Kelti rahvastest. Ajaloost Bretagne poolsaarel asus kunagi ka Bretagne kuningriik aastatel 818-913. Peale seda muutus Bretagne sõltumatuks suveräänseks hertsogkonnaks ja jäi selleks kuni 1532.aastani, mil ta liideti Prantsusmaaga. Pärast Lääne-Rooma impeeriumi lagunemist asusid paljud britid Bretagne'sse elama ning seepärast seda hakatigi nii kutsuma. Varasemalt kutsusid roomlased seda Armoricaks. Kultuur Bretagne's räägitakse lisaks prantsuse keelele ka bretooni(5,5% maakonna rahvastikust) ja gallo keelt, mis pole küll ametlikud keeled. Siiski on mitmed tele- ning raadiokanalid, mis edastavad infot bretooni keeles. Bretagne on üks Prantsusmaa dünaamilisemaid regioone- seal on näiteks 210 professionaalset teatrirühma. Biniou, Bretagne'i torupill on piirkonnas väga populaarne, nende esinemisi saadavad tavaliselt lauljad ja jutuvestjad. Bretagne maakonnal on ka üks suuremaid Prantsusmaa kunstikogusid seal asub üle 2000 töö. Majandus
Paremal Indiast pärinev kaelaehe, all keskmisest pronksiajast kaelakee. Pronksiaegsed ehted. Üleval pronksist käevõrud (1200-800 a. e.Kr), all kullast käe või õlavarre ümber kantav võru (2000-600 a. e.Kr.). Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr.) kohtume esimeste arhitektuuri algetega, nn. megaliitehitistega (usuliste monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja algeline haudehitis dolmen (bretooni k. ´kiviplaat´). Bretagne´i poolsaarel (Prantsusmaal) Carnacis kilomeetritepikkuste ridadena kulgev menhirite allee. Dolmenid Iirimaalt. Kromlehh (bretooni k. ´kiviring´) All Stonehenge´ rekonstruktsioon Inglismaal. Viimasel ajal on hakatud Stonehenge´ pidama keerukaks astronoomiliseks observatooriumiks: Hobuserauakujuliselt ehitatud silekaljude keskelt võis vaadelda suvise pööripäeva päikesetõusu ja talvise pööripäeva kuutõusu.
60-70 cm Väikesed hagijad Suur Anglo-Prantsuse oranź-valge hagijas - 60-70 cm Arteesia basset - 28-32 cm Vendéen'i suur basset-grifoon - 39-44 cm Keskmised hagijad Normandia arteesia basset - 25-35 cm Gascogne'i sinine basset - 34-38 cm Niverne'i grifoon - 53-60 cm Bretooni liivakarva basset - 32-38 cm Vendéen'i keskmine grifoon - 48-55 cm Šveitsi madalajalgsed hagijad isastel - 35– Ariége'i hagijas isastel - 52-58 cm 43 cm emastel 50- 56 cm emastel - 33– Gascogne'i väike hagijas isastel - 56-62 cm 40 cm emastel - 54-59 cm Berni madalajalgne hagijas - 35-43 cm
Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis- müstilise süžee ja sünge häälestusega jutustav luuletus) Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga; pastorell – rüütli ja karjusneiu kahekõne; Romanss – romaani rahvaste lüroeepiline laul; neiu kaebelaul, kui peig on sõjas; hiljem lihtsalt armastuslaul Sirventees – enamasti poliitiline, satiiriline laul, ka sõjalaul Tensoon – (kahe poeedi) vaidlus armastuse, luule sõja vm üle
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Ladinakeelne sõna francia tähendab eesti keele frankide maad. Rahvuslikud muusikatraditsioonid on kõige ehedamalt säilinud Baskimaal, Bretooni ning mägise Auvergne'i piirkonnas ja Korsika saarel. Prantsuse rahvalaulud on enamasti ühehäälsed stroofilised soololaulud. Nende hulgas on nii ballaade, tantsulaule, tavandi-, töö-, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon
KEELED Indoeuroopa keelkond *Germaani keeled: Põhjagermaani keeled: islandi, fääri, norra, taani, rootsi Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki
KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade. FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos
Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp . Algus(vana tüübi tori, kongus nina), Differ, Diva, Kraver(tumeraudne), Fardo jt. vähesel hulgal paaritati ka trakeeni täkkudega- Tr Otsag. kuni 1991, mil lisaks hannoverile ja trakeenile võeti kasutusele holstein ja inglise täisvereline. 1991-2004kestis. 2004- tori tõug kaheks. need, kellele anti ja kellele mitte toetust. Toetust said need, kelle isad olid sündinud eestis
KELDID · Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud · Elasid I aastatuhandel eKr Lääne-ja Kesk-Euroopas · Keldi keeled: uelisi ja bretooni · Keldi keelt kõneldakse tänapäeval Iirimaal,Sotimaal,Mani saartel,Walesis ja Bretagne'is · Rahvastik,kultuur ja keel on kõige kauem säilinud Briti saartel,eriti Iirimaal · Hiljem võtsid omaks roomlaste kultuuri, ladina keele · Kunst on säilinud hauamanustes · Esemed on kivist ja metallist (kreeka ja sküüdi mõjuga) · Metallist valmistati põllutööriistu, relvi, kilpe, kaarikuid ja kiivreid, neid kaunistati taim-ja loomornamentidega
Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust jne. Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a.e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr.) kohtume esimeste arhitektuuri algetega, nn. megaliitehitistega (usuliste monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja algeline haudehitis dolmen (bretooni k. ´kiviplaat´). Bretagne´i poolsaarel (Prantsusmaal) Carnacis kilomeetritepikkuste ridadena kulgev menhirite allee. Dolmeneid leidub Iirimaal. Kromlehh (bretooni k. ´kiviring´) - Stonehenge´ rekonstruktsioon Inglismaal. Arvatavasti ehitati Stonehenge´ rituaalipaigaks: ta võis olla tempel, hauakamber või kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks. MESOPOTAAMIA KUNST U 4000 600 a eKr Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi aladele
Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta
Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5. Loodusrahavaste (siberi, indiaani jms) muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavaks kui euroopa rahvaste muinasjuttudel 6. Euroopast alguse saanud muinasjutukogumine ja kirjanduslik ümberjutustamine on tegelenud eeskätt imemuinasjuttudega, millel on vormunud väga kindel struktuur
väikseid keskkondi. Jätkusuutlikkuse seisukohast on kõige soodsam kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa mõjutada saartel n Island, kus 320 000 in Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel) mäestikes Kaukasus väiksel alal üle 50 keele(gruusia, armeeneia, aserbaidzaani, tsetseeni(900 000) Andid Lõuna-Ameerikas üle 110 indiaani keele ka vihmametsades ja poolsaartel Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal c. Kuidas hinnata eesti keele geograafilist asendit? - Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood, lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta 5. Kui suureks ohuks on teistele keeltele (sealh eesti keelele) tänapäeva maailma lingua franca'ks kujunenud inglise keel? Mis valdkondades? nii mõneski keelekasutuse valdkonnas domineerib inglise keel teadustegevus, doktoriõpe
loodud välismaal omaette väikseid keskkondi. Jätkusuutlikkuse seisukohast on kõige soodsam kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa mõjutada saartel n Island, kus 320 000 in Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel) mäestikes Kaukasus väiksel alal üle 50 keele(gruusia, armeeneia, aserbaidzaani, tsetseeni(900 000) Andid Lõuna-Ameerikas üle 110 indiaani keele ka vihmametsades ja poolsaartel Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal c. Kuidas hinnata eesti keele geograafilist asendit? - Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood, lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta 5. Kui suureks ohuks on teistele keeltele (sealh eesti keelele) tänapäeva maailma lingua franca'ks kujunenud inglise keel? Mis valdkondades?
muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku. Sündusmtikku on põoimtud ohtralt dialooge ja monolooge. Traditsiooniliselt liigitatakse prantsuse kurtuaassed romaanid ainestiku pärituolu järgi kolme rüham: antiikainelisteks, bretooni lugudeks ja bütsantsi romaanideks. Neil rühmadel on palju ühiseid tunnuseid. Kõigis on domineerivaks armastusteema ja fantastiline seikluslikkus, stiil on viimistletult peen, sõnastus valitud ja kompositsioon keerukas. Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest. Kurtuaasse romaani vanimad teosed on antiikteemalised. 12. sajandil oli Prantsusmaal huvi rooma
provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult suaanide mässu põhjusi ja tausta ning kirjutas suurema osa oma teostest selles kohas, kus kirjeldatud sündmused arenesid. Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast chouan öökull; nii hüüti mässajate juhti). Pärast ,,Suaanide" ilmumist leidis Balzac endale varsti sobivaima temaatika ja zanri. Tema kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik
Paiknemise mõju Jätkusuutlikkuse seisukohast on kõige soodsam kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa mõjutada · saartel n Island, kus 320 000 in Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel) · mäestikes Kaukasus väiksel alal üle 50 keele(gruusia, armeeneia, aserbaidzaani, tsetseeni(900 000) Andid Lõuna-Ameerikas üle 110 indiaani keele · ka vihmametsades ja poolsaartel Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal · Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood, lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta Ohustatud keeled · nii mõneski keelekasutuse valdkonnas domineerib inglise keel teadustegevus, doktoriõpe ingliskeelse kõrghariduse kasutuselevõtt võib hakata mõjutama hariduskeelt madalamates kooliastmetes meelelahutustööstuse keel · oma riigiga keeled pole otseses ohus
mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid
President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused * Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid * Riigilipp * Hümn * Deviis
Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp
Sünd ja noorpõlv Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud, mitmeid juhtlõngu on saadud tema teostest ja tema kaasaegsete heliloojate, kirjanike ja teoreetikute kirjutistest. Josquin sündis Burgundia hertsogi valdustes, arvatavasti kas Hainautis (tänapäeva Belgia) või kohe üle piiri tänapäeva Prantsusmaal (oma elu jooksul oli teda mitu korda klassifitseeritud prantslaseks). Nimi 'Josquin' oli Põhja-Prantsusmaal tavaline, seda nime oli kandnud üks bretooni pühak, kes elas selles piirkonnas 7. sajandil. Teda aeti pikka aega segamini teise sarnast nime kandva mehega Josquin de Kessalia, kes sündis 1440. aasta paiku, elas Milanos 14591474 ning suri 1498. Alles hiljuti on leitud, et Josquin des Prez sündis umbes 1450 või mõni aasta hiljem ja ei läinud Itaaliasse enne 1480ndaid. 1466. aasta paiku (võimalik, et isa surma järgselt) nimetas Josquini onu Gilles Lebloitte hüüdnimega Desprez ta enda pärijaks, testamendi järgi oli Josquini
12. sajandi keskel kirutati romaane värsivormis. Romaan -viitab algallikatele. Erinevus kangelaseepostest, mis oli pigem pärimuse talletaja. Autor. Ilukirjanduse algus. 13. sajandil ka proosavorm Süzee: armastus ja sõda. Pajatas tõestisündinud, ajaloolisi lugusid, sattudes muinasjutulisest rääkides hoogu. Esimeste romaanide autorid -õpetatud kleerikud. Koostasid kroonikaid. Kroonik Wace kasutas esimesena sõna "romaan". *Wace "Brutus" "Aleksandri romaan", "Teeba romaan", Trooja romaan" Bretooni tsükkel Kurtuaase lüürika sünnikoht Lõuna-Prantsusmaa. Romaan kujunes välja Põhja- Prantsusmaal. Bretooni tsükkel- Arturi romaanide või Ümarlaua romaanide tsükkel. Iga romaani süzee on lokaalne ja episoodiline: käsitleb ühte peategelast või koguni üht sündmust tema elus. Selline kompositsiooni arendas välja Chretien de Troyes (1130 -1191). *Geoffrey of Monmouth "Britannia kuningate ajalugu" Chretien de Troyes "Lancelot Vankrirüütel" Dante Alighieri (1265 -1321)
Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse-Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest
Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse-Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest
(kingsepad, rätsepad, kooliõpetajad jt.). Seoses maareformiga tõusis hobuste arv Vabadussõjaaegsest 167 tuhandelt 230 tuhandeni (1927), viidi lõpule universaalse tori hobusetõu aretus, kahekordistus talude arv, koos üksikmajapidamiste arvuga tõusis see 1940.aastaks 140 tuhandeni. Tori tõu IV periood (1936...1959). Seoses soode ülesharimisega vajati 30ndatel tugevamatüübilist, universaalset hobust. Selleks osteti 1936. a. lõpus M. Ilmjärve eestvõtmisel Prantsusmaalt viis postjee-bretooni täkku, kes said hiljem tori tõus uuteks liinialustajateks. Tori tõu V periood (1960...1972). Hobuste massiline likvideerimine algas 1950/60. aastatel, kus mehhaniseerimise-kemiseerimise ettekäändel korraldati neile plaanilisi tapatalguid. See viis hobuste järsule vähenemisele. Tori tõu VII periood (1991...2002). Algas Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel inglise täisvereliste täkkude enama kasutusega ning kergematüübiliste kaasaegsete hannoveri
· india keeled (nt. sanskriti, tänap. hindi, urdu, bengaali jne., mustlaskeel) · tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis) · heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis) · armeenia keel · illüüria ja albaania keeled (Balkani ps. piki Jugoslaavia rannikut) · balti keeled (läti, leedu, preisi - 17. saj. hääbunud) · slaavi keeled · kreeka keel · germaani keeled · keldi keeled (gaeli, bretooni) · itali keeled (> romaani keelerühm) · mitmesugused vähem levinud ja vähem tuntud keeled - traakia, früügia, lüükia jne. Romaani keelte sugulus Franz Bopp, Rasmus Rask, Jacob Grimm. Friedrich Diez: Romaani keelte grammatika (1836 1843), Romaani keelte etümoloogiline sõnaraamat (1853). it. fatto, hisp. hecho, pr. fait, rum. fapt it. latte, hisp. leche, pr. lait, rum. lapte it. notte, hisp. noche, pr. nuit, rum. noapte. it. /-tt-/, hisp. /-ch-/, pr. /-jt/, rum. /-pt-/. ld
Karl Suur (768-814). Tema vanaisa, Frangi riigi kojaülem Karl Martell, suutis kõik Frangi riigid ühendada. Martell'i poeg Pippin Lühike kukutas eelneva dünastia ning temast saab alguse karolingide dünastia. Pippin pärandas kogu riigi oma pojale Karl Suurele. Karl Suur korraldas umbes 50 sõjakäiku. Kõigepealt edelasse Pürenee poolsaare suunas, seal vallutas ta alad kuni Ebro jõeni. Seejärel kagusse Langobardide kuningriigi vastu. Kirdesse sakside vastu. Läände Bretooni poolsaarele. Tekkis riik, mis oli territoriaalselt võrreldav Lääne-Roomaga. Aastal 800 krooniti Karl Suur Roomas keisriks (Frankide jaoks oli ta endiselt kuningas). Frangi riik oli endiselt tüüpiline barbartie riik - rahvastik oli väga erinev, kõneldi umbkaudu 20 erinevat keelt, majandussidemed erinevate riigiosade vahel puudusid (toodeti oma tarbeks ehk naturaalmajandus), eri piirkondi hoiti põhimõtteliselt koos relvajõul. Juba Karl Suure pojapoegade vahel tekkis probleem
Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse-Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest
Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on umbes 6000-7000 keelt. Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel. Hindi, urdu, marathi, romi (mustlaskeel), bengali, pärsia, tadziki, osseedi keel on indoiraani haru keeled
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on:
1927. aastal oli 230 000 hobust, mis oli maksimum üldse. 1939 aastal oli 218 000 hobust. Lõplikult kujundati välja universaalne Tori tõug. Adra ees on paarisrakendis 2 hobust, kes peavad olema enam- vähem võrdsed. Ja need hobused pidid sobima kõigeks. 15.02.07 Kolmekümnendate keskel oli vaja soid üles harida, aga traktoreid ei jätkunud ja seega oli vaja Tori hobust tugevamaks aretada. Selleks toodi sisse 5 postjee-bretooni tõugu hobust. 1926. aastal oli eesti suhe hobuse kohta elanikke 5,3, maad 5,6 ha. Suurbritannias 40 inimest hobuse kohta ja 6 ha maa. Rootsis 9 elanikku ja 7,5 ha maad. Lätis 5,3 in ja 5,5 ha maad. Maakonniti oli Eestis sedasi, et lõuna pool oli hobuseid vähem. Võrumaal oli hobuse kohta 8,7 ha haritavat maad, Harjumaal oli 4,6 ha ja saaremaal 3 ha maad hobuse kohta. 1929 aastal, mida väiksem oli talu seda vähem maad oli haritavat maad hobuse kohta. Väikestes taludes (1-
Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (577 liiget), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist (321 liiget), mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse samamoodi iga 5 aasta tagant. Praegune president on Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa on jaotatud 22-ks piirkonnaks. 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) - 10 - Prantsusmaa Kristel Tilk 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17
Vastutav täitja: Tanel Alumäe Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 3. Mis on projekti MBROLA eesmärk? MBROLA projekti eesmärgiks on luua võimalikult palju kõne süntesaatoreid erinevatele keeltele ja pakkuda neid tasuta mitte-reklaamilistel eesmärkidel. Ülim eesmärk on innustada akadeemilist uurimistööd kõne süntesaatorite teemal. ühisel printsiibil koostatud difoonide andmebaasid mitmete keelte jaoks (inglise, prantsuse, saksa, hispaania, araabia, portugali, bretooni, hollandi, rumeenia, rootsi, eesti) 4. Mis on kompilatiivne kõnesüntees? Kompilatiivne kõnesüntees on kvaliteedilt parem kui eelnevalt kasutatud tehnoloogiad. Laiatarbe rakenduste puhul kasutatakse põhiliselt "tarkvaralisi" lahendusi, s.t. kõnesüntesaatoreid, mis kasutavad oma tööks olulisel määral protsessori ressurssi ja standardhelikaarti. Riistvaralised kõnesüntesaatorid (spetsiaalsed laienduskaardid või välisseadmed) leiavad kasutust suure koormusega
Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit. põhjaosa. Osa kelte rändasid tagasi mandrile. Iseseisvuse ja oma keele säilitasid keldid ainult Sotimaal ning Walesis, Cornwallis, Iirimaal ha Mani saarel. Kujunesid välja keldi rahvaste keeled: iiri, gaeli ehk soti, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Wessexi kuningas Egbert kogus anglosakside maa Inglise kuningriigiks. Anglosakside põhiline tegevusala oli põlluharimine ja ka loomakasvatus. Künti raske adraga, mille ette oli rakendatud 4 või 8 härga. Tarvitusel oli ka kerge ader. Tööjõuna kasutati ka keldi orje. Kui algas anglosakside ristiusustamine, siis osutasid talupojad sellele tõsist vastupanu. Tunduvalt varem oli see toimunud Iirimaal, kus on kloostreid palju ja need olid mõjukad. Võitlus viikingite vastu
Vana-Kreeka KELDI KEELED iiri gaeli kõmri bretooni ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi bengali 11
provansi retoromaa ni sardiinia rumeenia ladina KREEKA Kreeka Vana- Kreeka KELDI KEELED iiri gaeli kõmri bretooni ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi bengali pandzabi marathi 12 urdu gudzarati bihaari sindhi nepali
saj alguses olnud Pariisi parlamendi spiiker.Kolmas jäi jalgu revolutsioonile , kui tal õnnestus pääseda giljotiinist ning ta teenis pärast seda silmapaistval kohal Napoleoni armees.Nagu väikeaadlitele kohane , paistis perekond silma süütute veidrustega. Charles'i vanaisa Julien-Philippe oli geograaf , kes avaldas 1841.aastal raamatu.Vanaema Josephine kirjutas tolleaegsete inglise kirjanike stiilis romaane.Kaks onu , Charles ja Jules , olid asjatundjad kitsates valdkondades , üks neist bretooni kirjanduses ja teine putukateaduses. Maja , kus sündis de Gaulle. Charles de Gaulle sõjaväeteenistus Charles de Gaulle astus 1909 aasta oktoobris 33.jalaväerügemendi koosseisu.Rügemendi kasarmud asusid Põhja-Prantsusmaal Arrasis , poolel teel Lille'st Pariisi , seal oma noorpõlvekodu ja sünnikoha vahel andis noormees vandetõotuse ning veetis esimese aasta sõjaväes. See oli tema jaoks lausa kohutav aasta
saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10.saj uued retked 1016 alistati kogu Inglismaa (kuningas Knud (suri 1035): Taani, Norra Inglismaa)
Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami),
Võeti tagasi Camulodunom, Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega. 5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne'ks. Kujunesid uued keeled: iiri, gaeli, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Anglosaksid rajasid oma kuningriike, mis olid varafeodaalsed. Kõige edukam Wessexi kuningriik. Nende põhiline tegevusala oli põlluharimine ja loomakasvatus. 6.s lõpus algas ristiusustamine, kuid lõpule jõuti sellega alles 7.s II poolel. Iirimaa eripäraks võib nim kloostrite rohkust ja mõjukust. 8.s lõpul algasid normannide rööv-ja rüüsteretked. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal. Esialgu leppis Alfred taanlaste nõudega maksta neile maksu. Koondanud
tervisele kui välimusele. Ilmale hakkas tulema nõrgajalgseid, kergeid ja halvasti arenenud kehaga hobuseid, kes olid vastuvõtlikud mitmesugustele haigustele. Tekkis vajadus uue tõu kasutuselevõtmiseks. Vaja oli leida selline tõug, mille abil saaks tõsta hobuste elujõulisust ja tugevust, suurendada massiivsust ja parandada välimikku, kuid mis ei muudaks tori hobuse juba väljakujunenud tüüpi. Leiti, et selleks sobib postjer-bretagne ehk bretooni tõug. Nii toodigi Tori Hobusekasvandusse viis uut täkku, kes said nimedeks Uhke, Virk, Tugev, Sammur ja Loots. ( Lisa 5) Bretooni hobustega ristamine andis Hetmani järglastele suurema kehamassi, kuid säilitas elava iseloomu ja hea liikuvuse. Nende järglased paistsid silma korrapärase välimiku, hästi arenenud lihastikuga ning olid tugevad ja terved. Samal ajal, et tori hobuse juures säiliks harjumus kohaliku sööda ja kliimatingimustega, samuti vastupidavus, ristati tori hobuseid
1.1 Sünd ja noorpõlv Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud, mitmeid juhtlõngu on saadud tema teostest ja tema kaasaegsete heliloojate, kirjanike ja teoreetikute kirjutistest. Josquin sündis Burgundia hertsogi valdustes, arvatavasti kas Hainaut's (tänapäeva Belgia) või kohe üle piiri tänapäeva Prantsusmaal (tema elu jooksul oli teda mitu korda nimetatud prantslaseks). Nimi 'Josquin' oli Põhja-Prantsusmaal tavaline, seda nime oli kandnud üks bretooni pühak, kes elas selles piirkonnas 7. sajandil. Teda aeti pikka aega segamini teise sarnast nime kandva mehe Josquin de Kessaliaga, kes sündis 1440. aasta paiku, elas Milanos 14591474 ning suri 1498. Alles hiljuti on leitud, et Josquin des Prez sündis umbes 1450 või mõni aasta hiljem ega läinud Itaaliasse enne 1480. aastaid. 1466. aasta paiku (võimalik, et isa surma järel) nimetas Josquini onu Gilles Lebloitte
Põhja-Itaaliasse ja Balkani poolsaare kaudu itta Väike-Aasiasse. Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes 600 eKr. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes 250 eKr. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem oifeli keel peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia gaeli keeles, braitoni keelerühmast kujunesid aga välja kõmri, korni ja bretooni keel ning ilmselt ka piktide keel mõnel pool Sotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandri lääneseval, Britannias ja Cornwallis, aga eelkõige Walesis ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga. (Allen, 2009) Hõimude hulka, keda praegu peetakse keltideks, kuulusid helveedid praeguse Shveitsi alal, bojid Itaalias, avernid Prantsusmaal ja skordiskid Serbias. Kaasaegsed
himuline, mis puudutab tema au riivamist. Peategelane seisis valiku ees: kas soori- tada kangelastegu, nagu seda nõudis abielluda (Isolde on määratud abielluma vasallikohus, või eirata seda armastuse Tristani kasuisaga, võlujook oli määratud tõttu Kauni Daami vastu ("Tristan ja kasuisale) platooniline armastus Isolde", "Kuningas Arthur") Tüüpiline oli, et neiu röövitakse Bretooni tsükkel Arthuri romaanide mereröövlite poolt, kui vaenlane linna tsükkel (Geoffrey, Chretien) vallutas Kuningas Arthuri isa oli Uther Pen- dragon, kes võttis naiseks Igraine'i. 9. Linnakirjandus - luule Uther tungis Igraine'i abikaasa surmatunnil nais magamistuppa, võtnud Haridus ilmaikumaks võlur Merlini abil tolle abikaasa kuju. Teater ärkab ellu
