Vastus leiad õppematerjalist: KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS

KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS (2)

Kutsekool - Infoteadus - Dokumendi haldus ja arhiivindus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest tuleneb dokumenteerimise kohustus?
Mis on teabenõude ja selgitustaotluse vahe?
Millised dokumendiplangid on üldjuhul organisatsioonis kasutusel?
Millest sõltub kirja väärtus?
Kui kirja koostamisel vajad abi millisest dokumendist juhinduda?
Millest tuleneb?
Millistest tingimustest on tööandja kohustatud töötajat teavitama?
Mida peab sisaldama?

Mooduli nimetus KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS
Teema „ Asjaajamine ja dokumendihaldus . Töötamise õiguslikud alused“ arvestuse kordamisküsimused.

Asjaajamise ja dokumendihalduse erisused.

Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine , süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi

Asjaajamine - tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks.

Dokumendihaldus - tegevused dokumendi-süsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks

Nimeta riiklikud õigusaktid , mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis.
Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest:

Seadused (AvTS)
Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA )
Ministri määrused ja käskkirjad
Kohaliku omavalitsuse määrused
Eesti ja rahvusvahelised standardid
Soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised jt nn hea tava juhised
Arhiiviseadus
Avaliku teabe seadus
Isikuandmete kaitse seadus
Raamatupidamisseadus
Töölepinguseadus

Nimeta organisatsiooni sisemist töökorraldust reglementeerivad alusdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid).
Dokumendisüsteemi infosüsteem , millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs.
Vajalik regulatsioon (dokumendihalduse korralduse alusdokumendid)
Kes, mida, millal, ja kuidas teeb
Vastutus toimingute, protseduurireeglite järgimise eest
Vastutus andmete kasutamise eest!

Millest tuleneb dokumenteerimise kohustus?
Õigusaktidest tulenev kohustus

Mis on teabenõude ja selgitustaotluse vahe?
Teabenõudega saab asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis on olemas. Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt koguda ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, siis on see pöördumine selgitustaotlus ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses ettenähtud korras.

Dokumendi kohustuslikud elemendid.
1) autor;
2) kuupäev;
3) tekst;
4) allkirjastaja.

Millised dokumendiplangid on üldjuhul organisatsioonis kasutusel?
Kirjaplank ja üldplank
Üldplangile vormistatakse:
1) käskkirjad;
2) protokollid ;
3) aktid ;
4) esildised.
Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad .

Nimeta dokumentide liigid.
Dokumente hallatakse dokumendisüsteemis rühmiti, leidmine sarnaste tunnuste põhjal lihtsam
dokumendiliikidena (käskkirjad, protokollid, aktid)
asjadena ( kirjavahetus )
järelevalvetoimikutena
Liigitusskeem kehtestatakse dokumentide loetelus

Nimeta kirja elemente.
Kirja elemendid on:
1)     Autor
2)     Logo
3)     Juurdepääsumärge
4)     Adressaat
5)     Aadress
6)     Kuupäev
7)     Viit
8)     Seosviit
9)     Pealkiri
10) Tekst
11) Allkiri
12) Allkirjastaja
13) Lisamärge
14) Lisaadressaat
15) Koostaja
16) Kontaktandmed

