üldistatud kujul suuremate kategooriate kaupa. Näiteks: Projektijuht x aastat Välisekspert x kuud Kohalikud eksperdid x kuud
edenemiskiirust on loovate ülesannete rohkuse tõttu raske määrata. (Salla, 2007, lk 42) Olulised riskid on seotud ka eelarvega: kulusid kaldutakse tavaliselt alahindama. Kui eelarvet üldse ei koostata,, jäävad ressursid ebamääraseks. Üpris tihti jäävad nad ainult suusõnaliste lubaduste tasemel. Puuduliku planeerimise hirmus kaldutakse mõnikord teise äärmusesse: projekti ohustab sellisel juhul üleplaneerimine. Liigse detailsuse tulemusena võib plaan muutuda nii jäigaks, et muudatusi on väga raske sisse viia. Nii on oht muutuda keerulise metoodikaga koostatud projekti vangiks. Plaan peaks olema paindlik, nii et projektijuhil ei tarvitseks liiga ranget esialgsest kavast kinni pidada, kui projekti teostamistingimused muutuvad. (Salla, 2007, lk 42) Nagu alguses sai mainitud peavad projektid olema paindlikud, kuna paljudes organisatsioonis arvestatakse arengukava koostamisel projektide edukusega. Arengukava
ABC meetodiga seotakse kulud konkreetsete tegevustega ja selle kaudu ilmneb iga protsessi maksumus. Nii saab protsesse omavahel võrrelda ja hinnata ressursikasutuse optimaalsust. Meetodi rakendamisel avastavad paljud, et palju ressursse kulub vähetähtsale ja nende elimineerimise või ümberkorraldamisega saavutatakse märkimisväärne sisemine kokkuhoid. ABC on universaalne meetod ja edukalt rakendatav igas eluvaldkonnas. Suurimad komistuskivid on juurutamises liiga suure detailsuse valimine või kõikehõlmava mõõtesüsteemi ehitamine (suurendab administratiivset koormust, kuid ei lisa oluliselt andmetele). Seega soovitatakse meetodit rakendada samm- sammult, liikudes suuremalt üldistuselt väiksemale Protsessipõhine lähenemine Paindliku (agiilse) tootmise / juhtimise olemus ja seos lean (timmitud) printsiipidega Paindlik tootmine / juhtimine (Agile Production / Management) * ... lähtub turust
Maailm on tohutu kogum fenomene ehk hinge ideid (maailm=ideede kobar; asjade ja nähtuste eksistents selles maailmas põhineb sellel, et me neid tajume).On kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust..Tema lahendus põhineb ideede omadustel ja nende vahelistel suhetel.Kui kujtlen, et näen oma armsamat, siis see kujutluspilt erineb tema tegelikust nägemisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Ka nende suhe on minu tahtega erinev.Tõe ja fantaasia erinevus peegeldub inimlikus valikus kui ma kujutlen, et ma kohtan tänaval oma armastatut või kui ma teda tõesti kohtan, siis vaid ühel neist juhtudest on mul võimalus valida, kas ta naeratab mulle või ei.Reaalsuse sfääris on ideede omavahelised suhted teistsugused kui fantaasia maailmas. Kui võtame kätte õuna, siis liituvad teineteisega visuaalsed ideed ja tunde- ning maitseaistingu vahendatud ideed
48. paiksed riskiallikad (turbarabad, trassid) 49. liikuvad riskiallikad (rongid) 50. asukohata riskiallikad (trombid, loodusõnnetused) 51. sotsiaalsed riskiallikad 52. elanikkonna turvalisust destabileerivad 26.09. Riskianalüüsi käik I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 53. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 54. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 55. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 56. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 57. määratakse ohustatud objektid 58. tagajärgede hindamine 59. riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5) 60
just analüüdi sisaldus, mitte mingi muu aine oma) · Analüüsimeetod ja Analüüsimetoodika. Selgitage erinevus ja tooge näiteid! · Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks o Näiteks EDTA-ga tiitrimine · Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks o Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites o Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni · Analüüsi etapid: o Meetodi/metoodika valimine o Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) o Proovi võtmine o Proovi jagamine identseteks alamproovideks o Proovi ettevalmistamine (mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine o Segajate mõju elimineerimine: Eraldamine või