Tung luua agupäraseid visuaalseid religioosseid tähendusi ning tõik, et evangeelium haaras ka valitsevast süsteemist väljaspoole jäävaid inimesi viis selleni, et suur osa XIX saj ja XX saj alguse religioossest kunstist sündis väljaspool ametlikke kirjalikke ringkondi. Selle trendi sisu ilmestab hästi Paul Gauguin´i looming. Nt,,Jaakob ingliga maadlemas". Trotter: see on mõnes mõttes religioosse sisuga maalikunsti võimsamaid statement´e. Maali taustaks on Bretooni maastik. Iseloomulikes peaehteis kostümeeritud bretooni näitsikud ümbritsevad platsi, kus Jaakob maadleb ingliga, kusjuures sealsamas kõrval söövad lehmad lehmad täielikus pastoraalses rahus rohtu. Maali parempoolses nurgas kujutab Gauguin iseend kavalalt vaatajat piidlemas. Bretooni suvepäeva erksa sära kaudu ütleb Gauguin niisis,et usu ja religiooni nö otsistav hetk ei leia aset mitte mõnel kaugel ajastul, vaid just siin ja just praegu, kus iganes me elame ja töötame
11 Keelkond: Indoeuroopa keelkond Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni, makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled
· Slaavi keeli räägitakse suuremas jaos Ida-Euroopas. Levinuim on vene keel. Teised sellesse gruppi kuuluvad keeled on valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaatia, sloveeni ja makedoonia keel. · Balti keeled läti ja leedu keel. · Kreeka keelkonna moodustavad kaasaegne kreeka keel ja selle vanemad variandid. · Keldi keeli räägiti kunagi üle kogu Euroopa, nüüd kuuluvad sellesse gruppi ainult mõned vähemlevinud keeled, nagu bretooni, iiri, kõmri, ja gaeli keel. · Turgi keele grupp, kuhu kuuluvad türgi, aserbaidzaani, turkmeeni ja usbeki keel ning mitmed väiksemad keeled. · Soome-Ugri keeled - soome, eesti, saami, ja ungari keel. · Baski keel - räägitakse baski-regioonis Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal. Baski keelel puuduvad sugulaskeeled. (vt. LISA 1 ja 2) 2 F. Karlsson, Ühiskonna mitmekeelsus. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 314. 3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled
4) Britid briti saartelt Keeleliselt jagunevad keldid kolme rühma: 1) Gallia keeli kõnelevad hõimud 2) Briti keeli - ||- 3) Gaeli keeli - || - 1 saj keskel meie aja järgi roomlased vallutasid Britannia, 61. aastal puhkes Boudicca ülestõus Briti hõimuaristokraatia romaniseerus 5. saj. lahkusid roomlased Britanniast, romaniseerunud britid ei suutnud kaitsta end sotlaste eest, appi kutsuti mõned germaani hõimud. Walesi keel Kõmri Gonoelli poolsaarel Korni keel Bretooni poolsaarel Bretooni keel (Bretagne) Vana-Gaeli keelest - välja kasvanud Iiri keel Soti-Gaeli keel Mani saarel Mänksi keel Vanimad meieni jõudnud kirjalikud ülestähendused keltide ühiskonnakorraldusest ja asjadest 1 saj e.m.a oli keltidel kolm sotsiaalset kihti 1) Druides sõdurid, aristokraadid 2) Milites sõdurid 3) Miserrima plebs lihtrahvas Keldi võim kuulus druiididele Druides tähendab Dru - tammepuu Dru- palju Wid palju teavad
anglosaksideks. 7.saj alguseks oli enamik kelte anglosakside poolt tapetud või orjastatud ning vallutatud aladele kujuneski hilisem Inglismaa. Keldi päritolu hõimud säilitasid iseseisvuse ja keele Sotimaal (gaeli e soti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e uelsi keel), Inglismaa lääneosas Cornwallis (korni keel), Mani saarel (mänksi keel) ning ümberasunutena Loode-Prantsusmaale Bretagne`i poolsaarele (bretooni keel). Anglosaksi hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829.a ühendati Loode-Inglismaal asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802- 839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks. · Briti saarte ristiusustamine: Kuigi suure rahvasterände ajal oli Rooma riigis 4.saj valitsevaks usundiks saanud ristiusk Briti saartelt peaaegu välja tõrjutud, algas just sealt ulatuslikum misjon e ristiusu levitamine (lad k missio saatmine, lähetus)
majanduslik häving jne. + indo-euroopa ja soomeugri keeled Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami,
annaabi.ee 
