Etanoolamiin, koliin, betaiin Liisa Kullamaa Seriin etanoolamiin koliin betaiin Etanoolamiin • Biomembraanide komponent • Alzheimeri tõve raskusaste korreleerub etanoolamiini plasmalogeeni vähenenud tasemega Koliin • Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin • Toidust ning koliini oksüdatsioonil • Alternatiivne –CH3 doonor: võib
Katrin Olhovikov 11. klass Rasvad RASVAD on glütseriini ja rasvhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. LIPIIDID vees lahustumatud biomolekulid, mis koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID Energeetiline funkrsioon Ainevahetuslik funktsioon Kaitsefunktsioon Lahustifunktsioon Ehituslik funktsioon Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsi...
vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes
nukleiinhapetes ja os vitamiinides - osaleb vesiniksidemete tekkes eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed aga ka loomad orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad Leidub valgurikkas toidus membraani valk Fosfor esineb fosforlipiidides, nukleiinhapete, valkude, hormoodide koostises, luukoes mittelahustuvate sooladena - moodustab erilisi e makroergilisi keemilisi sidemeid - biomembraanide moodustamine (fosforlipiidid) Leidub piimas, juustus, munas ja mereandides Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, osades vitamiinides - moodustab valke stabiliseerivaid sidemeid (S-S tüüpi) - - aitab kahjutuks muuta organismis mürgiseid sidemeid leidumine toidus munas, kalas, juustus Mesoelemendid loomades palju kaltsiumi, taimedes jälle väga vähe Naatrium Leidub eriti loomorganismides. Na on rakuväline element(
Tänu sellele need molekulid organiseeruvad lahustes üsna omalaadselt. a) Fosfolipiidid paigutuvad vees nii: pead on kerakujuliselt, mille sisse jäävad sabad - seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja b) Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole. Pinnal pead väljas, sabad vees Biofunktsioonid 1. Kaksikkihi tekitamine - sabad koos, nende ala on hüdrofoobne, väljaspool olevad pead on hüdrofiilsed. See on biomembraanide ehituslik alus. See ei lahustu ei hüdrofoobsetes ega hüdrofiilsetes lahustes. 2. Fosfolipiidid on emulgaatorid - st ühend, mis seob lipiidse ja veefaasi ühtseks tervikuks. 3. Toimivad pesemisvahenditena nt sabaosad seostuvad rasuga, peaosad loputusveega 4. Kopsusompudes on fosfolipiidid pindaktiivsed ained ja nad ei lase kopsusompudel kokku kleepuda. Enneaegselt sündinud lapsed: 7. elukuul sündinud lapsed jäävad enne ellu, kui 8
närvikudede müeliintuppede ja ajukoe halluloose põhikomponendid. glükosfingosiidid (glükolipiidid) sisaldavad sfingolipiide . Peagruppiks on glükoos. Nad moodustavad 11% ajukoe kuivmassist. Globosiidid neutraalsed sfingolipiidid, mis sisaldavad lühikest oligosahhariidjääki, nt triheksosüültseramiid. Gangliosiidid happelised glükosfingosiidid., sisaldades negatiivselt laetud NANA. Moodustavad 6% aju hallolluse biomembraanide lipiididest. 3. Tsüklilised lipiidid Kolesteriidid. · Võib tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid boimolekule (vit D, sapphapped, steroidhormoonid, südameglükosiidid) käsitleda tsükliliste lipiide baasalkoholidena, kuna hüdroksüülrühma esterifitseerimine rasvhappejäägiga annab lipiidi. · Baasalkohool kolesterool. Vesilahustuvus on väie, seepärast selle sageli nimetatakse lipiididks