1) Autor 2) Logo 3) Juurdepääsumärge 4) Adressaat 5) Aadress 6) Kuupäev 7) Viit 8) Seosviit 9) Pealkiri 10) Tekst 11) Allkiri 12) Allkirjastaja 13) Lisamärge 14) Lisaadressaat 15) Koostaja 16) Kontaktandmed 9. E-kirjade haldamine, hõlmamine – millal on oluline. Mujal maailmas välja töötatud e-posti haldamise juhised erinevad nii oma rõhuasetuse (kasutamine või haldamine), käsitluse detailsuse kui ka sihtrühma (strateegia/juhendi väljatöötajad, rühm asutusi või ühe konkreetse asutuse töötajad) poolest. Valdav osa neist juhendeist on suunatud valitsus- ja avaliku sektori asutustele. Dokumendi väärtusega e-kirjade haldamise korraldamisega on tegeldud kõige rohkem Austraalias ja Kanadas. Ameerika Ühendriikides tähtsustatakse e-posti haldamist pigem turvalisuse ja privaatsuse aspektist lähtuvalt
vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2] Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse. Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2] 2 1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12]
kuni detailse kirjelduseni, milliste andmetega (andmetüüpidega) milliseid töötlustegevusi ette võetakse ja kes neid peab kasutada saama. · Funktsioonide hierarhia mida IS teeb info töötluse mõttes, ehk kuidas süsteem käitub erinevate sisendite puhul (andmed ja juhtimine, y=fn(x), kus Y on väljundandmed, X sisendandmed, Fn erinevad juhitavad funktsioonid). Sisendite ja väljundtulemuste (andmete) funktsioonid, olulisus ja hierarhilisus (detailsuse aste); · Kes kasutab, millise eelnimetatud funktsiooni pärast (võimalik struktureerimise viis peale funkts. hierarhia, ehk milliseid funktsioone pakub IS äritasandil); · Milline on kasutusõiguste süsteem; · Protsessid, mida kaetakse, mida teenindatakse; · Andmete keskselt, muutmise vajadus rollide ja funktsioonide kaupa; · Sisendandmete kvaliteedi kontroll/tagamine; · Andmete sisestus ja väljastuse juhtumid (transaktsioonid inimeste ja teiste
.3 3 Sissejuhatus testimisse..............................................................................................4 4 Testimise koht arendusprotsessis.............................................................................5 5 Testimise liigid...........................................................................................................5 5.1 Liigitus tarkvara testitavate omaduste järgi..........................................................5 5.2 Liigitus süsteemi detailsuse järgi.........................................................................7 5.3 Liigitus testide läbiviija järgi................................................................................7 5.4 Liigitus testimise meetodi ja lähenemise järgi.....................................................7 5.5 Liigitus testimiseks kasutatavate andmete valiku meetodi järgi..........................8 5.6 Liigitus testitava objekti spetsiifika järgi.......................................
13 Tabel. Konflikti eskalatsiooniastmed ja vastavad sekkumismeetodid Astmed (incl) Meetod 1-3 Moderatsioon 3-5 Protsessijuhtimine 4-6 Sotsioterapeutiline protsessijuhtimine 5-7 Lepitamine 7 Lahutusmeetodid või jõuga sekkumine Lepitamine toimud astmelise protsessina. Protsessikirjeldused erinevad oma detailsuse astmelt ja rõhuasetuselt, kuid põhimõtteliselt järgivad nad ühte mudelit. Lihtsustatult, ent sisuliselt on lepitusprotsessi astmed sissejuhatus, oma seisukoha esitamine, põhiküsimuse määratlemine, lahendusvõimaluste vaagimine ja kokkuleppe sõlmimine. Sissejuhataval astmel tutvustatakse osapoolte lepituse põhimõtteid ja edasist töökorraldust. Oma seisukoha esitamine tähendab seda, et osapooled räägivad ükshaaval oma arusaamisest probleemist.
