Passiivne migratsioon rakud tõugatakse eemale oma tekkekohast uuemate, värskelt tekkinud rakkude poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Dendriitide ja aksonite kasv Neuronid, mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Kõige suurem dendriitide areng 5 21 nädalal pärast sündi, täiskasvanu tase saavutatakse umbes 5 6 elukuuks. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkondlikust sisendist. Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine)
ehk piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis asuvad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvirakk ehk neuron Neuron koosneb rahukehast, milles on tuum ja tsütoplasma, ning sellest väljuvad arvukad jätked. Enamik neist on dendriidid, lühikesed jätked, üks on teistest pikem ja seda nimetatakse aksoniks. Akson lõpeb hulge väikeste harudega – närvilõpmetega. Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin. Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud
Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena
teave saamine(väliskeskonnaga suhtlemine) ja tegevuse muutmine. 136. Närvisüsteemi jagunemine TV17 Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 137. Närvikoe ehitus närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks.
Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetatake vegetatiivseteks ganglionideks, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse. Seetõttu nimetatakse niisuguseid neuroneid postganglionaarseteks. Neuroneid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega, nimetatakse preganglionaarseteks neuroniteks. Viimaste rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaajus. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- e enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad seljaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, mistõttu nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks
stimuleeriv toime, ent mõju märgatavalt väiksem, kui androgeenidel. Toodetakse aga ka vähesel määral androgeene. Närvisüsteem: 102. Närvikude koosneb: närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 103. Närviraku ehitus: koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad; · Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit; · Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit. o Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid võtavad vastu närviimpulsi;
formeerimine; seedutorude sisu konstrueerimine (mõlemad respiratoorsed ja seedimistorud on primitiivse sõrmiku produktid). Närvisüsteemi areng I (varajased etapid). Närvirakk - neuron: neurooni keha, sooma; neuriidid(aksoonid ja dendriidid). Tüüpilised aksoonid viivad närvi-impulsi neuroni kehast eemale, kontakteeruvad teiste neuronite dendriitidega; ergastavad sünapsid dedriitide eristruktuuridel. Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3. modulatoorsed (serotoniin ja neuropeptiidid)
Toodavad reeliini mis annab signaali kuhu kihistuda. Kui seda pole kuhjuksid rakud kokku. Ajukoore väljakujunemine - Arengu käigus on aju suhteliselt sile. Vaod ja käärud tekivad. - Esimene on pikivagu mis jagab kaheks pooleks, tekib lootel. Tekib eestpoolt tahapoole - Ajus on primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tsoonid. Vaod tekivad vastavatel lootenädalatel. Primaarsetel enne ja teistel hiljem Dendriitide ja aksonite kasv - Kasutud neuronid hävitatakse - Suurim dendriitide areng pärast sündi – on vaja kogemusi et ühendused välja kujuneksid - Poole aastaselt on dendriitidega varustatus täiskasvanu tasemel, nende kasv sõltuv keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem
2.3. Laste mälu Varases lapsepõlves puudub lastel eneseteadvus. Kuigi lapsed eelistavad juba sünnimomendil oma ema häält, arvatavasti selle tõttu, et selle iseloomulik tämber on neile juba emakas tuttavaks saanud. Mis annab mõista, et juba emakas töötab pisikese inimkeha mälu. Inimloote aju neuronid hakkavad umbes kaks nädalat enne sondi kiiresti kasvama. Uued aksonid hakkavad vohama, suurendades kontaktivõimalus teise neuronite dendriitide ja aksonite vahel. Selle protsessi tagajärjel tekibki mälu. Umbes kaheksa- või üheksakuuliselt hakkavad väikelapsed ilmutama selgeid märke deklaratiivse ja lühimälu täkkimisest. Nad hakkavad viipama konkreetsetele objektide poole, mida nad tahavad, ning suudavad peidetud asju üles otsida. Mitu kuud, kuni aasta hiljem omandavad nad juba keelt ning arendavad semantilist mälu (Semantiline mälu annab kogu sellele informatsioonile tähenduse, nii et kui me mäletama või kuuleme.)
(joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket
Passiivne migratsioon – rakud tõugatakse eemale oma tekkekohast uuemate, värskelt tekkinud rakkude poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. Neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Apoptoos: Loomulik rakusurm, geneetiliselt määratud seesmine “suitsiidprogramm”. Osades pk-des kuni 50% tekkinud rakkudest selle käigus hävib. Närvirakkude hävimine apoptoosi teel enamasti prenataalselt, gliiarakkude ja ühenduste kadumine rakkude vahel postnataalselt. Selle vastu – neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi,
Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude.
seksi, shokolaadi söömisel: valu väheneb, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane, (sisemine+morfiin) maratonijooksja ei tunne valu. Glutamaat on kõige levinum ergastav neurotransmitter, mida esineb ~50% neuronites ja ~90% sünapsides. Osaleb ajus kõikjal: alates mälestuste moodustamisest ja liigutuste algatamisest kuni kõikide meeleelundite signaalide ülekandeni. Oluline aksonite/dendriitide kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise ns. mediaator Melatoniin on käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Melatoniin on ka tugev antioksüdant. Kasutatakse unehäirete ravis, 1993. a. on see toidulisandina müügil USA-s. Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust
põhjendatud ja energiasäästlik; kinnijäämine ana ja tuttaba läbitöötamisse pärsib hetkesündmustele keskendumist ja uute potentsiaalselt mõjusate seoste märkamist. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Nähtamatult toimiv, tunnetusel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustutamisele? Miks? 9. Millised on õppimise neutraalsed alused? · Närvikoe plastilisus sünapside ja dendriitide hargnemise tasemel · Uute dendriidogade kasvamine avab uusi sideliine naaberrakkude vahel. · Aplüüsia populaarne uurimisobjekt · Presünaptiline hõlbustamine · Pikaajaline potenseerimine 10. Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja levib piki aksonit närvilõpme suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku membraani. Uue närviimpulssi teke oleneb erutava ja pidurdava
54.Närvi mõiste ja liigid: Närvid on sidekoega ümbritsetud närvikiud.Närvi liigid: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - ( nt.haistmisnärv,nägemisnärv,) b) Motoorsed ehk liigutajad närvid –nt. keelealune närv, liigutab keelt, söömine c) Seganärvid – nt. seljaajunärvid sensoorsed+motoorsed 55. Selgitage mõisted:retseptor, sünaps, refleks, reflekikaar, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid: Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nt.nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta.
vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps. Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa
mööda raku pinda – see ongi närviimpulss; -kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni (summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel. Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum
2. KNS kujunemine - Neuraaltoru – neuraalplaat paendub kokku ja sulgub ajutüve kohal, tagumine osa pikeneb millest kujuneb välja selgroog; vahele jäävad närvijuhteteede kanalid - 27. päevaks on süsteem sulgunud.; 28. päeval on KNS 3 põiekest - 3 põiekest > 5 põiekese staadium > peamised ajuosad Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: - Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) - Rakkude migreerumine - Rakkude diferentseerumine - Rakkude küpsemine (dendriitide ja aksonite kasv) - Sünapsite teke - Rakkude surm ja sünapsite harvenemine (need mida vaja ei ole) - Müeliinkihi teke (isoleerimine, signaalid muutuvad kiiremaks) Uue sammu jaoks ei pea eelmine samm olema lõpetatud. Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuraaltorus on tüvirakud mis pidevalt jagunevad. Nendest tekivad eellasrakud mis annavad ühe (neuroni või gliia) eellase.
oluline ajupoolkeradevahelise funktsionaalse asümmeetria väljakujunemisel (3). Sobib integreeritud fülogeneesi teooriaga. Aju ontogenees Üsasiseses arengus järgib aju areng üldjoontes fülogeneesi – s.o biogeneetilist reeglit järgiv rekapitulatsioon. Aju areng: * Enne 20- rasedusnädalat – organogenees, neuronite tege ja migratsioon. * 20. – 40. rasedusnädal – neuronite küpsemine, dendriitide ja sünapside areng, osaline neuronite elimineerimine. Üsasisese kahjustava teguri toime aeg on seotud erinevate tagajärgedega: * Üks ja sama kahjustav tegur võib erineval ajal viia erineva raskusega kahjustuseni: varane kahjustus seotud tervete struktuuride arengu rikkega, hilisem nende struktuuride 17 osadega.