Asendamatuteks rasvhapeteks on linoolhape ja linoleenhape. Nende segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoolhape on eelühendiks arahhidoonhappele, millest omakorda moodustuvad organismis bioloogiliselt aktiivsed ühendid: makrofaagides, neutrofiilides ja monotsüütides tekkivad leukotrieenid; trombotsüütides esinevad tromboksaanid ning paljudes kudedes leiduvad prostaglandiinid. Kõik need ühendid on enamasti lokaalse hormonaalse toimega. Asendamatud RH-d on vajalikud ka biomembraanide integraalstruktuuride säilitamiseks ning lipiidide metbolismi häireteta kulgemiseks. Polüküllastamata rasvhappeid ((polynsaturated fatty acid ehk PUFA) jaotatakse: oomega-3 (n-3) ja oomega-6 (n-6) rasvhapeteks vastavalt mitmenda süsinikaatomi juures on esimene kaksikside. N-3 rasvhappeks on asendamatu linoleenhape ja temast sünteesitakse organismis rida teisi n-3 PUFA- sid. Oomega-3 RH: alfalinoleenhape - taimeõlid (soja- ja rapsiõli)
· Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed · Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · liht- · liit- · tsüklilised lipiidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad seapekk, taimsed õlid, vahad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid fosfolipiid letsitiin biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Rasvad Suured molekulid Rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest Rasvhappe molekulis esineb mittepolaarne C-H side ja selle tõttu on rasvad hüdrofoobsed, st ei lahustu vees Rasvad on kokku pandud erinevatest väiksematest molekulidest: glütseroolist ja rasvhapetest
koostises, lihaste potsentsiaali tekitamine, membraantransport säilitamine, DNA/RNA/valgu kontraktsioon, vere säilitamine, ensüümide osmoregulatsioon, süntees, hüübimine aktivatsioon, vere happealustasakaal, biomembraanide osmolaarsuse veevahetus, stabiliseerimine regulatsioon membraantransport Allikad Piimatooted, kala, liha Rosinad, aprikoosid, Keedusool Keedusool Aedviljad, idandid,
nisuiduõli lipoproteiinides ja rasvkoe rakkudes, kus reageerib hapniku Spermatogeneesi häired sojaõli reaktiivsete osakestega realiseerub antioksüdatiivne roll. Rasestumise häired rapsiõli E-vitamiini nimetatakse ka hapniku vabade radikaalide Lihaste düstroofia päevalilleseemneõli elimineerijaks. Just sel viisil pärsib ta biomembraanide Enneaegne vananemine mandel fosfolipiidides ja vere lipoproteiinides polüküllastamata rasvahapete kreeka pähkel peroksüdatsiooni. Just seepärast, et ta kontrollib lipiidide sarapuupähkel peroksüdatsiooni, kaitsebki E-vitamiin biomembraanide ja teiste maapähkel struktuuride ehituslik-funktsionaalset terviklikkust.
o Superoksiid dismutaas (SOD) o Katalaas (CAT) o Glutaatiooni peroksüdaas (GSHPx) 2) Vabade radikaalide kõrvaldajad o Vitamiin E, vitamiin C, glutatioon, ubikinoon, karotenoidid 3) Rauaioone siduvad agendid o Apotransferriin o Tseruloplasmiin Ahelreaktsiooni blokeerivad antioksüdandid Vitamiin E, vitamiin C, kusihape, vere albumiin, bilirubiin Antioksüdandid Vitamiin E Tähtsaim lipiidses keskkonnas töötav antioksüdant Biomembraanide ja LDL kaitse Karotenoidid Pikk C-ahel võimaldab kõrvaldada ergastatud hapnikku Kaitsevad UV-kiirguse eest Neil on vähkkasvajate kujunemisele pidurdav mõju (mitte sünteetilistel) Ubikinoon ehk koensüüm Q Kõrvaldab vabu radikaale ja tõkestab lipiidide peroksüdatsiooni. Vitamiin C Vesikeskkonna peamine antioksüdant Kõrvaldab vabu radikaale otsene antioksüdant. Kaudne antioksüdant toetab ja abistab vitamiin E tööd. Seleen
Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Näiteks insuliin on pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Joonisel 4.2. on kujutatud insuliini mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.2. 11 4.3. Transpordifunktsioon: a) humoraalne transpordifunktsioon (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel. B) transport läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini. Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse. Hemoglobiin moodustab hapnikuga püsimatu, pöörduva sideme; seotud olekus kutsutakse hemoglobiini oksühemoglobiiniksja on erepunast värvi; sidumatta olekus on ta slillakas-sinine. Joonisel 4.3. on näha hemoglobiini kvaternaarstruktuuri mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.3.
Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on mesilase vaha. * Fosolipiidid sis. Lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Need on rakumembraani koostises. * Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid. Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon, östrogeen) ; 2) D-vitamiin ; 3) kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiinide eelühendeid. Funktsioonid 1) energeetiline 1g rasva annab 38,9 kJ väga energiarikas; 2) ehituslik (rakumembraanis jm) ; 3) varuaine ; 4) bioregulaarne (hormoonid) ; 5) kaitsefunktsioon (külma eest) ; 6) rasv on lahustiks lahustuvatele vitamiinidele ; 7) ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb vesi, mida kasut. kõrbeloomad. III Valgud
Väljasoolamine – valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses Aminohappeline koostis tingib nende individuaalsuse, omavad aktiivalasid ligandite sidumiseks. Ühtlasi on nad inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, nad on geneetilise info realiseerimisvahendid. Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne – metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon – ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agragatsioon Denaturatsioon – valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. Renaturatsioon – valgu algkonformatsiooni ja bioaktiivsuse taastamine. On olemas pöörduv ja pöördumatu sadestamine. 5. Valgu primaarstruktuur
katab 53....58% inimorganismi energiavajadusest; · Varuaine: loomsetes organismides on energeetiliseks varuaineks maksas ja lihastes talletuv glükogeen, taimseks varuaineks on tärklis; · Biosünteetiline: süsivesikute metaboliidid on organismis paljude teiste ühendite süsinikskeleti loomise aluseks; · Bioregulatoorne: süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks; · Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises; · Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises. Rasvad e. lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid jagunevad 3 rühma: 1. Rühm lihtlipiidid e. naturaalsed rasvad. Need jagunevad vedelateks rasvadeks, tahketeks rasvadeks ja vahadeks. Vedelaid rasvd on taimsed õlid
süsihappegaas ja vesi. See biofunktsioon on olulisem kõrbetingimustes elavatel loomadel veedefitsiidis; inimesel moodustab metaboolne vesi ~ 0,3 0,35 l ööpäevas. · Asendamatud linool- ja linoleenhappe segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoleenhape on eelühendiks bioloogiliselt aktiivsetele ühenditele, mis enamasti on lokaalse hormonaalse toimega. Asendamatud rasvhapped on vajalikud ka biomembraanide integraalstruktuiuride säilitamiseks ning lipiidide metabolismi häireteta kulgemiseks. Nimetatud rasvhappeid peab inimese organism normaalseks füsioloogiliseks talitlusega saama toiduga. Nende defitsiidi korral kujunevad välja dermatiidid. Toitumisspetsialistid soovitavad, et lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast peaks olema 28 30% kaloritest, neist 2/3 peaks moodustuma taimne rasv.
Süsinik (C), hapnik (O), vesinik (H), ( lämmastik (N)) * Millest koosneb nukleotiid? Nukleotiidid on nukleosiidide mono-, di-, või trifosfaatestrid *Hapeteks nimetatakse aineid, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. *Fibrillaarsed valgud erinevad globulaarsetest valkudest selle poolest, et fibrilaarsed valgud on niitjate molekulidega aga globulaarsed on kerajad või selle lähedase kujuga. *Millised lipiidid esinevad biomembraanide koostises ? Kuidas nad seal paikenvad ? Joonistage membraan nii hästi ,kui oskate, märkides ära kasutatavate sümbolite tähenduse. Fosfolipiidid *Mida mõisetakse valgu sekundaarstruktuuri all? Kirjeldage joonistage Sekundaarstruktuurina käsitletakse valgu molekuli ruumilist vormi, mis tekib vesiniksidemete moodustamise tulemusena polüpeptiidahela erinevate osade vahel. Iga peptiidsideme kohta tuleb reeglina kaks vesiniksidet. *Joonisel on kujutatud peptiidi
Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). (Viik, 2004) Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. (Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004)
Lafayette Mendel Elmer McCollum Saamine ja depood Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30- 60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85-
Kitiin- rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad), tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega, ei ole polümeerid, hüdrofoobsed, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid, rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad ( seapekk, taimsed õlid, vahad) Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfo ja glükolipiidid, fosfolipiid e letsitiin, biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Rasvad: suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid kuna ei ole kokku pandud monomeeridest, rasvhappe molekulis esineb mittepolaarne CH side ja selle tõttu on rasvad hüdrofoobsed, kokkupandud erinevates väiksematest molekulides glütseroolist ja rasvhapetest, 3 rasvhappe molekuli on seotud glütserooli molekuli OH-rühmaga estersidemega e triglütserool
t. lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga Biokeemia · Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi tõttu ei difundeeru valgud läbi biomembraanide, kuna kolloidosakesed on suuremad membraani pooridest. See tingib osmoosi, s.t. veemolekulide difundeerumise läbi poolläbilaskva membraani valgulahusesse. See omakorda põhjustab valgulahuses hüdrostaatilise rõhu tõusu, mis takistab vee molekulide edasist difusiooni valgulahusesse. Sellist hüdrostaatilist rõhku, mis takistab lahusti difusiooni läbi poolläbilaskva membraani suurema rõhu (suurema kontsentratsiooni) suunas nimetatakse osmootseks rõhuks.
Sissesoolamine valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses 1 Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agregatsioon Denaturatsioon valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. 5. Valgu primaarstruktuur Defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt aminohappeline järjestus. Primaarstruktuur on kovalentne
kärjed. Lipiidid Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiididdes on lisaks glükoosijääk. Steroidid... ... on vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomarakkudes. Neerupealsete hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ja naissuguhormoon estrogeen on steroidid. D-vitamiin on samuti steroid. Kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolis sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiini eelühendeid. Lipiidide funktsioonid: 7 Energeetiline ühe grammi rasva täielikul oksüdatsioonil laguneb 38,9 kJ energiat. 8 Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. 9 Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades. 10 Kaitse nahaalune rasvkude on halb soojusjuht ja kaitseb organismi temperatuuri muutuste eest
Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides. Fosforiküllusega hiilgavad ka suuremad seened (puravikud, tatikad, šampinjonid). Fosfori biorollide hulk inimese kehas on suur. Erinevad fosforiühendid on vajalikud inimkeha energiamajanduses, mineraalsooladena koos kaltsiumiga luukoe ehituses, ehituslikus ja stabiliseerivas rollis nukleiinhapete struktuuris, biomembraanide ehituses. Et üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida, siis pole praeguseks ka piisavalt inimorganismi põhiseid teaduslikult tõestatud andmeid, määramaks ohutut päevast üldkogust. Veresuhkur on aine, mis moodustub seedetraktis süsivesikutest ja mis insuliini abiga kudedesse jõuab. Suhkrud Riboos(RNA koostises ) Desoksüriboos-(DNA koostises ) Glükoos-viinamarja suhkur,kõikide organismide esmane energia allikas Fruktoos- puuvilja suhkur Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e
funktsioon väljendub biokeemiliste reaktsioonide katalüüsimises. Regulatoornemetabolismi regulatsioon valguliste hormoonid poolt( nt insuliin reguleerib glükoosi tase veres) See on hormonaalne regulatsioon. Genoomi regulatsioon (histoonid) Transpordifunktsioon ainete transport biovedelike kaudu. Takkude ja kudede vahel( albuliin transpotrib rasvhappeid, O2 transport Hb poolt) Transport läbi biomembraanide valkkandjate abil( Napump Na valja, K sisse) Struktuurne biomembraan, juuste, küünte, histoonid veresoonte seinte) Puhvrifunktsioon valgud on anfolüütid, saavad seostada OH ja H selleks et säilitada pH veres. Kaitsefunktsioon aktiivkaitse( hüübimisfaktorit trombiin ja fibronogeen, pH ja osmootse rõhku regulatsioonis osalevad valgud) passiivkaitse ( nahavalgud, juuste,küünte) Kontraktsioonifunktsioon ATP kasutakse lihastekontraktsiooniks ja selle lääbiviimine (aktiin,müosiin)
TG-de süntees ehk lipogenees (toimub maksas, rasvkoes, peensoole limaskestas, piimanäärmes ja neerudes) Glütserooli aktiveerimine 3-glütserooliks, atsüül-CoA teke CoA-SH-st ATP toimel. 3-glütserooli ja atsüül-CoA baasil sünteesitakse triglütseriid. Kolesterooli metabolism Kolesterool on küllastamata tsükliline alkohol, mille metabolism toimub ajus, vere lipoproteiinides, maksas ja sapis (inimkehas 140...150 g). Kolesterooli kasutamine Ekstrahepaatiliste kudede tarve Biomembraanide ehituskomponent Steroidhormoonide sünteesi lähteühend+-* Sapphapete sünteesi eelühend Sapipõie rakkude membraanide kaitse sapphapete soolade ärritava ja kahjuliku toime eest Kolesteriidi varu teke maksas Vitamiin D3 süntees Kolesterooli süntees Kolesterooli süntees toimub maksas, peensoole limaskestas, neerupealistes, munasarjades, testistes, platsentas ja ajus. Vereplasma lipoproteiinid Triglütseriidide, fosfolipiidide, kolesteriidide, kolesterooli ja rasvlahustavate vitamiinide
kataboolset toimet maksarakkudes, vähendab glükoneogeensete ja ketogeensete substraatide liigvoolu ekstrahepaatilistesse kudedesse) - Spetsiifilised kliinilised sümptomid Kolesterool - On küllastamata tsükliline - Saadakse toiduga ja alkohol sünteesitakse organismis - Inimkeha põhisterool - Tuuakse maksa HDL - Biomembraanide komponent perifeersetest kudedest - Substraat - Keskus maks o Sapphapetele - Salvestatakse varuks o Steroidhormoonidele kolesteriididena maksas o Vit D3 sünteesi kolesterool on vaheühend - Miks on kolesterool inimkehas oluline? - Biomembraanide komponent (tagab retseptorite, ioonkanalite jt
[www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%202.pdf] · Lipiidid ei lahustu vees ja on hüdrofoobsed. · Lipiidide tihedus on vee omast väiksem, mille tõttu need jäävad pinnale ujuma. [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 1.3. Lipiidide ülesanded · Lipiidid talletavad metaboolseid energiavarusid. · Siseorganite mehaaniline kaitse vigastuste eest. · Lipiidid toimivad elektrilise isolaatorina. · Rasvkude tagab termoregulatsiooni. · Lipiidid on biomembraanide koostisosad. · Nad transpordivad rasvlahustuvaid vitamiine ja kolesterooli. (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt) 5 1.4. Lipiidid söötades Söötades sisalduvaid lipiide või lipiidsete omadustega aineid loetakse toorrasvaks. Seega toorrasv tegelikult on eetris lahustuvate ainete fraktsioon, mis on ebaühtliku koostisega (Oll 1994). Taimsete söötade toorrasvasisaldus eri ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Vaid
Telofaas: või enam aatomit on molekulis omavahel seotud. toiteained. Lihtlipiidid e neutraalrasvad nt seapekk, kääviniidid kaovad, toimub tsütokinees, tekib 2 Kovalentne- ühiste elektronpaaride abil aatomite taimsed õlid, vahad. Liitlipiidid on nt fosfo- ja tütarrakku. Profaas II: tütarrakkude valmistamine vahele oodustuv side. Tekivad kui kumbki aatom annab glükolipiidid, biomembraanide koostelipiid; Tsüklilised uueks jagunemiseks, tekivad uued kääviniidid. ühe elektroni või üks aatom annab elektroni ja teine lipiidid nt kolesteriid, tsükliliste alkoholide baasil Metafaas II: kromosoomid on ekvaatortasandil. vaba orbitaali. Mittepolaarne kovalentne- kui moodustunud lipiidid. Rasvad: suured molekulid, Anafaas II: kromatiidid lahkuvad rakupoolustele.
ß-karotiini puhul üledoseerimisel toksilisust ei esine. Saamine Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30-60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad.
Aitavad vere pH säilitada (puhversüsteemid) Vere hüübimist teostab vereplasma valk- fibrinogeen Trantsport hemoglobiin, mis varustab kogu keha hapnikuga Biokatalüsaatoriteks-> fermentideks( ensüümid) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erituse tekke ja erutuse levimise Funktsioonid: *ensümaatiline katalüüs (CO2 hüdraatimine, RNA). Peaaegu kõik ensüümid on valgud. * Transport ja säilitus funktsioon. Ainete transport biovedelie kaudu, transport läbi biomembraanide * Koordineeriutd liikumine (lihaste kontraktsioon, kromosoomide liikumine mitoosis) * strukturaalne (nahk, kondid) * immuunvastutus * närviimpulsside teke ja ülesanne (retseptorvalgud meeleelundites, sünapsis) * rakkude, kudede, organismi kasv ja diferentseerumine, jagunemine Denaturatsioon-valgu bioaktiivuse kadumine ( temperatuur, vibratisoon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus) Renaturatsioon-fibrille rohkem, kui vanemal loomal. Valgu bioaktiivuse taastamine 5
Mesilasvaha on loomne vaha, sellest valmistavad mesilased oma kärjed. Liitlipiidid sisaldavad mitut lihtlipiidi. Näiteks. Fosfolipiidid sisaldavad lisaks klütseroolile ja rasvhapetele fosforhappe jääki. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Steroidid on veel lahutumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomarakkudes. Neerupealsete hormoonid ja meessuguhormoon(testosteroon)ja naissuguhormoon (östrogeen) on steroidid. D-vitamiin on samuti steroid. Steroid kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolis sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D- vitamiini eelühendit. kui kolesterooli on liiga palju, siis ta tekitab veresoonte lupjumist. Lipiidide funktsioonid: · Energeetiline ühe grammi rasva täielikul oksüdatsioonil laguneb 38,9 kJ energiat. · Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. · Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades.
