Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lähiajalugu II: maailm peale II MS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised teemad on sulle juba varasemast tuttavad?
  • Millest oled varem kuulnud?
  • Mitu punkti on kursuse maksimum summa ja millise punktisummaga oleksid endaga ise rahul?
  • Millised osapooled võtsid osa teisest maailmasõjast?
  • Milliste abinõudega taastasid lääneriigid oma majanduse pärast Teist maailmasõda?
  • Miks süvenes pärast teist maailmasõda Euroopa integratsioon?
Ajalugu Lähiajalugu II 9. klass
  • TÖÖLEHT MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
  • Loe kalendaarsest plaani ja vasta järgmistele küsimustele:
  • Millised teemad on sulle juba varasemast tuttavad? Millest oled varem kuulnud ? Pane need teemad siia kirja. Olen varasemalt kuulnud Nõukogude Liidu teemadel .
  • Pane kirja, millised on sinu eesmärgid (õpitulemused), mida kindlasti selle kursuse lõpuks teada ja osata tahad . Sooviks teada rohkem maailma ajaloo kohta.
  • Mitu kodutööd on vaja selle kursuse raames teha ning millal peaksid alustama esimesega, et õigeks ajaks valmis jõuda? Vaja on teha 2 kodutööd, et õigeks ajaks valmis saada pean kohe alustama.
  • Mitu punkti on kursuse maksimum summa ja millise punktisummaga oleksid endaga ise rahul?
    Maksimum punkdid 100. Kui mul õnestuks 100-st saada 75 punkti oleks endaga rahul.
  • Millised osapooled võtsid osa teisest maailmasõjast?
    Saksamaa, Nõukogude Liit, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, USA, Itaalia
  • Täida lüngad.
    Pärast sõda sõlmiti rahulepingud Potstami ja Jalta konverentsil tehtud otsuste põhjal. 1947. aastal kirjutati neile Pariisis(linn) alla. Jaapaniga kirjutati rahulepingule alla alles 1951 aastal San Franciscos. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani.
    Peale teist maailmasõda loodi mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone. 1945. aasta juunis kirjutasid San Franciscos 51 riigi esindajad alla Ühinenud rahvaste organisatsiooni põhikirjale. 1949. aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO Eesti liitus selle organisatsiooniga 2004 aastal.
  • Milliste abinõudega taastasid lääneriigid oma majanduse pärast Teist maailmasõda?
    Loodi rahvusvahelised organisatsioonid nagu Ravusvaheline Valuutafond (IMF) ja Rekonstrueerimis- ja Arengupank. Kust liikmes riigid said laenu oma majanduse korda seadmiseks. Riigid arendasid oma haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteeme.
  • Ühenda paarid
    1)Okupatsioon – f)
    2) Denatsifitseerimineg)
    3) Raudne eesriie – h)
    4)Külm sõda – b)
    5)Võidurelvastumine - a)
    6) Integratsioon e)
    7)Massihävitusrelv – c)
    8)Heaoluühiskond – d)
    a) - riigid püüavad sõjaväe ja relvastuse abil teistest riikidest üle olla.
    b) - lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi .
    c) - suure purustusvõimega relv, mis tekitab palju kahju ja toob hulgaliselt inimohvreid.
    d) - ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus.
    e) - eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.
    f) - riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt.
    g) - vanade natside hävitamine ja noorte ümbertöötlemine
    h) - NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast.
  • Võrdle USA ja Saksamaa Liitvabariigi arengut peale teist maailmasõda?
    Nende kahe riigi areng oli suhteliselt sarnane kuigi USA oli oma arengus euroopa riikidest natuke ees. Saksamaa liitvabarik tegi USA-ga tihedat koostööd.
  • Miks süvenes pärast teist maailmasõda Euroopa integratsioon ?
    Integratsioon süvenes kuna sõjas kannatada saanud riikide majandus oli vajan uuesti üles ehitada. Ja seda oli koos palju lihtsam ja kiirem teha.
    PTG õpetaja: Veronika Uussaar
  • Lähiajalugu II-maailm peale II MS #1 Lähiajalugu II-maailm peale II MS #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 244361 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KÜLM SÕDA- RAUDNE EESRIIE
    28
    docx

    KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

    Väikeriikides kehtestati rahvademokraatia e kommunistlik diktatuur Võimule pääsesid Moskva meelsed erakonnad Lääne mõju piirati „raudse eesriidega“ 4) suur majanduslik kahju 5) hukkunuid ca 50 milj inimest, neist pooled tsiviilisikud  ÜRO(1945 SAN FRANCISCOS) EESMÄRK Ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel erialadel  LÄÄNERIIKIDE JA NSVL VASTASSEISU PÕHJUSED PEALE II MS NSVL püüdis kehtestada kontrolli Euroopas. Kommunistid said võimule Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhoslovakkias. Üritas Türgis ja Iraanis. NSVL-s jäi kehtima sõjaseisukord, eelisarendati sõjatööstust. 1946 Stalini kõne Moskvas- NL valmistub sõjaliseks konfliktiks läänemaailmaga. Winston Churchill kõne Fultonis USA-s, kutsus üles võitlema kommunismi

    Ajalugu
    Külm sõda
    14
    doc

    Külm sõda

    0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia........................................................................................................9 2.4 Prantsusmaa.........................

    Ajalugu
    Maailm pärast teist maailmasõda
    26
    doc

    Maailm pärast teist maailmasõda

    artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid

    Ajalugu
    MaailmPärastTeistMaailmasõda
    26
    doc

    MaailmPärastTeistMaailmas õda

    artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas.“ RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid

    10.klassi ajalugu
    Maailm Pärast Teist Maailmasõda
    26
    doc

    Maailm Pärast Teist Maailmasõda

    artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid

    Ajalugu
    MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
    26
    doc

    MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

    artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid

    Ajalugu
    20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted
    40
    docx

    20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

    kontinentaalblokaadiga, tunnistas Napoleoni vallutusi Lääne-Euroopas, aga sai ühtlasi ka vabad käed tegutsemiseks Soomes. Inglismaa kuulutas Venemaale sõja, aga sõjategevust ei järgnenud. · 1807. alustas Napoleon kampaaniat Portugali vastu. Vallutades selleks suure osa Hispaaniat, kus kohtas vihast vastuseisu. See oli esimene suurem Napoleoni viga. · 1809 sõlmiti Austria ja Inglismaa vahel viies Napoleoni vastane koalitsioon. Napoleoni õnnestus peale suruda Schönbrunni rahu. Venemaa kuulutas sõja Austriale, aga sõjategevust ei toimunud. · 1810 liitis Napoleon Hollandi Prantsusmaaga · 1811 oli peaaegu kogu Euroopa allutatud Napoleonile. Olid jäänud veel vaid Inglismaa, Venemaa ja tegelikult ka Rootsi. · 1812 tungis Napoleon Venemaale. Talve hakul oli sunnitud taanduma. ületati Berezina ja sellest alates algas korratu taganemine. Alles 4. jaanuaril 1812 anti Preisimaal esimene lahing.

    20. sajandi euroopa ajalugu
    Ajaloo konspekt
    23
    docx

    Ajaloo konspekt

    12. märts 1947 Trumani kõne doktriin kahe eluviisi võitlusest ,,Üks eluviis põhineb enamuse tahtel ja seda iseloomustavad vabad institutsioonid, rahvaesindajate valitsus, vabad valimised, seal on garanteeritud üksikisiku vabadus, sõna- ja usuvabadus, inimene on vaba poliitilisest survest. Teine eluviis põhineb vähemuste tahtel, mis surutakse jõuga peale enamusele. See tugineb terrorile ja survele, kontrollile ajakirjanduse ja raadio üle, ettemääratud valimistulemustele ja isikliku vabaduse allasurumisele." Truman lubas oma kõnes toetada kõiki, kes võitlevad tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9) 1947 Marshalli plaan Periodiseering

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun