Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saksama Liitvabariik (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millel baseerus SLV majanduskasv 1950-1960?
  • Kellelt pärineb termin sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab?
  • Millised on SLV tugevamad erakonnad?
  • Kuidas nimetatakse SLV parlamenti?
  • Kuidas nimetatakse valitsusjuhti?
  • Kes on praegu valitsusjuht?
  • Millised linnad on olnud SLV pealinnad?
  • Miks ei võetud SLV-d ÜRO liikmeks 1950- 1960aastatel?
  • Miks anti SLV-le võimalus taasrelvastuda ja astuda NATO-sse?
  • Mida tähendab denatsifitseerimine?
  • Mis on Hallsteini doktriin?
  • Milliseid lepinguid nimetatakse idalepinguteks?
  • Miks need sõlmiti?
  • Milliseid pretensioone võib tänane SLV esitada Poolale ja Venemaale?
  • Mida tähendab Saksa-Saksa ajastu?
  • Millist ideoloogiat esindavad Saksamaal paremäärmuslased?
  • Millise organisatsiooni liiderriik on SLV?
Saksamaa Liitvabariik
1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3)
  • Väikesed sõjalised kulutused
  • Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile
  • USA laenud ja investeeringud

2. Kellelt pärineb termin „sotsiaalne turumajandus “ ja mida see tähendab?
Termin pärineb Ludwig Erhard ´ilt ja see tähendab „heaolu kõigile“- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele.
3. Millised on SLV tugevamad erakonnad?
Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit
Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei
4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti?
Bundestag
5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht?
Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel
6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad ?
Bonn ja Berliin
7. Mis tähendab termin „ raudne eesriie“ ja kuidas see seondub Saksamaaga?
Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riikide ning Lääneriikide vahel. Saksamaaga seob seda terminit see, et 1961 aastal ehitati Berliinimüür, mis oli reaalseks osaks „raudsest eesriidest“
8. Miks ei võetud SLV-d ÜRO liikmeks 1950´- 1960´aastatel?
Kuna SLV-l oli II maailmasõja rahuleping sõlmimata
9. Miks anti SLV-le võimalus taasrelvastuda ja astuda NATO -sse?
Põhjuseks oli kartus kommunismi leviku ees
10. Mida tähendab denatsifitseerimine ?
Saksamaal keelati fašistlikud organisatsioonid ja parteid.
11. Mis on Hallsteini doktriin?
SDV on saksa rahva ainus esindaja. Kõik kes loovad suhted SDV-ga, käsitletakse kui SLV vaenulikke ja nendega katkestatakse igasugused suhted.
12. Milliseid lepinguid nimetatakse idalepinguteks? Miks need sõlmiti?
1970 a. leping Poola RV ja SLV vahel- loobuti vastastikku jõudu kasutamas ja tunnistati II ms. järgseid piire Euroopas
1972 a sama leping SLV ja NL-i vahel
1971 USA, Pr, Ing ja NL leppisid kokku et Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus ka maismaa ühendus SLV ja Lääne-Berliini vahel
13. Milliseid pretensioone võib tänane SLV esitada Poolale ja Venemaale?
14. Mida tähendab Saksa-Saksa ajastu?
Võimul taas kristlikud demokraadid, kes jätkasid heade suhete ja koostöö poliitikat SDV-ga.
15. Mis on roheliste liikumise eesmärk ja milliseid meetodeid on nad kasutanud võitluses oma põhimõtete eest?
Liikumise eesmärgiks on keskkonnakaitse. Võitluses oma põhimõtete eest on nad kasutanud meeleavaldusi, muusikaüritusi, objektide blokeerimist ( näiteks tuumajaamad, raudteed jne.)
16. Millist ideoloogiat esindavad Saksamaal paremäärmuslased?
Paremäärmuslus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale.
17. Millise organisatsiooni liiderriik on SLV?
EL asutajaliige
Saksama Liitvabariik #1 Saksama Liitvabariik #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristina Kenner Õppematerjali autor
SLV 1950-1960

Sarnased õppematerjalid

Demokraatlikud lääneriigid pärast-Teist maailmasõda
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

· 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). Peep Reimer 3. Saksamaa Liitvabariik (SLV) (Vt. ka õpik lk.57-63; 103-106) 3.1. Majandus ja sotsiaalpoliitika: · II maailmasõja lõppedes oli Saksamaa majandus täielikult kokku varisenud: liitlasvägede strateegilise pommitamise tulemusena oli enamus ettevõtetest ja transpordisüsteemist hävitatud reparatsioonivaradena veeti välja (peamiselt NSV Liitu) veel tervete vabrikute sisseseade palju oli peavarjuta ja varata põgenikke (~8 miljonit) aladelt, mis sõja järel anti

Ajalugu
USA majanduse areng peale II MS
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale → sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke → paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud → rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn → SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast → igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus → Parlament – Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid:  Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL)  Vaba Demokraatlik Partei(VDP)

Ajalugu
Majanduse areng peale II Maailmasõda
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus Parlament ­ Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP)

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Saksamaa lõhenemine: 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV = demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik), 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV = ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik). Blokkide maj ja sõj organisatsioonid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

ühe kandidaadiga)  kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle  tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega)  plaani- ja käsumajandus  kultuuri ideologiseeritus  ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus  USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid.  Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.).  Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised

Ajalugu
Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

poliitiliste parteide (e rohelised) teke, mis said enesele osa seni sotsiaaldemokraatidele läinud valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses ja pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde. Mitmetes riikides tugevnesid alates 1980.aastatest paremäärmuslikud jõud, kes rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist ning vastandasid ennast eurointegratsioonile ja Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid:  KDL/KSL (Kristlik-Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit),

Ajalugu
Külm Sõda
11
doc

Külm Sõda

kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.).

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun