kes olid küll religiooselt, filosoofiliselt ja kirjanduslikult väga loovad, olid pärast India vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur hulk keraamikat, mis on tihedasti seotud eelajaloolise Iraani traditsiooniga. 2. INDIA VARANE BUDISTLIK KUNST (250 ekr-50 pKr) Kunsti taassünd toimus Buddhismi mõjul III saj I poolel eKr kuulsa India kuninga Asoka valitsemise all. Asoka oli võimsa Maurja dünastia järeltulija, kes oma valitsemisaja alguses pidas oma lõunanaabritega küllalt veriseid vallutussõdu. Hiljem pöördus ta budausku ning tõotas edaspidi käituda selle põhimõtetest lähtuvalt. Haruldasel kombel õnnestuski tal üsna rahumeelsete meetmetega kasvatata oma riik tervet Põhja- ja Kesk- Indiat hõlmavaks impeeriumiks
Budistlik meditatsioon Mediteerimisest üldiselt: Ladina keeles meditatio Vaimne praktika Sisekaemus Mediteeritakse istudes Erinevates koolkondades erinevad tehnikad Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana) 8-osaline tee
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond XXX XXX SRXXX BUDISTLIK EETIKA Referaat Juhendaja: Piret Kirme-Valgma Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Budistlik eetika erineb suuresti tavapärasest läänelikust vaatest kõlblusele. Budistlik eetika ei seisne mitte vabaduse piiramises. See tähendab enda vabastamist kasutute harjumuste orjusest ja tingitusest. See tähendab kujunemist võimekaks isiksuseks, kes suudab ise oma elu soovitud suunas juhtida. See tähendab käitumist, mis soodustab positiivsete emotsioonide teket ja negatiivsete meeleseisundite vaigistamist; käitumist, mis tagab tervikutunnetuse ja eneseväärikuse kuna püütakse tõemeeli elada vastavalt oma nägemusele sellest, kelleks saada tahetakse
vaibumine, kannatusest vabanemine.See mõiste tähistab teadvuse kõrgemat seisundit,kuhu jõutakse kaheksaosalie teekaudu.Budismis on ka Brahmaseisund mis on oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus.Budistlik põrgu on õnne puudumine. Põhiliselt jagatakse põrgud kaheksaks külmaks ja kaheksaks kuumaks põrguks. Külmad põrgud asuvad maailma äärtel. Juhuslikud põrgud võivad asuda igal pool.Juhuslikud põrgud võivad tekkida mõne üksiku inimese või väiksema grupi karmast. Samuti võivad need olla sellised põrgud, kus ainult ühte inimest piinatakse. Kasutatud materjal: Estoniannyingmaencyclopedia universeinmyself.blogspot Raamat Kannatuse muundamine. Kristin-Liisa Mägi 10 AB.
"Budismi eetika ja Kristluse 10 käsu erinevus ja sarnasus" Budistlik Kristlus Mitte tappa või Sa ei tohi tappa. põhjustada kannatusi teistele elavatele olenditele. Budistlik Kristlus Mitte võtta seda, Sa ei tohi varastada mida pole antud. Sa ei tohi himustada oma ligemese koda, ega midagi, mis tema oma on. Budistlik Kristlus Vältida seksuaalselt Sa ei tohi abielu sündsusetut käitumist. rikkuda. Budistlik Kristlus Vältida valetamist ja Sa pead oma isa halvasti ütlemist. ja ema austama Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. Budistlik Hoiduda joogist ja ainetest, mis hägustavad ja rikuvad vaimu. Kristlus Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge
Budism Eestis [[Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline.
elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme Õpetuse alused Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine. Enda mõtlemise ja tundeelu arendamiseks on budismis palu meetodeid. Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaika. Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd
kannatusest vabanetakse õilsa 8-osalise tee kaudu (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Vend Vahindra · Kodanikunimi Karl Tõnisson (Karlis Tennisons), sündis 1873 Põltsamaa lähedal, suri 1962 Myanmaris (Birma). Friedrich Voldemar Lustig · Sündis 1912 Narvas ja suri 1989 Yangonis (Birma). · 1930 lahkus koos Tennisonsi (Vahindraga) Eestist. Vennaskonnad I · Eestimaa Budistlik Vennaskond 1984 1988, ühenduses tiibeti budistliku kloostriga Ulan Ude lähedal, rajas Läänemaale kolm stuupat ja ühe Pärnumaale. Vello Väärtnõu saadeti NSVL välja ja 7 liiget asus Läände · 1980nendatel ja 1990nendate alguses Eesti Budistlik Liit Vennaskonnad II · 1967 Inglismaal moodustatud Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad (The Friends of the Western Buddhist Order) · "Dharma kirjastus" · 2001 Budismi Instituut (algselt Mahajaana
aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. 2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles Tripitaka ehk "Kolmikkorv". (Paali 'ti - kolm, 'Piaka' - korv). Paalikeelne Tipitaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma. Seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega. Põhjuseks, miks munk Mahakassapa esimese suurkogu kokku kutsus, oli hilisemalt ordineeritud munga Subhadda (kes oli ordineeritud vanas eas) levitatav arusaama, et kuna Buddha on surnud, siis pole
Boroboduri tempel Kevin Liimask 11a Üldine Boroboduriga seoses räägitakse maailmaimest, tegelikkuses on see hiigelmõõtmetes ja väga kaunite ja elulähedaste skulptuuridega kaetud budistlik tempel. Asukoht Asub umbes 40 kilomeetrit Yoygast vulkaanide poole Asub kahe vulkaanilise ala (Sundoro Sumbing ja Merbabu Merapi) ja kahe jõe (Progo ja Elo) vahel Ehitati kõrgustikule Ehitamine Ehitus võttis hinnanguliselt 75 aastat ning on lõpetati Samaratungga valitsemisajal aastal 825. Ehituseks kulus umbes 55 000 kuupmeetrit kivisid, mis toodi jõest. Konstruktsioon Kandiline, ~118 m mõlemalt küljelt
vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm ja kerjakauss ehk pott Patra. Pühad paigad • Templid • Kloostrid • Buddhaga seotud kohad Põhja-Indias Levik maailmas • Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis on budism traditsioonina eksisteerinud sajandeid • Ka Läänemaailmas on viimasel aastasajal budism populaarseks muutunud Budism Eestis • Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra (Karl Tõnisson) • Tallinnas on budistlik tempel • Praegu tegutseb Eestis Eesti Budistlik Kogudus
õpetuskõned); (Abhidharma-pitaka (tiibeti k mngon chos, filosoofilised traktaadid suutrad). Üheks tähtsamaks osaks peetakse Dhammapadat. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid, näiteks Tiibeti budismis Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tekstidele budistide poolt tänapäevani. Esimeseks suutraks budismis peavad kõik koolkonnad suutrat nimega "Dharmachakrapravartana" ('seadmuseratta käivitamine'). Kombestik Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud.
Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) Riituse liigid religioonifenomenoloogias: Tõrjeriitus kurjade vaimude peletamiseks
mis nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele ning mida on seetõttu peetud veidi ebakohaseks ja isegi solvavaks selle suuna esindajate suhtes. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Budism Indias Vaimulikud · bogdogeegen - budismi peavaimulik Mongoolias; · hubilgaan - Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik; · tulku: Tiibeti budismis taaskehastunud suur õpetaja Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses budistlik munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus"ja Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik
Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele. Kuna kannatus on inimese lahutamatu kaaslane, siis tuleb tal sellega leppida. Kannatuse ja selle põhjuste teadvustamine saab meele arendamise alguseks. Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine. Budistlik eetika- eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud nn. Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8
· Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat
Lk 103- 104 Ülesanded. Vastused õpikust, mõned nõuavad ka materjali võrdlemist iseseisvalt. Näide 7. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete esituses väiksemad vead. Võivad tekitada segadust. Näide 8. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Tegelik alliktekst leheküljel 16. Peatüki lõppedes kokkuvõte, mis toob välja olulise. Lisalugemine. Materjalide läbi töötamine. Näide 9. Lisalugemiseks Rachel Storm. Idamaade mütoloogia entsüklopeedia
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“:
.......................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad.................................................................................10 Meditatsioon....................................................................................................................11 KOKKUVÕTE...................................................................................................................
