Rabarbra (0)

Rabarbra 
 
Klaasi  voolab  kuldne  roosaka  helgiga  vedelik, mis  jätab 
keerutades  klaasile   pikki   ja  tugevaid  “ jalgu ”.  Rüüpamise  järel 
olen  veendunud,  et  see  on  mõni  üsna   unikaalne ,  happeline  ja 
värskendav  Moseli  vein.  Tegelikkus  aga   rabab ,  sest  pudelis  on 
meie enda kodukandi. 
Eesti vein  võib  kõlada  kui  maailma  lühim  nali.  Praegu  tuleks 
aga  hoiduda  liigsest  naeruvääristamisest,  sest  kohalik 
veinitööstus  ajab  ennast  jõuliselt  püsti.  On  terve  hulk  tootjaid,  kelle  tase  on  kõrgem 
koduveini lihtsast  koest.  Samas on tootjate hulgas  neidki , kes  on löönud  oma  pudeli  
kinni märklaua täispunktide alasse. 
Enamasti  tuleb  Eestis  toodetud  veinide  puhul  arvestada  kohaliku  maitsespektriga  ja 
möönda,  et  musta  sõstart,  arooniat  või  õuna  kasutades  on  saavutatud  (veini) 
maksimum, sest Bordeaux’ või Moseli taset ikka muu kui viinamarjaga ei püüa. 
On  aga  üks  vili  –  paljud  nimetaksid  seda  isegi  umbrohuks,  teised  aga  kelmikalt 
punaseks  šampanjaks  –,  mis  on  andnud  veinikääritusel  tulemusi,  millega  saab  ukse 
jõuliselt  lahti  lüüa ükskõik millisel maailma veinimajal  ja olla võrdne võrdsete seas, 
või lasta võistlusel endale kohe kullad kaela riputada. See vili on rabarber.  
Peenjoogivabriku  Nudist   loojad   Kait  Karu  ja  Mihkel  Männik  läksid  2013. 
aastal Suurbritanniasse siidri   valmistamist   õppima  –  korjasid  ja  purustasid  õunu, 
õppisid tundma pärme ja kääritustehnoloogiat.  
Siidrimajadeks olid Tom Oliver (Oliver’s Cider and  Perry ), Mike  Johnson  (Ross  on 
Wye  Cider  and  Perry)  ja  Jason   Mitchell   (Ashridge  Cider).     Tagasi  Eestis  kääritasid 
mehed umbes aasta aega õuna testpartiidena siidriks, katsetasid ja pidasid plaani. Kui 
siidritegu  juba   kulges ,  tuli  neil  tahtmine  ka  muud  eestipärast  umbrohtu  ja  köögivilja 
väärindada, anda neile joodav kuju. Siit algab piltlikult ka Rabarbra lugu. 
Rabarber  oli  kõikidest  katsetatud  viljadest  kõige  peenema,  hõrguma  ja  mõnusama 
mekiga.  Meeste  soov  oli  luua  ja  tuua  turule  meie  põhjamaisest   toorainest   ilus   jook , 
mis   ilusas   pudelis,  ilusa  sildiga.  Soov  oli  näidata,  et  ka  meil  saab  teha  veini,  mis 
maailmas töötaks.  
Rabarberist – Eestis kasvanud “Red champaigne’i” nimelisest rabarberist – vahuveini 
tootearendus võttis umbes poolteist aastat tööd – katsetati erinevaid kääritusmeetodeid 
ja  erinevaid  pärme.  Lõpuks  otsustati,  et   parima   tulemuse  annab  nii-öelda  Prosecco-
meetod, mis annab joogile kevadsuvise hõrgu meki, kuid jätab joogi kergeks. 
 