episoodi ilmnemine läheneb keskmiselt kaks aastat. [Inositool aitab edasi kanda närvisignaale, mille tulemusena lihaste kokkutõmbumine toimub veelgi efektiivsemalt. Glutamaat on kõige levinum ergastav neurotransmitter, mida esineb ~50% neuronites ja ~90% sünapsides. Osaleb ajus enamikes tegevustes alates mälestuste moodustamisest ja liigutuste algatamisest kõikide meeleelundite signaalide ülekandeni. Oluline aksonite/dendriitide kasvu ja sünapside mõjutaja. Liigses koguses raku ümber on neurotoksiline, kuid gliaalrakud hoiavad nende kogust kontrolli all. Vere puuduse korral ajuinfarkti puhul võivad hakata neuronid ja gliaalrakud seda välja ajama, mis panustab rakkude surmale. Toimib tugeva ergutusvõime tõttu eksitotoksiliselt e. suudab neuroneid surnuks erutada.] · Liitium pärsib inositooli moodustumist, kuid see muutus ei lange meeleoluefektiga ajaliselt kokku
KNS rakkude, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel 167 8. mis ülesanne on gliiarakkudel? 1. Toite funktsioon, hapnikuga varustamine 2. Toetus- 3. Kaitse- 4. Sekretoorne funktsioon NS slaid 14, Anat-NS lk 183 Dendriitide kaudu saabub erutus närvirakku ja närviimpulsse antakse edasi elektriliselt aksonite kaudu teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. 9. milline on standardne närviimpulsside teekond? AP slaidid, füsiol lk 173
· 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke
Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: 4 · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude;
sarkolemm presünaptiline membraan sünaptiline pilu postsünaptiline membraan c) Retseptor - on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nad paiknevad nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta.
Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud. Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum.
47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest
siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12.LIHASE RETSEPTORID, NEUROMOTOORSE SÜNAPSI MÕISTE,JOONIS Lihaste retseptorid on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Neuromotoorne sünaps neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 13.NEUROMOTOORNE ÜHIK.ERINEVAD NÄITEDNeuromotoorne ühik motoorne neuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. 14
47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest
oksüdeerides desoküdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga nt SiO2. Kahjuliku lisandi- väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. VESINIKU MÕJU. Vesinik satub keevitusvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile v detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusmetallis diffusiooni tagajärjel dendriitide ja mittemetallsete lisandite vahele, ühinedes seal molekulideks ning moodustavad tühikuid. Kiirel jahtumisel tekivad praod. Vesinik põhjustab teatud juhtudell kesk- ja kõrgsüsinikteraastel vesinikpragude teket. Vesinikpragude üheks põhjuseks on vesiniku suurenenud lahustuvus kamma rauas, võrreldes alfa rauaga, mida suurendab legeerimine Mn ja Ni- ga. LÄMMASITKU MÕJU. Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriidide Fe2N ja FeN kujul konsertatsiooniga o
· 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke
mikrotuubulid -valkude süntees(ka neurotransmitterite tootmine) - spetsiifilised struktuurid – nissli substants,neurofibrillid ja pigment. Inklusioonid närvirakud Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes Melaniini sõmerad – närvirakkudes aju teatud osades Lipofustsiin – kollakas-pruunid sõmerad,nende hulk suureneb vananedes Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust: 1)Unipolaarsed -üheainsa jätkega rakud. Jätkel on nii dendriidi kui ka aksoni funktsioon(silma võrkkestas). 2)Pseudounipolaarsed – spinaalganglionis; dendriit ja akson ühise kattega ja ei ole eristatavad valgusmikroskoobis. 3)Bipolaarsed(silma võrkkestas ja sisekõrvas) -ühe dendriidi ja aksoniga 4)Multipolaarsed(enamik,sh selja- ja suuraju koore motoorsed närvirakud) – palju dendriite ja üks akson. Närviraku jätke akson – info kohale toimetamise struktuur
a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm 56."Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse dendriitide kaudu ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on selliseid närvirakke kõige rohkem." TÕENE 57.Kuidas nimetatakse tundenärvilõpmeid, mis asuvad nahas, limaskestades ja meeleelundites? Eksteroretseptorid 58."Silelihase kontraktsiooni kutsuvad esile kas autonoomsest närvisüsteemist pärit närvikiudude kaudu saabuvad impulsid (silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ning
olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv. Düsontogenees (arenguhäire) põhjused: •Geneetilised tegurid –näit. 21. kromosoomi trisoomia (Downitõbi) •Loote nakkus –süüfilis –tuberkuloos –algloomad (toksoplasmoos) –Viirusinfektsioonid(sh HIV) •Fütotoksilised tegurid –ravimid (uinutid, rahustid jms.)
Lihaskiudude tüübid 53 11.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 11.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 3) Postekstsentriline 4) Lihase värvus 11.11 Lihaste kontraktsioon 12 Närvisüsteem 12.1 Üldmõisted kesknärvisüsteem, seljaaju, peaaju, piirdenärvisüsteem, närvid, elundite, elundkondade, vahendada, töödelda, närviimpulsside, retseptorite, meeleelundite, neuron, jätketest, dendriite, aksoneid(neuriite), dendriitide, aksoni, jätkete, talitluse, neurogliia, toetus-, kaitse- ja tugifunktsioon, närvikiudude, sensoorseteks, motoorseteks, seganärvideks, närvilõpmega, sünaps 54 12.2 Närvisüsteemi skeem 12.3 Neuronid 12.4 Sünaps ja refleks dendriit neuroni keha akson Ei, erutuse suuna neuronite ahelates tagab sünapsi ehitus. Sünapsis tekkivate keemiliste ainete ehk mediaatorite vahendusel. Nt noradrenaliin,
Angiotensiin 2, natriureetilised peptiidid reguleerivad janutunnet ja ka uriini teket ja väljumist. Angiotensiin 2 on ise kõige võimsam janu tekitav tunne, mis organismis tekkida saab. Natriureetilised peptiidid nõrgestavad janu teket. 4) Nälja- ja küllastustunde regulatsioon ehk toitekäitumise regulatsioon. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat alakeskust: nälja- ja küllastuskeskus. Mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses. Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse sissepoole jäävas keskkonnas, aga näljatunnet reguleeriv keskus asuvad hüpotaalamuse külgmisemas ehk nateraalsemas keskkonnas. Pidev info osa seedekulglast, veres ringlevate hormoonide vahendusel või uitnärvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnärvi tundlikkust juhtivad kiud saavad alguse mao ja peensoole seinast ning selle peensoole seina venitus või venituse
Aeglane aksonaalne transport (1-5 mm päevas) toimub ainult raku kehast aksoni suunas ning varustab aksoneid uute aksoplasma elementidega. Kiire aksonaalne transport (200-400 mm päevas) toimub valkude najal piki mikrotuubuleid mõlemas suunas, liigutades organelle ja materjale aksonitupe, sünaptiliste terminaalide ja põiekeste moodustamiseks, jäätmete lammutamiseks või raku kasvu mõjutamiseks. Neuroni tüübid: · multipolaarne rohkete dendriitide ja ühe aksoniga, tüüpiline pea- ja seljaaju projektsioonineuron · bipolaarne ühe siseneva dendriiditüve ja ühe aksoniga, meeleorganite närvirakk · unipolaarne arengu käigus üheks põimunud aksoni ja dendriidiga, sensoorse retseptori rolli täitev piirdenärvisüsteemi närvirakk kehaga spinaal- või kraniaalnärvides. Närviraku füsioloogia On kahte tüüpi elektrilisi signaale, mida närvisüsteem raku tasemel vaheldumisi tekitab: astmelised
saj 50-60ndatel aastatel. Seotud küberneetika ja informaatika kiire arenguga. Inimest vaadeldakse kui infotöötlemissüsteemi kuidas inimene info vastu võtab, mis sellest saab, kuidas see väljub-> terviklik lähenemine. 6. Närvirakk ja selle tööpõhimõte. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ehk neuronitest. Närvisüsteemis leidub neid mitmesuguse kuju ja suurusega. Närvirakud koosnevad rakukehast, dendriitidest, aksonist (neuriidist) ja närvilõpmetest. Dendriitide ülesanne on võtta vastu teateid teistelt närvirakkudelt. Akson, mille lõpus asuvad terminaalplaadikesed keemiliseks ülekandeks, annab edasi saadud informatsiooni. Raku sees toimub elektriline reaktsioon, väljas aga keemiline, mis levib erinevate ainetena. Näiteks atsetüülpoliin, mis kontrollib skeletilihaste kokkutõmbumist, dopamiin, mis pärsib osa rakke ja erutab teisi (puudujääki seostatakse parkinsoni tõvega, liiasust skisofreeniaga), serotoiin, mis on