Locke jagas omadused kahte ossa-primaarsed e. absoluutsed (sõltumatud tunnetavast subjektist- vorm, suurus) ja sekundaarsed (sõltub subjektist) maitse, lõhn. Locke- vahetu aisting esindab välist reaalsust, esindab objekti Berkeley- aisting on idee minu meeltes Kuidas säilitada vahet fantaasia ja reaalsuse vahel? Berkeley väidab, et kõik mida me näeme, tunneme, kuuleme on sama kindlalt olemas, kui ennegi, sama reaalne. Tõeline ja kujuteldav erinevad teineteisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Kuigi reaalsus koosneb ideedest ja on seetõttu oma olemuselt vaimne, ei ole ta meie meelevalla all. Ideedel on omad seadused-rerum natura, mis määravad ära nende omavahelised suhted. Nende suhete alusel eristame reaalset objekti tajutavast. Berkeley väidab, et reaalsust ideede taga pole. Kust siis pärineb see harmooniline seaduspärasus. Berkeley väitel on kõige selle taga Jumal. Jumal on olemas, mitte sellepärast et juhtub imesid
teose enda struktuuri aspekt. Anakronism põhineb ajalis-ruumilisel ja/või kultuurilisel referentsinihkel. Ruumikontseptsiooniks ruumi kasutamise ja kujundamise kõige üldisemaid põhimõtteid. Võtmetähtsusega on valik lava kahe funktsiooni vahel: kas ruum on domineerivalt mimeetiline või mänguline. Mimeetiline ruum tähistab "midagi muud" - tuba, linnaväljakut, lossisaali, metsalagendikku vm. Jäljenduse täpsuse ja detailsuse aste on muutuv. Sündmus tegevus või nähtus, mis enamasti eristub argirutiinist või teistest sündmustest ning toob endaga kaasa muutusi. Intriig kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võistlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. "Dramaturgia" levinumad tähendused on järgmised. · Kirjandusprotsessi tasandil - ühe kirjaniku, rahvuse või ajastu näitekirjanduslik looming (näiteks "E.Vetemaa dramaturgia", "19
ostetud kaubad müügiks. Olen rahul, hakkan järjest enam aimu saama raamatupidamise programmi tööpõhimõttest, Eevaga ma oleksin seniajani ühe jalaga sohus. Rmp.ee foorumist leian küll positiivset tagasisidet Eevale, kuid minule kui nn alustavale ettevõtjale/raamatupidajale on Eeva siiski liialt kontimurdev. Kuid ei kahtle hetkekski Eeva töökindluses ja pädevuses, lihtsalt liialt keeruline iseseisvalt harjutamiseks. Vastav majandustarkvara oma detailsuse ja multifunktsionaalsuse poolest kuulub kindlasti pigem suurema äriühingu tarkvara portfelli, ühe näitena tean, et OG Elektra AS-s on just see sama tarkvara kasutusel. Järjekorras teine müügiarve saab lihtsa vaevaga vormistatud ning tunnen ennast juba üpris kindlalt Profiti majandustarkvara käsitsedes, aga täielikus haldamises ma veel nii kindel ei oleks, on ju palju funktsioone, mis mul veel täiesti ilma tähelepanuta jäävad, aga algteadmised on juba head.