Raba   Farm  pakkus    mahedat  rabarberimahla  ja  sellest  valmis  roosa   vahuvein ,  kelle 
nimetamisel sai  inspiratsiooni legendaarselt diivalt, Barbra Streisandilt. 
Kuna  vahuveine  kääritatakse  mitmes   etapis ,  ei  ole  vaja  joogil  käärimist  vägisi 
lõpetada.  See  aga  tähendab,  et  rabarberist  vahuveinile  jääb  alles  ülikena  roosa  värv. 
Pudeli  Rabarbra  valmistamine  võtab  aega  üheksa  kuud,  mille  jooksul  pressitakse 
mahl ,  lahjendatakse  see,  lisatakse  suhkur  ning  kääritatakse  jook  Nudisti  Nõmme 
tehases  oma  õigele  kraadile.  Seejärel  jook  selitatakse  ja  villitakse  pudelisse 
järelkäärimisele.  Pärast  õige  korgi  pealelöömist  on  tulemuseks  kerge  itaaliapärane 
jook – kerge mulli, vähese alkoholi ja õrna maitsega. 
Eesti  Rabarbrat  on  võrreldud  hellitavalt  Chardonnay  vahuveinidega,  kuid  kõige 
lähemale läheb ta pikalt turul olnud Läti rabarberivahuveinidega, millest Rabarbra on 
veidi värskem ja kergem. 
Nudisti  Nõmme  jookide,  eeskätt  Rabarbra,  vastu  tuntakse  tugevat  huvi  Rootsis, 
Soomes,  Hollandis,  Lätis  ja  Leedus,  kuid  on   vabrik   teinud   teadliku   valiku  hetkel 
müüa oma toodangut kodumaisel pinnal. 
Rabarberi sort, mida Rabarbra valmistamiseks kasutatakse, on võrdlemisi eriline ning 
raskesti kättesaadav. Kuna ka tootmismahud on viimaste aastatega teinud läbi meeletu 
kasvu,  siis   tooraine   võetakse  sisse  ka  teistest  Euroopa  riikidest.  Eestis  lihtsalt  pole 
sellises mahus sobivat toorainet saada. 
Tulevikuidee  on  Nudistil  muuta  jook  hooajalisest  toodangust  aasta  läbi  saadavaks 
veiniks.  See tähendab aga rabarberimahla külmutamist  ja uue veinilaari tegemist  iga 
pooleteise kuu tagant. 
Rabarbra  on  kuiv,  8,1%,  värske  ja  mõnusalt  vahutav  rabarberivein.  Maitselt  kerge,  
värske, mineraalne , puuviljane ja rabarberiküllane. 
Toidusoovitus - seltskonnavein, aperitiiv , mereannid, kala, suupisted, salat , värsked 
juustud  
Rabarbrat serveeritakse 8-10C  

Document Outline

• Klaasi voolab kuldne roosaka helgiga vedelik, mis jätab keerutades klaasile pikki ja tugevaid “jalgu”. Rüüpamise järel olen veendunud, et see on mõni üsna unikaalne, happeline ja värskendav Moseli vein. Tegelikkus aga rabab, sest pudelis on meie enda ...
• Eesti vein võib kõlada kui maailma lühim nali. Praegu tuleks aga hoiduda liigsest naeruvääristamisest, sest kohalik veinitööstus ajab ennast jõuliselt püsti. On terve hulk tootjaid, kelle tase on kõrgem koduveini lihtsast koest. Samas on tootjate hulg...
• Enamasti tuleb Eestis toodetud veinide puhul arvestada kohaliku maitsespektriga ja möönda, et musta sõstart, arooniat või õuna kasutades on saavutatud (veini) maksimum, sest Bordeaux’ või Moseli taset ikka muu kui viinamarjaga ei püüa.
• On aga üks vili – paljud nimetaksid seda isegi umbrohuks, teised aga kelmikalt punaseks šampanjaks –, mis on andnud veinikääritusel tulemusi, millega saab ukse jõuliselt lahti lüüa ükskõik millisel maailma veinimajal ja olla võrdne võrdsete seas, või ...