Bretagne - Prantsusmaa piirkond (1)

Mikk , Jakko
Bretagne
Üldiselt
Bretagne on Prantsusmaa piirkond, mis asub riigi loodeosas samanimelisel poolsaarel. Ta on piiratud põhjast Inglise kanaliga, läänest Atlandi ookeaniga ja Biscaya lahega lõunast. Regioon moodustab 5% kogu riigi territooriumist. Bretagne jaguneb neljaks departemanguks. Huvitav on see, et kõigil neljal osal on ligipääs ookeanile. Piirkonna suurimad linnad on Brest , Lorient, Nantes , Quimper, Rennes, Saint-Brieuc, Saint-Malo, Saint-Nazaire ja Vannes. Rannajoones läheduses asub umbes 800 saart ja laidu . Tänu Golfi hoovusele on sealne kliima soe ja niiske. Bretagne piirkonnas elab praegu üle 4,5 miljoni inimese ning see arv kasvab pidevalt. Bretagne't peetakse üheks kuuest Kelti rahvastest.
Ajaloost
Bretagne poolsaarel asus kunagi ka Bretagne kuningriik – aastatel 818-913. Peale seda muutus Bretagne sõltumatuks suveräänseks hertsogkonnaks ja jäi selleks kuni 1532.aastani, mil ta liideti Prantsusmaaga. Pärast Lääne- Rooma impeeriumi lagunemist asusid paljud britid Bretagne'sse elama ning seepärast seda hakatigi nii kutsuma. Varasemalt kutsusid roomlased seda Armoricaks.
Kultuur
Bretagne's räägitakse lisaks prantsuse keelele ka bretooni(5,5% maakonna rahvastikust) ja gallo keelt, mis pole küll ametlikud keeled. Siiski on mitmed tele- ning raadiokanalid, mis edastavad infot bretooni keeles. Bretagne on üks Prantsusmaa dünaamilisemaid regioone- seal on näiteks 210 professionaalset teatrirühma. Biniou, Bretagne'i torupill on piirkonnas väga populaarne , nende esinemisi saadavad tavaliselt lauljad ja jutuvestjad. Bretagne maakonnal on ka üks suuremaid Prantsusmaa kunstikogusid – seal asub üle 2000 töö.
Majandus
Majanduse poolepealt on siiani tähtsal kohal põllumajandus ja kalastus . Lisaks on piirkonnas suurel määral esindatud ka autotööstus (Citroen, Peugeot ) ning laevaehitus . Regioon on tuntud tehnoloogia piirkond – siin loodi sellised meediaformaadid nagu .jpg, mpg ja mp3.
Turism ja vaatamisväärsused
Bretagne on Prantsusmaa kõige vähem saastatud piirkond, õhk on seal kõige puhtam. See on Prantsusmaa kõige enam külastatavam turismisihtkoht . Igal aastal käib ainuüksi pool miljonit inimest, et tegeleda veespordialadega.

• Mont St. Michel – saar mis asub Bretagne ja Normandia piiri ääres, saarel asub ka klooster . Ta muutub saareks ainult tõusulaine ajal. See on üks kõige külastatavamaid kohti Prantsusmaal (umbes 3,000,000 külastajat igal aastal). Saar on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja.
  

• St Malo – Sadamalinn Prantsusmaal, Bretagnes. Väga tuntud vaatamisväärsus ning on kuulus selle poolest, et oli kunagi piraatide sadam. Linn on ümbritsetud müüriga. Linnas asub arvukalt erinevaid turismiatraktsioone, nt loss, kus nüüd asub linnamuuseum, St.Vincenti katedraal, Corsaire'i labürint, Solidori torn ja Suur Akvaarium , kus elab üle 11 000 merelooma.
  

• La Pointe Du Raz – Prantsusmaa maa lõpp
  

Pointe du Raz on riigi kõige läänepoolsem koht. Pärast aastakümneid ülerahvastatust, said lõpuks rohelised piirkonnas võimu, mitmed ehitised rannaaladel lammutati ning piirkonnas taastati oma naturaalne looduslik olek.

• Monts d'Arrée - See piirkond on Bretagne kõige metsikum ja kõrgeim koht, kulmineerudes Roch Trévézel'i mäega, mis asub 384 meetri kõrgusel merepinnast. Mägise maastikuga pakub see ala häid võimalusi matkamiseks ning rattaga sõitmiseks.
  

• Paadimatkad - Bretagne't külastades ei tohi sealt lahkuda ilma paadimatkal käimata. Kuna seal on niipalju saari ja laidu, on saadaval suurel hulgal erinevate sihtkohtadega paadimatku.
  

Toit
Nagu eelpool öeldud, on regioonis kalastus üks tähsamaid majandusharusid. Seega võib arvata ka, et toidud sellega suures osas kattuvad. Bretagnet on nimetatud kalurite maaks. Menüüs ongi tohutult mitmekesine valik kalu ja mereande, näiteks kammeljas, lest , merikeel, meriangerjas, astelrai, luts ja mereandidest crevettes grises, coquilles St. Jacques( jakobi kammkarbid), sinikarbid, homaarid, langustid, austrid. Tuntud roog on ka criste-marine ehk sinakasroheliste lehtedega merevetikas. Köögiviljadest on tähtsal kohal artišokk ja lillkapsas. Selle piirkonna eripärased road on veel näiteks Cotriade ehk bretooni kalasupp ning Gigot de pré-salé à la bretonne - küpsetatud lamba- või tallekintsud. Bretagne'st on pärit ka tuntud tatrajahust soolased pannkoogid ehk galette'id. Kuigi need on levinud nüüd juba üle maa, pärinevad nad just Bretagne'st, sest sealses tuulises merelises kliimas kasvas tatar paremini kui nisu, seega söödigi galette'e leiva-saia asemel. Tuntud on ka crêpe`d, mis on magusad ülepannkoogid. Juustudest on tuntud Saint Paulini juust ning magusa poolepealt Caramel au beurre salé, mida süüakse sageli just kreppidega. Bretagne on Prantsusmaa suuruselt teine siidri tootmise piirkond, mistõttu on seal siider ka traditsiooniline jook . Lisaks on seal ka pikk õllepruulimistraditsioon. Tuntud kook Kouign Amann on lihtne kuid võirohke magustoit, mis on pealt suhkurdatud.
Kasutatud kirjandus
http://www.bretagne.fr/internet/jcms/prod_192282/languages
http://et.wikipedia.org/wiki/Bretagne%27i_kuningriik
http://www.hkhk.edu.ee/prantsusetoit/bretagne.html
http://eope.ehte.ee/best/2011-2012/prantsusekeel5/?Cidre
http://gurmee.selver.eu/prantsusmaa/
http://www.tallinnasurfiklubi.ee/est/events/read/Surfing%20in%20France/
http://gitelink.com/brittany/brittany-tourist-attractions.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Saint-Malo#Sites_of_interest