• SEM on pigem kinnitav kui avastav. • Sisemise valiidsuse ohud.– Mõõteriista muutmine uuringu ajal. – Vastajad saavad uuringu käigus targemaks ja muudavad oma arvamusi • Välise valiidsuse ohud.: – Uurija üldistab tulemused alusetult väljapoole sihtrühma. Kvalitatiivne uuring: – Kuidas sotsiaalset maailma tõlgendada, mõista, tajuda ja moodustada. – Baseerub paindlikele ja tundlikele meetoditele. – Baseerub analüüsimeetoditele, mis suudavad komplekssuse, detailsuse ja konteksti arvestamisega toime tulla. Kvalitatiivsed uuringustrateegiad • Juhtumiuuring (case study) - uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas; võib keskenduda ühele juhtumile (single case study) või mitmele juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis.
seejuures kapitaliühingute piiratud vastutuse põhimõtte); ühingutele piiriülese mobiilsuse tagamine (sh piiriülene jagunemine, ümberkujundamine); tasakaalu leidmine osaühingu kui väiksematele ühingutele mõeldud ja paindlikuma ühinguvormi ning (börsi-)aktsiaseltsi kui suurematele ühingutele mõeldud ja suuremat kapitali paigutajate hulka mõjutava ning seetõttu rangemaid reegleid vajava ühinguvormi regulatsioonide vahel; mittetulundusühingu regulatsiooni detailsuse aste; äriregistri n- ö ettevõtjasõbralikkuse suurendamine; e-residentsuse projekti soodustamine jne.103 Süsteemse ja põhjaliku ühinguõiguse revisjoni läbiviimine käesolevas lähteülesandes kirjeldatud ulatuses ei ole võimalik olemasolevate ressursside abil ning seetõttu on Justiitsministeeriumi hinnangul parimaks lahenduseks ühinguõiguse kodifitseerimise projekti läbiviimine EL vahendite kaasabil, millega arendatakse rahastamisperioodil
Inkrementaalne: tugevused - ..... Nõrkused miski ei garanteeri et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse. Põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil. 16. Kombinatsioonimudel planeerimises sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, ja põhjuse eelnimetatud arengu suuna muutmiseks. 17. Võrreldes haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. 1. Planeerija ei saa ega tohi omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid. planeerijad ei tohtinud end oma töös segada poliitikaga. 2. Planeerija ei saa ega tohi
osakest nimetatakse bitiks - digitaalses pildis esinevate värvide arv määratakse seega ära maksimaalse bittide arvuga, mida pikseli kuvamiseks kasutatakse. Kitsamas tähenduses mõistetakse mõnikord dünaamika all ka pildil oleva kõige tumedama ja heledama punkti vahele jääva spektri laiust. Seetõttu määrab ka digiteerimisaparaadi (skänneri) või esitlustehnika (monitor) dünaamika ulatus pildi tumedamate ja heledamate alade detailsuse. Vanad ühevärvilised (monokroom) monitorid kasutasid ühe pikseli kuvamiseks ühte bitti, kuna aga bitil on kaks võimalikku väärtust, üks või null, siis võis pikselgi olla kas sisse- või väljalülitatud. Kui piksel "töötas", siis selle koha peal ekraan helendas ning kuvas seega ühte kindlat värvi (tavaliselt kas rohelist või kollakat tooni) ning vastupidi, mitte töötades oli ekraan selle koha peal pime ehk näha oli must toon.