võetud kokku lühidalt, öeldes, et tema õpetus on kannatusest ja kannatuse lakkamisest. Kannatusest tahaks ju vabaneda igaüks. See on ilmselt ka põhjus, miks üks enim tõlgitud ja müüdud autoreid Eesti raamatuturul on Tiibeti budistliku traditsiooni üks juhtidest XIV dalai laama. Kuigi budsitlik kultuur ja filosoofia asuvad Eestist küll geograafiliselt kaugel, on Eesti euroopalikus mõttes vana budistlik maa, kus juba 20. sajandi esimeses pooles elas ja õpetas legendaarne budistlik munk vend Vahindra. Hiina omausundid- Kas konfutsianism on religioon või filosoofia? Kas taoism on filosoofia või hoopis religioon? Mis on Hiina uskumusmaailmas eripärast? Kui eesti kodudes on levinud feng shui põhimõtete rakendamine, siis kas selline harmoonia taotlus on üldinimlik või on selles midagi Hiina usumaailmale ainuomast? Hiina tsivilisatsiooni peetakse kõige pikema järjepideva ajalooga tsivilisatsiooniks tänapäeva maailmas
meistrid selle ehitamisel kasutasid. Alles aerofotod näitasid tänapäeva uurijatele, kuivõrd ideaalsed propotsioonid on tegelikult Angkori templtekompleksil. Borobuduri tempel ehitati 9.sajandil ja see asub Indoneesias Java saarel. Tempel on kaunistatud 2672 reljeefse paneeliga ja 504 Buddha kujuga. Keskne kuppel on ümbritsetud 72 Buddha kujuga, millest igaüks istub perforeeritud stuupa sees. See on maailma suurim budistlik tempel. 6. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür (näiteks Suur Hiina müür ). Müüridega ümbritseti losse, templeid,
Selles maailmas millises siis dharmad üksteisest funktsionaalseis sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt. Juba Sakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha). Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias. Budismi kujunemine läbi ajaloo: 1. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism (mahajaana) Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda: avatansakasuutral põhinev huavan chan (zenbudism) 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Asoka.
pääseda uuestisünnist ellu, mida ta ei pidanud elamisväärseks - niisiis üritas ta mõnda aega enda enda näljutamise ja enesepiinamisega. Ka sellest polnud kasu. Kuid ükskord Bodhi Gayas püha viigipuu all istudes nägi ta järsku heledat valgust ja tundis ära Suure Tõe, mida oli otsinud. Sellest alates sai temast Buddha. Oma viimased elupäevad veetis ta mööda maad rännates ja oma õpetust kuulutades. Ta suri 477. a paiku e.Kr. oma sünnipaiga Lumbini (Nepaalis) lähedal. Budistlik arusaam Jumalast ja maailmakõiksusest 2 Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivalla ja kõik kuriteod. Kui mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada?
• Agni: tulejumal • Varuna: veejumal • Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal Budism • Umbes 500 aastat eKr tekkis õpetus, mida nimetatakse budismiks. • Selle rajas mees nimega Gautama. • Buddha järgijate sihiks oli nirvaana saavutamine. Ganges on hindudele püha jõgi Budistlik klooster Tiibetis Muud saavutused • Hindud leiutasid numbri , ning ka arvusüsteemi, mida tänapäeval kasutame. • Indias leiutati ka malemäng, mis oli algselt sõjamäng nuppudega. • Nupud olid tehtud kas puust või elevandiluust. Info võetud: • 6. klassi ajaloo õpik ,,Vanaaeg´´ I osa Lk 124-133 • Wikipedia • Google AITÄH VAATAMAST!
Hiina on riik, kus on ühed maailma vanimad kunstitraditsioonid. Peaaegu katkematult on jätkunud Hiina kunstikultuur pronksiajast tänapäevani. Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism. Kui vana? IV eKr Kõrgtasemel keraamika Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud Hiina arhitektuur? Rajatud palkkonstruktsioonile. Ehitiste iseloomulikud jooned on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammastena. Ehitisi kaunustatakse ohtralt värvilise keraamikaga ja puunikerdustega Hii...
ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai- laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks. Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude
katedraal Sillad · Peterburis asub umbes 620 silda · Esimene sild ehitati 1850. aastal · Peterburi sillad on Kolmainu ja Bolsoi Obuhhovski sild Peterburi lipp ja vapp Vaatamisväärsused Peterburi vaatamis väärsused on: · Aleksandri park · Smolnõi klooster · PeeterPauli kindlus · Iisaku katedral · Talvepalee · Leningradi loomaaed · Suveaed · Budistlik tempel · Suvorovi väljak · Narva värav · Tauria palee Rajoonid Nr.1 Rajoon Elanikke Elanikke Elanikke 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 Admiraliteedi rajoon 1 184 400 181 704 178 742 Frunze rajoon 17 402 700 398 994 393 216
algasid 1,8 miljonit aastat tagasi ja tekitasid umbes pool miljonit aastat tagasi nn Vana Daiseni. Vana Daiseni kaldeerasse hakkas 50 tuhat aastat tagasi teise pursete seeria tulemusel tekkima tänapäevane Uus Daisen. See protsess algas nii vägeva purskega, et sellest pärit vulkaanilist tuhka on leitud isegi Honsh põhjaosas olevast Tohoku prefektuurist, ja lõppes 10 tuhat aastat tagasi (hiljem pole Daisen pursanud). Tempel Mäe küljel umbes poolel mäe kõrgusest on budistlik tempel Daisen-ji, mille asutas Tendai sekt juba Heiani perioodil aastal 718. Tipud Mäel on kolm kõrgemat tippu. Kõige kõrgem on Kengamine (1729 m), teine on Misen (1709 m). Ronimine Ilma Daisen-ji templi munga juuresolekuta on mäe otsa ronida karmilt keelatud ja kuni Edo perioodini ei tohtinud lihtrahvas üldse mäe otsa ronida. Aastal 2000 toimus Tottoris maavärin, mille järel tunnistati mägi ebastabiilseks: mõned tema tipud on kokkuvarisemise äärel. Nii
globaliseerumisest. N. annab vaatajatele edasi- et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Valdkonnad Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Visuaalselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja teataval määral kompositsiooni ülesehitus. Valdkonnad Zen-budistlik kunstikäsitlus. (piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab). N. piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks. Valdkonnad N. on koomiksirea lühendanud ühele pildile, samas on talle iseloomulik rahvastevahelisi piire murdev huumor endiselt alles. N. tegeleb enamasti õlimaalide, graafika, kuivnõela ja giclée tehnikaga.
Kristel Onno 10ac Mis on budism? Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism tekkis Indias 5 6. sajandil e. m. a. Budismi levik Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. Neli õilsat tõde 1. On olemas kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3
globaliseerumisest. ●N. annab vaatajatele edasi- et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Valdkonnad ●Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. ●Visuaalselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. ●Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja teataval määral kompositsiooni ülesehitus. Valdkonnad ●Zen-budistlik kunstikäsitlus. (piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab). ●N. piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks. Valdkonnad ●N. on koomiksirea lühendanud ühele pildile, samas on talle iseloomulik rahvastevahelisi piire murdev huumor endiselt alles. ●N. tegeleb enamasti õlimaalide, graafika, kuivnõela ja giclée tehnikaga.
on tavaliselt viimase ülesande lahendamiseks vajalik ka siiski eelnevas näites toodud lisatekstide lugemist ning mõistmist. Näide 8. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete tekstis on tehtud vigu mis võivad õpilasse segadusse viia. Tähtis on et ülesannete lahendamisel õpilane esialgu mõistaks mis temalt on nõutud. Näide 9. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Tegelikult asub aga küsimusele vastav alliktekst leheküljel 16. Muidugi lõpeb antud õppetükk
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises,...
Rajaja Gautama Buddha ehk Valgustatu Eesmärgiks nirvaana saavutamine Suurimaid maailmareligioone Budism Eestis Algus 1960, 1970ndatel Linnart Mäll Hakkas tõlkima budistlikke tekste algkeelest. • Seadmuseratta käimapanemine (2004) • Dhammapada (1977, 2004) • Teemantsuutra (1975, 2005) • Südasuutra (1989, 2005) Eesti Budistlikud organisatsioonid Praegu tegutsevad Eestis : Eesti Budistlik Kogudus Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond Budismi Instituut Eesti-Tiibeti Kultuuriselts Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Brahmanis m http://nyingmapa-buddhism.no- ip.org/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&lin k_id=117&Itemid=2 http://www.miksike.ee/docs/elehed/6kl ass/2maaime/maaime10-1.htm
teenis varaseid Tiibeti kuningaid. (vt järgmine lk) Kuna kuningad olid pühad valitsejad ja nende matuseriitused olid eluliselt tähtsad, oli böni preestrite peamiseks ülesandeks monarhiat toetavate rituaalide järjepidevuse hoidmine. Teine böni vool oli samanistlik usund, mis toetus külakogukondadele. Samaanid olid jumalakartlikud pühitsetud, kes suutsid erinesid üksteisest mitmetes asjades, ent neid ühendas kangelaslik soov tõlkida kogu budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon. Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad üksteise kõrval rahus elada. Jaapani kuus olulisemat budistlikku koolkonda on: tendai, shingon, jodo, jodo shinshu, zen ja nichiren. Kõik järgivad sama põhiõpetust, erinedes vaid tavades. Näiteks zen keskendub meditatsioonile, nähes seda teena virgumisele.
Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkoige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele. Religioon Nagu eelpool on mainitud valitses Jaapanis Budism ja Shinto usk. Ametlikult sai budism alguse 6.ndal sajandil, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse. Saatkonna külastusel toodi kingituseks buddha kujusid ja hiina-keelseid budistlikke tekste. Buddhismi tõi Jaaapanise kaasa kahestumise, tekkis mitu nö parteid: pro-budistlik, mille ees oli Soga suguvõsa ja anti-budistlik, mille eesotsas oli Nagatomi. Kohe tekkis parteide vahel äge võitlus, mille ajendiks oli võimujanu. Võimu võtsid endale, aga pro-budistid. Budistliku pühamud olid esialgu seotud vaid klanniga nagu ka Shinto pühamud polnud nad üleriiklikud. Buddha kujudelt oodati erivõimu ja budistlikke tekste retsenseeriti seepärast, et neil arvati olevat maagiline võim, mis õnnistab pere liikmeid hea tervisega, toob õnne, annab
Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism. MAALIKUNST Peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. MAALIKUNST (näide) "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal SKULPTUUR Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Sellest hoolimata on skulptuure valmistatud ohtralt. Materjalivalik on väga lai keraamika, kivi, pronks, puit, elevandiluu, bambus jne. SKULPTUUR (näide) TERRAKOTA SÕDALASED TARBEKUNST Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst.
kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi inimese arusaama endast kui tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda ( Meredith McGuire) Eetiline dimensioon · Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund
sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Enno trükiristsed olid ära olnud juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi
Lumbini Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism.
konfutsianistlikud koolid. Eisaile omandatakse ka tee tseremoonia Jaapanis, ta on kirjutanud essee "Joo teed ja pikenda elu". Eisail ja ta järeltulijatel suur tähelepanu maa kultuurilisele arengule, kuid mitte lihtinimesele. Rinzai sekti järgijatel olid 13-14 sajandil rasked ajad, sest neid jälitati ametivõimude poolt. Nad said siiski sõjaväe juhtide soosingu ja kamakura perioodil riigiusundi aupaiste. Hashikaga perioodil 14- 16 sajandil ehitati igasse provintsi1 zen-budistlik tempel, mis arendas suhteid Hiinaga. Rinzai preestrid olid kõrgelt haritud, nende käes suured maavaldused, raamatu- ja kunstikogud. Nad oli võimelised ka teiste kultuuri taset arendama. Arenesid kunst, kir- jandus, teejoomise kultus, no teater. Zen-budism mõjutas kogu Jaapani kultuuri (4). 2. soto sekt, mille tõi Hiinast 1227 munk Dogen (1200 1253). Dogeni koolkond rõhutas traditsiooni säilitamise vajadust, õpetaja autoriteeti ja meditatsiooni rolli õndsuse saavutamisel
sugulased asusid kaugemal kompleksi lõunapoolsetes õuedes. Kuigi tunudb, et katused ei mängi Hiina arhitektuuris suurt rolli, on nad siiski äärmiselt tähtsad. Need mitte ainult ei kaitsenud elanikke ilmastiku eest vaid oli ka sügavam tähendus. näiteks, templite katused olid kurvjad, sest Budistliku usu järgi aitas see eemale hoida kurje vaime. Templi katus oli samuti tehtud glasuuritud keraamilistest plaatidest. Üks suurepärane näide Hiina arhitektuurist on budistlik tempel, mida võib leida kõikjal üle Hiina. Kahjuks pole neid templeid tänapäeval eriti palju säilinud, sest linnade arengu käigus hävitati need ruumi puuduse tagajärjel ning mõningad on aastate tuules lihtsalt hävinud. Üks torn, mis siiani on säilinud on ligi 400 jalga kõrge ning see püstitati Yung-ning-ssu dünastia ajal. see tempel asub Toyangis ning rajati 6`dal sajandil. Minevikus oli igal Hiina linnal oma isikupära. Kuid linna kaitseks ümbritses igat linna tugev kõrge