E- kirjade haldamine , hõlmamine – millal on oluline.
Mujal maailmas välja töötatud e-posti haldamise juhised erinevad nii oma rõhuasetuse (kasutamine või haldamine), käsitluse detailsuse kui ka sihtrühma (strateegia/juhendi väljatöötajad, rühm asutusi või ühe konkreetse asutuse töötajad) poolest. Valdav osa neist juhendeist on suunatud valitsus- ja avaliku sektori asutustele. Dokumendi väärtusega e-kirjade haldamise korraldamisega on tegeldud kõige rohkem Austraalias ja Kanadas. Ameerika Ühendriikides tähtsustatakse e-posti haldamist pigem turvalisuse ja privaatsuse aspektist lähtuvalt. Seadusandlikest jms erinevustest tulenevalt ei ole neist juhendeist ükski täies mahus Eesti avalikus sektoris rakendatav , kuid nad aitavad identifitseerida e- postiga seonduvaid probleeme ning pakuvad toetust nende probleemidega tegelemisel.
E-post on kiiresti muutunud väga laialdaselt kasutatavaks ametialaseks kommunikatsioonivahendiks. Kuid e-kirja edastamise lihtsus ja kiirus võivad jätta varju asjaolu, et tegemist on ikkagi kirjaliku informatsiooniga ning tulenevalt selle väärtusest asutusele võib e-kiri olla ametlik dokument. Sel juhul tuleb säilitada e-kirja määratud tähtajani juurdepääsetavana, kasutatavana ning lubamatu muutmise eest kaitstuna asutuse elektroonilises dokumendisüsteemis.
E-posti üks probleeme seondub tema mainega, sest võrdlemisi laialt levinud arusaama järgi peetakse seda pigem mitteametlikuks kommunikatsioonivormiks erakirjavahetuse ja ametialase mitteformaalse kirjavahetuse pidamisel ega teata, et olenevalt sisust võib e-kiri olla dokumendi väärtusega. Kasutajad peaksid mõistma, et e-posti süsteem on asutustes kasutusel ametliku tegevuse toetamiseks ning saadetud ja vastu võetud e-kirjad kuuluvad asutusele selle riist - ja/või tarkvara kasutamise tõttu. (Tööalase e-posti aadressi kasutamine isiklikel eesmärkidel peaks olema selgelt väljendatud asutuse regulatsioonides, juhendites ja koolitustel.)
E-kiri kui dokument
E-posti sõnum on dokument ja arhivaal võrdväärselt kõigi teiste asutuse dokumentidega. Kuigi e-postist ollakse harjunud mõtlema kui sidevahendist, millestki telefoni ja kirja taolisest, siis tegelikult on e-post asutusele oluline dokument, mida tuleb kaitsta, hallata ja registreerida ning säilitustähtaja möödudes hävitada. Saadetud või saadud e-kirjad, mis sisaldavad tõendust organisatsiooni tegevuse kohta, on ametlikud dokumendid , mida tuleb säilitada vajaduse kohaselt.
E-kirja väärtust hinnatakse tema sisu järgi. E-kiri on tõendus tegevusest (nt juhend või nõusolek teatud tegevuse sooritamiseks), informatiivne (teade personalile) või isiklik (Managing Electronic... 1997). Isiklikud ja informatiivsed e-kirjad kustutatakse e-posti süsteemist pärast nende ajutist kasutamist. Ametliku tegevuse käigus saadetud või saadud e-kirjad (sh manused ), mis sisaldavad tõendust organisatsiooni tegevusest, peegeldades asutuse funktsioone, tegevust ja otsustusi, on ametlikud dokumendid. Otsuse e-kirja väärtuse kohta langetab selle saatja , väljastpoolt asutust tulnud kirjade puhul vastuvõtja.
Kui tekib kahtlus e-kirja säilitamise vajalikkuses , tuleks otsustada säilitamise kasuks. E-kirju peaks säilitama juhul, kui need peegeldavad valikuid , otsuseid või seisukohti, algatavad, kinnitavad või lõpetavad tehingu.
Dokumendi väärtusega e-kirju on vaja hallata kogu dokumendi elukäigu jooksul (s.t loomisest hävitamiseni), sest nende abil peab olema võimalik protsesse tõestada. Seetõttu peab e-kiri nagu muudki dokumendid olema:

täielik, s.t terviklikult kajastama kogu tegevust (nt ei saa salvestada ainult teksti, aga mitte saatja andmeid);
usaldusväärne: dokumendi väärtusega e-kirja sisu peegeldab tegevust täpselt. Usaldusväärsus on dokumendi omadus, mis näitab, et dokumendi sisu võib usaldada kui tõestatavate toimingute, tegevuse või faktide täielikku ja täpset esitust ning millele võib toetuda järgnevate toimingute või tegevuse käigus;
juurdepääsetav: organisatsioonilistest ja õiguslikest vajadustest lähtuvalt peab dokumendile olema juurdepääs, mis tähendab e-kirja kestvat kasutatavust, säilitades samal ajal funtsionaalsuse ja autentsuse, mis olid dokumendi loomise või saamise hetkel. Mõned e-kirjad peavad olema avalikkusele juurdepääsetavad (tulenevalt nende sisust ja avaliku teabe seaduse määratlusest);
hõlpsasti käideldav: e-posti dokument peab olema personali jaoks võimalikult hõlpsasti käideldav;
kaitstud: e-posti dokument peab asuma turvalises süsteemis, mis kontrollib juurdepääsu, otsingut, muutmist ning kustutamist (Electronic Records... 2004).

