Eesti rahva mure - liiga palju alkoholi tarbimist (1)

Et alustada alkoholismi kui Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see alkohol tegelikult on, ja seda saan ma teha ainult enda isiklikust vaatepunktist. Alkohol on keeruline teema, teda ei saa võtta kui midagi musta või valget ega kurja või head.
Alkohol jaguneb väga erinevatesse kategooriatesse, enamasti saab selle kategooria järgi eristada ka mitut tarbijarühma. Näiteks inimesed, kes ostavad nädalalõppudel paki sinihallitusjuustu, kilo valgeid viinamarju ja kahesajakroonise pudeli valget veini, mille päritolumaad ja aastakäiku hinnates nad on umbes 75 % kindlad, et pudeli tagaküljele vaadates näevad nad seal viinamarjasordi nime Chardonnay( jama ). Taolisi inimesi enamasti ei näe leti taga sente lugemas, et oma Laua lapikut kätte saada.
Esimese näite puhul julgen ma oletada, et otsitakse maitseelamust ja midagi, mis tekitaks parajalt lõbusa tuju, et seltskondlikku vestlust natuke elavdada. Teise näite puhul ei ole asjade lahti seletamine nii lihtne, sest minu arvates ei maitse viin hästi, mingit stiilitunnetust ta ei näita ja liigtarbimise puhul muudab ta inimesed ilma kriitikameeleta ahvideks.(teist näidet pole ju toodudki)
     Tegelikult on massilise kange alkoholi tarbimise põhjuseid mitu, noortele on tegu millegi ahvatleva, saladusliku ja tihti vanuse poolest kättesaamatuga, sellest võib omakorda välja areneda alkoholism. Tegu on haigusega, mille käigus organism hakkab sõltuma etanoolist e. piiritusest. Haiguse arenedes hakkab inimese isiksus lagunema , ta muutub labaseks, vägivaldseks, paranoiliseks ja haiguse lõppjärgus täiesti dementseks. Kui tal endal või teda ümbritsevatel inimestel ei ole motivatsiooni haiguse arengule piiri panna, lõppeb see enamasti maksa (mis peab endasse võtma kõik alkoholis sisalduvad mürkained) ülesütlemisega, ning inimene sureb.
     Eelmises lõigus kirjeldatu ongi ilmselt põhjus, miks ühiskonna arvamus alkoholist on negatiivne, seda ka täiesti õigustatult, kuna alkoholism võib välja areneda ka täiesti tavalisel inimesel, kel ei ole selleks mingit soodumust. Piisab lihtsalt mõnest tagasilöögist elus, näiteks lähedase surmast, töökoha kaotusest, või lihtsalt igapäevastressist. Tegu on kõige kergemini sõltuvust tekitava legaalse ainega.
     Siiamaani on kõik must-valge. Alkohol üldiselt on paha-paha, aga natukene võib. Siiski kuulub alkohol meie kultuuriruumi, on alati kuulunud ja jääbki kuuluma , Jõulude ajal hõõgvein, uusaasta ajal šampanja, Jaanipäeval „kuus kasti õlut ja palju viina”. Ühesõnaga on Eesti rahva tähtpäeva- ja sünnipäevatraditsioonides alkohol kindlal kohal.
     Siinkohal jooksin kokku. Möödunud on 2 nädalat sellest, kui eelneva lõigu lõpetasin, olen selle teema peale palju mõelnud. On toodud näiteid, on arutletud ja vastuolulisi arvamusi pillutud, on aeg asjale punkt panna ja ostad kokku tõmmata. Aga ma ei oska. Minul, 15 aastasel lapsel, ei ole ühtegi põhjendatud ja objektiivset arvamust alkoholi kohta ja sellest tulenevalt ka mõistlikke lahendusi välja pakkuda. Siit teen järelduse, et tegelikult ei saagi alkoholi tarbimist täielikult mõista, juhul kui ise selle sees ei olda. Aga siis ei saaks ka arvamus olla ju objektiivne.
Minu arvates ei saa selle teema kohta tulla efektiivseid ega ratsionaalseid ettepanekuid inimestelt, kes ei ole selle sees, kuna nad ei saa teemat täielikult mõista. Traagika on aga selles, et just neil – ideaalse minevikuga ja edukatel inimestel – on selleks võimu. Nii jääbki üle ainult kitsas ring inimesi, kellel on minevikus olnud probleeme alkoholiga , kuid kes on oma elu uuesti rööpasse saanud. Nemad mõistavad ja neid võetakse ka kuulda, kuna olevikus on tegemist täiesti tavaliste ja eeskujulike indiviididega. See ring inimesi on kahjuks liiga kitsas, et nad midagi muuta suudaksid. Siiski, natuke googeldades sain teada, et Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007 tegevuskava aastaks 2003 näeb ette üle 15 miljoni krooni kulutusi ennetustöö, rehabilitatsiooni ja reklaami jaoks. Ma kujutan ette, et kui selliseid summasid iga-aastaselt kulutaks komitee intelligentseid ja tarku inimesi, kel on minevikus olnud negatiivne suhe alkoholiga või narkootikumidega, ja üritaks sel teel parandada Eesti rahva probleemi, mil nimeks alkohol, oleks see raha efektiivsemalt kasutatud, kuna ainult nemad teavad, mida ja kuidas täpselt on vaja alkoholiga pahuksisse sattunud inimestele.