Oluline on ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku. Jakk-oluline koduloom Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Budistlik klooster Nepaali, mille territoorium jääb põhiosas Himaalaja mäestikku, suureks tuluallikaks on turism. Maailma kõrgemaid tippe tullakse vaatama ja vallutama kogu maailmast. Alpinistidele, kes tahavad ronida Mount Everesti tippu, on kehtestatud küllalt suured maksud, kuid puudust neist esialgu siiski veel ei paista olevat. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://miksike
ühiskonnas? Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tripitaka('Kolm korvi'). See on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne
targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud. ¤ Gautama - Buddha suguvõsanimi ¤ Hüvesläinu - Virgunu, Budhha üks epiteete Budismis on ihu, jutt ja meel. ¤ Indra sammas - muistsete India linnade väravate ette paigaldatud sammas, Dhammapadas püsivuse sümbol. ¤ Isiksuse koostisosad - meeleolud, sansaara, kannatused ¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja ¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu ¤ Kaheksaosaline tee - budistlik tee, mille teostamine viib kannatuse lakkamisele (neljas neljast õilsast teest) - õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. ¤ Õige kaitse alla minek - nn "budistliku usutunnistuse" omakasvõtmine, minek Virgunu, Seadmuse ja Koguduse kaitse alla ¤ kaks seadmust - kaks kirjutamisviisi - "rahusus" ja "rahulikkus" - esimene keskendumine mingile objektile, teine selle objekti igakülgset uurimist.
299 inimest. Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandi, urdu jt. ... India riigilipp võeti kasutusele 1947. aastal. Lipu keskel olev 24-kodaraga ratas on väga vana budistlik sümbol chakra 2. sajandist e. Kr., mis sümboliseerib elujõu energiat. Safrankollane on julguse, ohvrimeelsuse ja lahtiütlemise värv, valge tähistab puhtust ja tõde, roheline usku ja viljakust. India lipp sümboliseerib vabadust. India vapp on India riigivapp, mis võeti kasutusele 26. jaanuaril 1950.Vapil on kujutatud valitseja Asoka Srnthis püstitatud samba kapiteeli, mis koosneb neljast selgapidi koos dharmatsakra (seaduseratta) peal seisvast lõvist. Üks India suuremaid
· Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. · Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Buddistlik pühakiri · Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri. Selle nimi on Tipitaka. · Esimene suurkogu toimus varsti pärast Skjamuni surma Rdzagrihas, kus viibis umbes 500 munka. · Mahksjapa eesistumisel loeti seal mitme kuu vältel ette ning kinnitati Vinayapiaka ja Strapiaka esialgsed versioonid. · Pühakirja kolmanda osa Abhidharmapiaka tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet
Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, sealt lõuna poole ja kagusse on juba õigeusu tsivilisatsioon. Lääne tsivilisatsiooni kuulub Huntingtoni kohaselt veel USA, Kanada, Uus-
· Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. · Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Buddistlik pühakiri · Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri. Selle nimi on Tipitaka. · Esimene suurkogu toimus varsti pärast Skjamuni surma Rdzagrihas, kus viibis umbes 500 munka. · Mahksjapa eesistumisel loeti seal mitme kuu vältel ette ning kinnitati Vinayapiaka ja Strapiaka esialgsed versioonid. · Pühakirja kolmanda osa Abhidharmapiaka tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet
Budismi teooria igas inimeses on budda v6imalus. Eesm2rk on j6uda nirvaanasse, t2iusliku rahu ja 6nnistatuse seisund. (palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sangha need, kes usuvad Buddat 6petus maailmast Loka (maailma k6iksus) haarab enda alla inimese elu kuni surmani ja kosmoseni. Kosmos tohutu galaktikasysteem kus on h2sti palju erinevaid galaktikaid, k6ik yhinevad kokku yhiseks metagalaktikaks Loka h6lmab k6ike. Budda n2gigi metagalaktikat seal n2gi korraga nii minevikku kui tulevikku
annaabi.ee 