Millest sõltub kirja väärtus?
Digitaaldokumentide omadustest sõltub nende väärtus nii juriidilisest kui ka praktilisest aspektist. Säilitamaks oma tõenduslikku väärtust, peavad nad säilima muutumatutena. Selleks tuleb digitaaldokumente hoida süsteemis, mis välistab nende hilisema muutmise. Dokumendina peab e-kiri säilitama oma algse sisu, struktuuri ja konteksti, milles ta loodi. Struktuur tähendab siinkohal nii e-kirja kujundust, manuste linke kui ka seotud sõnumeid. Kontekst on informatsioon, mis tavaliselt kuulub kirja päisesse: saatja, saaja, kuupäev jms.
Saabunud ja väljaminevad e-kirjad salvestatakse automaatselt asutuse serverisse keskandmebaasi, kus neid hallatakse e-posti süsteemiga (hetkel levinuim MS Outlook ), mis on oma olemuselt e-posti suhtlust hõlbustavad, mitte dokumendihalduse vahendid. Selleks, et dokumendi väärtusega e-kirja hallata kui dokumenti ja arhivaali, tuleb see hõlmata elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi. E-kirjade säilitamine tagavarakoopiatel või salvestamine eri kataloogidesse e-posti süsteemis ei vasta nõuetekohasele dokumendihaldusele, sest need ei taga dokumentide hõlmamiseks, haldamiseks ja hävitamiseks vajalikke tingimusi, ei kindlusta nende turvalisust ega võimalda neile juurdepääsu (Managing Electronic... 2002). Digitaaldokumente on oluline säilitada nii, et vajadusel oleks võimalik neid kiiresti leida ja kasutada. Tuleb jälgida, et neid ei säilitataks kauem kui vaja vältimaks süsteemide ülekoormamist.
On mitmeid põhimõtteid, mida peaks järgima, tagamaks säilitatavate sõnumite kättesaadavuse, arusaadavuse ja kasutatavuse seni, kuni neid vajatakse. E-kirjad peavad olema:

täielikud ja täpsed;
kindlaks määratud säilitusperioodiga;
hoiustatud viisil, mis kaitseb nende füüsilist ja intellektuaalset puutumatust;
taaskasutatavad ja vaadeldavad dokumentide originaalses elektroonilises formaadis ;
kehtestatud juurdepääsu protokolliga, et ennetada volitamata kasutamist, avalikustamist, muutmist või likvideerimist;
selgelt määratud õiguste ja kohustustega dokumentide haldamisel ( Managing Electronic ... 1997).