· Joonis: 5. Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja. Omadused: o saab luua erinevatest valdkondadest, erinevatel eesmärkidel. o saab luua kirjeldusena, ideena, tekstina, valemitena, joonistena, objektidena (koopia vmt). o võib olla eeltööks suuremale mudelile (süsteemi loomise protsessis). Esitlusviisid: o erinevate esitlusviiside jaoks on loodud erinevaid standarte. o erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus). Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega
Topoloogiline toimetamine 2. Polügoonide ühendamine 3. Reaalsushinnangud ja loogika kontroll Loeng 10 Generaliseerimine, Interpoleerimine Generaliseerimine 1. Nähtuse ja nähtuste klasside valik, üldistamine ja lihtsustamine reaalsusmudeli lihtsustamiseks või andmemahtude vähendamiseks (AB) 2. Nähtuste valik, üldistamine ja lihtsustamine vastavalt mõõtkava, kaardi sisu ja kaardistatava territooriumi iseäradele kaardil kujutamise detailsuse/resolutsiooni muutmiseks (kartograafiline) 3. Joone punktide arvu vähendamine ilma joone üldise kuju muutmiseta 4. Rasterandmete piksli suurendamine ja andmete teisendamine (resampling) Generaliseerimise tegurid: · Kaardi otstarve · Mõõtkava · Kaardi teema ja tüüp · Territooriumi iseärad · Objekti uuritus · Kaardi vormistus · AB otstarve / andmemaht Generaliseerimise tüübid · Kvalitatiivsete parameetrite üldistamine
Proov = maatriks + analüüt 83. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks Näiteks EDTA-ga tiirtimine Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni. Keemilised meetodid – uuritava aine määramiseks on vajalik keemilise reaktsiooni läbiviimine. Titrimeetria – kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs. Gravimeetria e. kaalanalüüs e. kaalumismeetod – leitakse aine koostis sademe kaalu/massi kasutades. Eraldusmeetodite kasutamisel võib ka aineid enne analüüsi teostamist eraldada.
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt
kasutamiseta on väikese väärtusega ja tihti lühiajaline; · selle mudeli järgi tehtud otsused peegeldavad tugevate huvigruppide huvisid rohkem kui suurte hajusate huvidega huvigruppide omasid. 11. Kombinatsioonimudel planeerimises, selle avaldumine Eesti planeerimissüsteemis ja - praktikas Sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, nüansseerituse ja põhjuse eelnimetatud arengu suuna muutmiseks (nn kaugelähedane analüüs). Igas planeerimismudelis peab aga sisalduma märgatav kogus ratsionaalsust. Samas peab moodne planeerimisprotsess olema avatud ja andma võimalusi vabaks arvamuste avaldamiseks, kaasatöötamiseks ja suhtlemiseks eri planeeringu osapoolte ja huvigruppide vahel. 12. Poliitik versus planeerija tänapäeva planeerimistegevuses
Proov = Analüüt + Maatriks 93. Analüüsimeetod ja metoodika (näited). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess. Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks. Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks. Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites. Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni 94. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) Proovi võtmine Proovi jagamine identseteks alamproovideks Proovi ettevalmistamine (mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine Segajate mõju elimineerimine Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine Analüüsiaparatuuri kalibreerimine
kaasusi sügavalt ja detailselt. Andmete kogumine ei ole kitsendatud eeldefineeritud analüüsikategooriatega mis võimaldab sügavuse ja detailsuse Kvalitatiivne vs. kvantitatiivne (Patton, 1987) · Kvalitatiivsel sobib kus ei ole selgepiirilist objektiivsust või reaalsust
AKTIVA (VARA): suurenemine AKTIVA (VARA): vähenemine KOHUSTUSED: vähenemine KOHUSTUSED: suurenemine OMAKAPITAL: vähenemine OMAKAPITAL: suurenemine KULUD: suurenemine TULUD: suurenemine Lisaks kontode liigitusele raamatupidamisaruannete alusel saab kontosid liigitada lähtuvalt info detailsuse astmest: • sünteetilisteks kontodeks ja • analüütilisteks kontodeks. Sünteetilisel kontol kajastatakse infot kogumina, detailne info tuuakse ära analüütilistel kontodel. Sünteetiline konto on peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Nt sünteetilisel kontol Võlad tarnijatele võivad olla analüütilised kontod tarnijate lõikes. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus, nendel peetakse ainult rahalist arvestust aruannete koostamiseks
süsteemi vahendusel edastada, näiteks tekst, kujutis, heli, programmi kood jne. Sidesüsteemi ehitamise aluseks või olemasoleva süsteemi sobilikkuse hindamiseks on oluline teada milliste allikate signaali on vaja üle kanda ja milline on nende allikat käitumine. • Allika käitumist ja tema parameetreid saab kirjeldada allika mudeliga. • Allika mudeleid on palju, nad erinevad üksteisest detailsuse ning keerukuse poolest. Mida detailsem mudel, seda paremini ta reaalset allikat kirjeldab ja seda täpsemad on saadud hinnangud sidesüsteemi nõuetele. Samas on detailsem mudel ka keerukam kirjeldada ja analüüsida. NT: tõenäosustabel, Markovi mudel, erinevad graafid jne 29. Entroopia mõiste ja arvutamine, allika sümbolikiirus ja informatsiooni tekkekiirus Kui allika sümbolite esinemise tõenäosused on erinevad, siis saab seda
allfunktsioone. tehakse kindlaks need tegevused, mis moodustavad funktsiooni 15 Arvestada tuleb kõiki asutuses teostatavaid tegevusi. Erinevalt funktsioonidest võib tegevusi analüüsis esineda mitmel korral, kuna nad võivad olla seotud erinevate funktsioonidega (NÄITEKS Aruannete koostamine, Planeerimine jne). määratakse vajaliku detailsusega toimingud, millega tegevusi teostatakse Detailsuse astme juures on soovitatav silmas pidada dokumendihalduse vajadusi, st tasandit, kus toimub dokumentide loomine. Asutuse funktsioone on soovitatav analüüsida sõltumatult asutuse struktuurist, sest funktsiooni teostatakse tavaliselt asutuse erinevates struktuuriüksustes ning isegi erinevate asutuste vahel. 7.2.4 Funktsioon, tegevus, toiming – dokumentide tekkekontekst Funktsioonide analüüsi läbiviimine eeldab, et:
põhimõttel töötava meetodi abil. Saagis võib olenevalt analüüdi sisaldusest kõvasti varieeruda. 6. Analüüsimeetod ja analüüsimetoodika. Selgitage erinevust, tooge näiteid? Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks, nt EDTA-tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri mingi analüüsi läbiviimiseks, nt tsingi määramine vase-tsingi sulamis EDTA-tiitrimisega; metoodiks detailsuse aste võib minna koguni nt anuma kuju ja väga täpsete ainekogusteni. Analüüsimeetodid jagatakse keemilisteks (tiitrimeetria, gravimeetria, ...), füüsiko- keemilisteks (elektrokeemilised, kromatograafilised), füüsikalisteks (spektromeetria). Analüüsimetoodika rakendusala määratleb, milliseid analüüte, millistes maatriksites ja millistes sisalduse vahemikes on võimalik antud metoodika abil määrata. Olenevalt
9. MÄLU II. MÄLU STRUKTUURID JA PROTSESSID Sensoorne mälu Infotöötlusmudelite kohaselt eelneb lühimälule sensoorne mälu (register). Nägemismodaalsuses nimetatakse seda ikooniliseks mäluks, kuulmismodaalsuses kajamäluks. Esimeses püsib info mõnisada millisekundit, teises kuni 4 sekundit. Igal meelel eksisteerib oma sensoorne mälu. Sensoorses mälus säilib info kujundiliselt ja võib olla erakordselt detailne. Selle detailsuse kohta pole lihtne tõendeid saada, kuna sensoorse mälu lühike kestus ei luba seal ,,pikalt ja põhjalikult kolada". Laialt tuntud ikoonilise mälu mahu uurimise katse tegi George Sperling (1960), kes sellega tõestas selle mälu suure mahukuse, millest teadasaamine tema ajalise lühiduse tõttu on väga keerukas. Ta esitas katseisikuile slaidi 12 tähega ning eri kõrgusega heliga määras ära, millisest reast peab KI 4 tähte reprodutseerima
Eelarve täitmise kinnitatud aruanne esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohalike eelarvete koostamisel kehtivad lisaks eeltoodutele veel järgmised nõuded: - tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. Vastuvõetavate tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu; - riigilt saadud sihtotstarbelisi eraldisi võib kasutada ainult riigi poolt määratud otstarbel; - valla ja linna poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla või linna kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi; - vallal või linnal on keelatud laenu andmine või tagamine; laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna- või vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires;
annaabi.ee 