· kõrgetest temperatuuridest pika aja jooksul põhjustatud mikropraod Nende põhjuste koosmõjul kujunevad tahkes dielektrikus gaasiga täidetud kanalid, mille seintel võib olla õhuke söestunud kiht ja mis aja jooksul kasvavad üldiselt elektrivälja jõujoonte suunas, kuid materjali ebaühtluse tõttu mõnevõrra juhuslikes suundades tekitades puukujulisi moodustusi. Dendriidid hakkavad arenema kohast, kus elektriväli on eriti ebaühtlane Sageli on dendriitide arenemise põhjustajateks tühemikes tekkivad osalahendused. Dendriidid kasvavad aja jooksul ja lõpuks jõuavad areneda ühelt elektroodilt teiseni põhjustades dielektriku läbilööki. Tahkesse dielektrikusse sattunud veepiisakestest arenevat dendriiti nimetatakse vesipuuks. Vesipuud tekivad tüüpiliselt kaablite PEX-isolatsioonis, eriti kui kaablil puudub piisav pikisuunaline ja põiksuunaline veetihedus. Mikroskoopilised
NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse Retseptor- (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast Eksteroretseptor- võtavad vastu ärrituse väliskeskkonnast Interoetseptor- võtavad vastu erutust sisekeskkonnast Proprioretseptor- võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest, liigesekihnudest Sünaps- kontaks kahe neuroni vahel Neuromuskulaarne sünaps- motoorne närvilõpe vöötlihases e motoorne lõpp-plaat
Inimese närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (mille keskel asub tavaliselt tuum) ning jätketest -dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, meenutades väliselt puuoksa (kr dendron-puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on aga üksainus pikk jätke. Erutuse levik neuronis. Erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu. Ta läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit edasi kas teisele neuronile või lõppelundile (nt lihasele, siseorganile). Liikumine: dendriidid rakukeha -- akson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad niiviisi pikki aheldaid. Närviimpulsid levivad neuronite aheldas alati kindlas suunas. See tähendab, et eurus kulgeb perifeeriast (nt lihasest või näärmest) kesknärvisüsteemi mööda aferentseid ehk tundenärvikiude ning kesknärvisüsteemist
NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse Retseptor- (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast Eksteroretseptor- võtavad vastu ärrituse väliskeskkonnast Interoetseptor- võtavad vastu erutust sisekeskkonnast Proprioretseptor- võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest, liigesekihnudest Sünaps- kontaks kahe neuroni vahel Neuromuskulaarne sünaps- motoorne närvilõpe vöötlihases e motoorne lõpp-plaat
Aju on ju evolutsiooni tulemus ning loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat. 13 - Arengudüsleksia - pärilik närvirakkude rände (миграция нервных клеток) häire peaaju arenemise ajal. Peeneotsaliste mikroelektroodidega saab kirjeldada üksikute närvirakkude aktiivsusmustrit ja näha, missuguste ärritajate peake üks või teine neuron erutub. Iga närvirakk integreerib kogu dendriitide kaudu saadava teabe ühemõtteliseks otsustuseks_ tekitada tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal või mitte. - Psühhofarmakoloogia - teadvus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Stressil on 2 poolt: eustress ehk hea ja distress ehk kahjustav stress. Ecstasy (MDMA) toimemehhanism - hävib osa serotiinineuronite närvilõpmetest - see muudab inimese implusiivsemaks ja depressioonile vastuvõtlikumaks.
neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on tavaliselt kuni 100 m/s, ilma gliiarakkudeta neuriitides kuni 5 m/s. ehituslikud iseärasused funktsioonid Koosneb närvirakkudest e neuronitest Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja Igal neuronil on närvirakukeha, edasijuhtimine ning analüüsimine üks pikk jätke e neuriit ja Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, mitu lühikest jätket e dendriiti erutus liigub närviraku kehasse ja antakse edasi neuriiti, mille kaudu erutus kandub Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel neuronist välja närvirakul puudub pooldumisvõime Sünaps – ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne
Aga juba aeglasemalt ja pole nii efektiivsed Täheleanu ja teadvus jhivvad keha tegevust. Need on närvi osad pm. nt peale mingit . Kuni2 min midagi ei kuulnud. .. Teadvustatud otsingu puhul ... Mitokonder toodab energiat. Ribosoomid toodavad valku. Kõige kiirem dendriitide areng Kõigepealt visuaalse mudeli kohaselt stiimul lahutatakse osadeks, siis tajutakse teatavates eismesed 6 kuud peale sündi ja edais ka esimsele eluaastal. Palju oleneb ka keskkonnast. piirkondades eraldi tema tunnused. Siis mingisuguses osas integreeritakse tunnused taas. INIMENE PEAB MÕTLEMA JA ÕPPIMA; SEST SIIS EI LÄHE NÄRVIRAKUD halliks.
1.1 Bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud Inimese aju on väga keeruline ja võimas süsteem. Ta on võimeline mõtlema, mäletama, ja lahendama probleemi. Seepärast teda tööd katsetakse simuleerida arvuti mudeli abil. Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund
reaktsiooniest on haaratud ka süda, vereringe jm reaktsioonid, et kohastuda välis-või sisekeskkonna muudatudtega. Organismi pingeseisundi ja stressi korral tekkival kohastumussündroomis on olulisel kohal neerupealisekoore, hüpofüüsi ja sümpatoadrenaalse süsteemi töö intensiivistumine. (1) Neerupealisesäsi sekreteerib hormoone: adrenaliini ja noradrenaliini. Neerupealisesäsi rakke loetakse sarnasteks sümpaatilise närvisüsteemi rakkudega, kuid ilma dendriitide ja aksoniteta, neid innerveerivad kolinergilised närvikiud ja talituslikust aspektist vaadeldakse seda tervikuna koos närvisüsteemiga-sümpatoadrenaalsüsteemina.(1) Adrenaliin ehk epinefriin ( C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Hormoon on sümpatomimeetiline monoamiin, mille isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog N. Cybulski
1.1 Bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud Inimese aju on väga keeruline ja võimas süsteem. Ta on võimeline mõtlema, mäletama, ja lahendama probleemi. Seepärast teda tööd katsetakse simuleerida arvuti mudeli abil. Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund
ül5. Lihasväsimuse uurimine Korduvad ja pikaajalised kontraktsioonid põhjustavad lihase väsimuse, mille tagajärjel lihase kokkutõmbeamplituud väheneb või ülde enam ei lühene. 6. Kesknärvisüsteemi füsioloogia. Refleksid. Elektroentsefalograafia (EEG). EEG - aju elektrilise aktiivsuse mõõtmiseks. Mõõdab närvirakkudest lähtuvate ioonvoolude tekitatavaid pingekõikumisi. Peanahk on elektriväli, mille on tekitanud närvirakud. Ajukoore pindmiste kihtide närvirakkude, tipmiste dendriitide sünaptiline aktiivsus tekitab elektrivälja. Püramidaalneuronite osa signaalis on suurim. Need neuronid on korrapärase paigutusega ja laenglevad koos. Elektrilaineid iseloomustab: sagedus, amplituud. Erinevas füsioloogilises seisundis on eri sagedusega lained. 4 EEG lainete põhitüüpi: • ärkvel. beeta lained • puhkeolekus ärkvel. alfa lained • magades. theta lained • Sügav uni. delta lained
annaabi.ee 