Elektroonilist kirjavahetust hallatakse tavapäraselt e-posti süsteemis ning see hõlmab sisust ja väärtusest olenemata kõiki e-kirju. Dokumendiväärtusega e-kirjade korrektset haldamist võimaldab elektrooniline dokumendihaldussüsteem.
Digitaalarhiivinduse strateegia
Selliste haldussüsteemide põhieesmärk on säilitada dokumentide sisu, struktuuri ja konteksti terviklikuna ning kindlustada dokumentide autentsus ja usaldusväärsus: ”Tegevuse jätkuvuse , normatiivsele keskkonnale vastavuse ja vajaliku aruandevõime tagamiseks peavad organisatsioonid looma ja alal hoidma autentseid, usaldusväärseid ja kasutatavaid dokumente ning kaitsma nende terviklikkust nii kaua, kui nõutud.” (EVS-ISO... 2004, 7.)
Autentsus on dokumendi omadus, mis näitab, et a) dokument on just see, mis ta on mõeldud olema; b) dokumendi looja või saatja on isik, kes pidi selle looma või saatma ; c) dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Mitmed mujal maailmas välja töötatud e-posti haldamise juhised käsitlevad muu hulgas e-posti haldamise korraldamist töötajate postkastides või jagatud võrguketastel, kuid seejuures märgitakse, et dokumendihalduslikust vaatenurgast lähtuvalt ei ole tegemist täielikult aktsepteeritavate meetoditega. Et digitaalsete dokumentide säilitamisel on tähtis nende taaskasutamise võimalus, ei ole arvestatavaks lahenduseks ka e-kirjade haldamine paberkandjal , kuigi e-kirjade väljaprintimine välistab nende hilisema muutmise võimaluse. Eelmainitud meetodeid tuleb rakendada juhul, kui puudub võimalus kasutada e-kirjade haldamisel elektroonilist dokumendihalduse süsteemi. Digitaalarhiivinduse strateegias aastaiks 2005-2010 on Eesti Rahvusarhiiv väljendanud seisukohta, et alatise säilitustähtajaga digitaalarhivaale peaks hallatama ainult nõuetele vastavas tarkvarakeskkonnas. Siiski on nii meil kui ka mujal ikkagi väga levinud paberile printimine, sest ei ole välja kujunenud konkreetsed nõuded ja tavad dokumentide digitaalsetena haldamiseks kogu nende elukäigu jooksul. E-posti haldamine jäetakse sageli töötajate endi otsustada või rutiinsete varukoopiate ja administratiivsete protseduuride hooleks, mis käsitlevad ühtemoodi kõiki e-kirju.
Selline praktika tekitab õiguslikke, tegevus- ja suhtekorraldusriske. Näiteks USA-s on e-post põhjustanud kohtuprotsesse. E-kirju käsitletakse seal tõendusmaterjalina võrdväärselt teiste dokumentidega. 2002. aastal võeti vastu seadus (Sarabanes-Oxley Act), mis paneb e-posti digitaalse arhiveerimise kohustuse kõigile avaliku ja erasektori organisatsioonidele.
E-kirju on lihtne muuta, kuid dokumendi üks väga oluline omadus on usaldusväärsus. Seetõttu peavad dokumendi väärtusega e-kirjad olema hõlmatud elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi, kus vajalikud juurdepääsupiirangud kaitsevad neid lubamatu muutmise või kõrvaldamise eest ning süsteem kontrollib juurdepääsu, säilitamist, otsingut, muutusi ja kustutamist. E-posti dokumendid vajavad erilist turvalisust, sest e-posti süsteemis on neid võimalik kergesti muuta ja kustutada , asjasse mittepuutuvail isikuil lugeda ja edastada või kogemata valesti suunata.
Otsustab töötajate teadlikkus
Dokumendihaldussüsteemi hõlmatud e-kirjadele tuleb säilitada juurdepääs ja nende kasutatavus seni, kuni püsib tegevuse tõestamise või aruandekohusluse vajadus. Üldjuhul on e-kirjadel sama säilitustähtaeg kui teistel meediumidel (nt paberkandjal) olevail sarnastel dokumentidel (Managing Electronic... 2002, 10). Dokumentide säilitustähtaeg sõltub eeskätt asutuse praktilistest vajadustest, seadusandluse nõuetest ning dokumendi väärtusest organisatsioonile (Arumäe jt 2003, 31). Säilitustähtaja lõppedes tuleb e-kirjad teiste dokumentide sarnaselt süsteemist kõrvaldada/hävitada.
Tavaliselt haldab iga töötaja tema poolt saadetud ja vastu võetud dokumendi väärtusega e-kirjade dokumendisüsteemi ise, väiksemate asutuste puhul võib kaaluda võimalust, et neid hõlmavad dokumendihalduse struktuuriüksuse töötajad. Selleks peab asutuses olema kehtestatud kord, et dokumendi väärtusega e-kirjad saadetakse koopiana asjaomasele struktuuriüksusele elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi hõlmamiseks (väli CC ehk carbon copy – nn kopeerpaberi koopia, mis tähendab, et igaüks selles nimekirjas olijaist saab kirja koopia). Mõlemal juhul peaks hõlmamine aset leidma võimalikult kohe pärast e-kirja saatmist või vastuvõtmist.
E-posti kasutajad on kohustatud järgima nõudeid ja väljakujunenud tavasid: korrektset keelekasutust ja kõnes lubamatute kommentaaride vältimist e-kirjas. Keelatud on kettkirjade ja rämpsposti edasisaatmine. Iga töötaja kohus on oma postkast organiseerida, leidmaks vajalikku informatsiooni võimalikult väikese ajakuluga. Töötajad vastutavad selle eest, et nende saadetud või vastu võetud dokumendi väärtusega e-kirjad hõlmataks elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi koos asjakohase ja täieliku informatsiooniga selle dokumendi kohta (metaandmed).
Kuna e-kirjade säilitamise, registreerimise jms tähtsuse (s.t informatsiooni kui asutuse vara) üle otsustamine oleneb suuresti töötaja sisetundest, tuleb asutuse juhtkonnal töötajaile teadvustada, et dokumendi väärtusega e-kirjad on asutusele kuuluv vara ning töötajate ülesanne on neid säilitada, organiseerida ja hallata nii, et nad oleksid juurdepääsetavad ja kasutatavad. Dokumendihaldurite ettepanekute kohaselt tuleb e-posti haldamise nõuded viia vastavusse asutuse asjaajamiskorra ja muude regulatiivsete dokumentidega.
Traditsioonilise paberkandjal kirja asemel kasutatakse ametialase teabe vahendamisel üha rohkem e-posti. Dokumendi väärtusega e-kirjade haldamine seab täiendavaid nõudeid nii riiklike regulatsioonide ajakohastamisele kui ka asutustesisestele regulatsioonidele ja normatiividele ning avaliku sektori töötajate teadlikkusele, oskustele ja koolitusvajad

Kui kirja koostamisel vajad abi, millisest dokumendist juhinduda ?
Blanketist, seadustest ,

Dokumentide säilitamise vajalikkus, millest tuleneb?
Tuleneb seadustest

Säilitustähtajad – kust tulenevad?
Raamatupidamise seadus RPS § 12 nõuab, et kõiki raamatupidamise dokumente tuleb säilitada. Algdokumente seitse aastat, kuid mitte dokumendi koostamise kuupäevast, vaid selle majandusaasta lõpust , mil algdokument raamatupidamises kajastati . Samamoodi peab ka kõiki registreid, aruandeid ja muid dokumente säilitama seitse aastat dokumenti kajastava majandusaasta lõpust.
Lepingute puhul, mis on pikaajalised, kehtib samamoodi seitse aastat, kuid – mitte enne ei tohi neid seitset aastat lugeda, vaid alles hetkest, kui lepingutähtaeg on lõppenud.
Elektrooniliselt loodud raamatupidamisregistreid peab ka säilitama elektrooniliselt. Aga palun mitte mõista valesti – et kõik registrid peavadki nüüd elektroonilised. Ei, seda kindlasti mitte! Kes soovib ja tahab, võib rõõmsalt oma raamatupidamisarvestust teostada käsitsi! Igatahes on vaja registreid koostada ja hiljem säilitada paberdokumendina või infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. Selgemalt siis - kui kasutatav raamatupidamisprogramm võimaldab teha märkusteta parandusi, siis ei saa kuidagi mööda vajadusest kõik vajalikud registrid välja tükkida ja säilitada suured kogused infot paberkandjal.

Lepingulised suhted töö tegemisel – millistest tingimustest on tööandja kohustatud töötajat teavitama?
Palk, tööaeg , puhkus, töötingimused

Töökorraldusreeglite kehtestamise kohustuslikkus, mida peab sisaldama?
Töösisekorra eeskirjad jne
Millest koosneb viit
Saabuvale dokumendile antakse registreerimisel viit
dokumentide loetelu järgi ja
järjekorranumber dokumendiregistri järgi.

Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused.
Käsunduslepinguga ostad protsessi, töövõtulepinguga tulemust.
Ehk, kui sa soovid, et autojuht mingitel kokkulepitud aegadel tuleks ja istuks auto rooli ning sõidaks autoga sinu poolt määratud sihtpunkti jne., siis on tegemist käsundiga ning käsundi saaja vastutab protsessi nõuetekohase täitmise eest.
Kui sa aga ostad autojuhilt teenuse kaupade vedamise punktist A punkti B, siis on tegemist töövõtuga ja töövõtja vastutab tulemuse nõuetekohase saavutamise eest.
Nt. tööleping (vastavalt TLS) on üks käsunduslepingu eriliike

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

toromees Õppematerjali autor

Teema „Asjaajamine ja dokumendihaldus. Töötamise õiguslikud alused“ arvestuse kordamisküsimused.

töötaja dokumendid posti süsteem säilitamise haldamine autentsus

Sarnased õppematerjalid

docx

ASJAAJAMINE

informatsioon peaks olema õiges järjekorras ja arusaadavas vormis. Hea on lisada CVle ka lühike ja ajakohane kaaskiri, see ajendab lugejat tundma huvi ka sinu kui inimese vastu. Hea CV: On pikkusega 12 lehekülge, Kergesti loetav (trükitud heale paberile ja hästi kujundatud), Ilma kirjavigadeta Müüb sind, sinu oskusi ja teadmisi, Iseloomustab sind isiksusena, On informatiivne (kajastab kõige olulisemat teavet sinu isiku ja karjääri kohta). Nõuanded CV koostamiseks: Kasuta lihtsaid, kergesti loetavaid kirju, näiteks Times New Roman. Kasuta põhitekstis 1012punktist kirja, pealkiri kirjuta mitte suurem kui 16 punkti. Kasuta A4formaadis valget hea kvaliteediga paberit. NB! Hoidu kindlasti CVs vale informatsiooni esitamisest, sest seda võidakse kontrollida. Pole sobiv oma CVs kajastada kohe palgasoovi. CV peamine ja esmane eesmärk on info andmine enda seniste kogemuste ja oskuste kohta

Asjaajamise alused

pdf

Konspekt

Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine

Dokumendihaldus

docx

Dokumendihalduse eksam

1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juri

Majandus

152

pdf

Rahvusarhiivi juhised

Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4

Rahvusarhiivi juhised

docx

DOKUMENDIHALDUS - eksami küsimused

DOKUMENDIHALDUS 1) Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamise eesmärk- on toetada asutuse eesmärkide saavutamist. Asjaajamisse korraldus peab olema mõistlik, põhjendatud, kõigile arusaadav ja efektiivne. Ülesanded juhtimisaparaadis 2) Põhimõisted -Dokument: jäädvustatud teave. Dokumendist jäädvustatud teavet on võimalik taasesitada ja edastada läbi aja ja ruumi. Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni. Aktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses), poolaktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses harva), passiivsed dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised. Vo

Ühiskond

docx

DOKUMENTATSIOONI KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS

DOKUMENTATSIOONI KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS Organisatsiooni funktsioonid: - Juhtimine - Personalitöö - Raamatupidamine - Põhitegevus 1. Dokumendihalduse korralduse eesmärk- on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus 2. Valdkonna põhimõisted: dokumendihaldus- tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokument- mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. arhivaal- dokument või teavik, mida säilitatakse kestvalt tema väärtuse tõttu isikule, organisatsioonile või ühiskonnale. dokumendi elukäik- protsess, mis algab dokumendi loomisega ja lõpeb selle hävitamisega või jätkub püsiva säilitamisega arhiivis dokumendisüsteem - isikute, dokumentide, dokumendiha

Arhiivihaldus

docx

Dokumendi halduse eksamiks

1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne. Koordineerimispüramiid 2012 - ... MKMDokumendihaldusnõukoguMinisteeriumid, maavalitsusedMinisteeriumite haldusala,KOV-id Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus. Riik (avalik, era- ja kolmas sektor) pakub oma avalikke teenuseid portaali eesti

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

pdf

Asjaajamise alused

...........................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3.4 Dokumendi elutsükkel .........................................................................................13 3.4.1 Planeerimine ................................................................................................13 3.4.2 Dokumendi loomine ja saamine...................................................................13 3.4.3 Dokumentide registreerimine.......................................................................13 3.4.4 Dokumentide liigitamine .............................................................................15 3.4

Asjaajamise alused

Rohkem sarnaseid