piisavalt letsitiini. Liigne letsitiin läheb lagundamisele tekib energiat ja vabaneb koliin ehk vitamiin B4 B4 on vesilahustuv vitamiini ja inimene viib selle organismist välja liighigiga. Kollinilõhn on nagu kala lõhn. Tsüklilised lipiidid: Ei tohi segi ajada tsükliliste alkoholidega. Tsükliline alkohol on tsükliline alkohol ja rasvhape. Kolesteriidide näitel tsükliliste lipiidide näitel: 1) kuuluvad ehitusliku üksusega biomembraanide koostises. 2) Nende baasil sünteesitakse sapphappeid. Sapphapetega väljutatakse põhiosa kolesteroosist. 3) Kolesteriididest lähtuva vitamiini D süntees nahas UV kiirguse mõjul. 4) Kolesteriididest lähtub ka sterodihormoonide sütees organismis. Nt. suguhormoonid. Kolesteriide ei saa lugeda kahjulikeks ja mittevajalikeks molekulideks! Alteroskleroos veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus
Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arngut. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematele. Arengu esimest perioodi kuni sigimis saabumiseni, nimetatakse noorjärguks ehk juveniilseks staadiumiks,. Arenguetapid: juveniilne saatium, sigimisvõimeline järk, raugastumis- e vananemisperiood 7.pilet. 1.Lipiidid rakus, nende ülesanded. Ülesanded : · Energeetiline annavad kõige rohkem energiat · Ehituslik biomembraanide koostises · Varuaine loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes,viljades. · Kaitse rasvkude kaitseb siseelundeid, on halb soojusjuht. · Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele Lipiidid on vees lahustuvad ja vähemalt kahest komponendist koosnevad biomolekulid. 2.Loote ja inimese loote areng. *3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti
Maksa glükogeeni hüdrolüüsil vabanevat glükoosi saavad potentsiaalselt kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi tarbeks. Kuuludes ühe komponendina antikehade, mukopolüooside ja verehüübimisfaktorite koostisse täidavad süsivesikud organismis ka kaitsefunktsiooni. Süsivesikute struktuurne funktsioon avaldub selles, et monoosid on polüooside ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning polüoosid kuuluvad sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. Süsivesikud on inimorganismis seotud mitmete bioregulatoorsete ülesannetega, sest neid leidub ka hormoonide koosseisus. Biomembraanide välispinnal asuvad oligosahhariidsed jäägid osalevad retseptoride talitluse tagamises. Retseptorid vahendavad naaberrakkude ja signaalmolekulide seostumist konkreetse rakuga. Retseptoritega seostuvad aga ka mitmesugused erinevad haigustekitajad (viirused, bakterid)
Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l). Kõhunäärme patoloogiliste muutuste juures (insuliini vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 53. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Biomembraanide komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2
) • Kõhunäärme/pankrease poolt toodetav insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetuse kaudu glükoosi taset veres. 3. retseptoorne funktsioon (retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel.) • rakumembraani nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) V 4. ehituslik funktsioon. (Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks/ehituslikeks komponentideks) • biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. • Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid). 5. kontraktsiooni kindlustamine (s.t. tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks) • lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. 6
doc 8 Hüübimise kiirendamiseks in vitro temperatuuri tõstmine, trombiini, koeekstrakte (sisaldavad koetromboplastiini). In vivo (hemofiilia) rekombinantset faktorit VIII. NÄRVI- JA LIHASFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Ainete transport läbi membraanide. 1.1. Plasmamembraani ehitus. Põhikomponendid on lipiidid, valgud, süsivesikud ja vesi (15-23%). Biomembraanide üldehitus on sarnane, kuid teatud erinevused on tingitud erifunktsioonidest – erinevus seisneb peamiste ehituskomponentide (fosfolipiidid, valgud jne) hulga ja vahekorra varieerumises. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidides on üks rasvhappejääk küllastunud, teine küllastumata. Küllastumata ahel on kaksiksideme kohalt käändunud, mis on oluline, et fosfolipiidid ei paikneks liiga tihedalt
· Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed · Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · liht- · liit- · tsüklilised lipiidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad seapekk, taimsed õlid, vahad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid fosfolipiid letsitiin biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi.
(rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv
Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Transpordifunktsioon jaguneb humoraalseks transpordifunktsiooniks (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel) ja transpordiks läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini. Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse. Struktuurne: valgud on biomembraanide, tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte, küünte, karvade, juuste, sulgede ja nukleosoomide ehituskomponendid. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate. Keratiin on struktuurse funktsiooni ere näide,
sünteesima, asendamatu rasvane kala, õlid, mais (1/3) Transrasvhapped - mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? · Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. · Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi · Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine · Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest · Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil · Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid)
sõltub membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. Allpool T m'i on membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, kõrgemal temp'l lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Temperatuuri tõusul üle Tm lipiidi atsüülijääkide (hüdrofoob-sete sabade) liikuvus kasvab drastiliselt. Membraani pind võib suureneda ja paksus väheneda. 6. Lipiidide translokalisatsioon biomembraanide, lipiidide translokaatorid. ?? Lipiidide süntees toimub ER sütosoolsel poolel (fosfolipiidid) või Golgis (sfingolipiidid) , seega oleks väga raske tekitada ER kaksikkihilist membraani. Lipiidide üleviimise eest ER siseküljelt välisküljele vastutavad membraanseoselised valgud: fosfolipiidide translokaatorid (flipaasid). 7. Lipiidide parved (lipid rafts), nende funktsioonid. Lipiidide parved on suure kolesterooli, sfingolipiidide sisaldusega piirkonnad
reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). (Viik, 2004) Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. (Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004)
reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. ( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. ) Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin.
reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. ( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. ) Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin.
· biokeemia on tuvastanud paljude tähtsate bioprotsesside molekulaarsed alused (valgu süntees, metabolismi põhirajad, makromolekulide funktsioonid jt) · biokeemia omab tähtsat osa meditsiini teiste teadusharude (füsioloogia, farmakoloogia, farmaatsia, endokrinoloogia jt.) arengus · biokeemia võimaldab uurida sügavuti biomeditsiini põhiprobleeme (rakkude diferentseerumine, kantserogenees, närvitegevus, mälu, immuunsus, apoptoos, biomembraanide funktsioneerimine, pärilikud haigused jne.) Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste funktsioonidega Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele:
hautamisleent, et tulemus ei oleks väga kuiv. 7. Lisa massile või, muskaat ja soovi korral pisut konjakit, vahusta mikseriga. Tõsta kaussidesse ja külmkappi. Hüva nõu: Soovitav tarbida nädala jooksul. 33. Rasvad/lipiidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: liht, liit ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid on neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid) ja vahad. Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo ja glükolipiidid. Näiteks fosfolipiid letsitiin või biomembraanide koostelipiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Kirjanduses kohtame sageli mõisteid küllastatud (küllastamata) lipiidid. Vastav termin näitab, millised rasvhapped antud lipiidis domineerivad. Kehtib lihtne reegel: taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad taimsed õlid. Mida
alfa-tokoferool) pakitakse VLDL-i rasvkoesse (põhidepoo) · LDL abil enamikesse koerakkudesse · Varud ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis, vere lipoproteiinides (närvikude defitsiidi suhtes pikka aega resistentne) Biofunktsioonid: · Peamine lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant takistab PUFA-de oksüdatsiooni (kaise lipiidide peroküsdatsiooni vastu) kaitseb biomembraanide, mitokondrite jt ehituslik-funktsionaalset terviklikkust (abistavad vit C ja glutatioon) · Püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse · Soodustab Se püsimist organismis · Kofaktorina reguleerib proteiini kinaas C aktiivsust · Osaleb veresoonte silelihasrakkude prolifertasioonu reg. ensüümide töös · Inhibeerib fosfolipaas A2 (seega põletikku, premenstruaalsündroomi, vereringr ebaregulaarsusi) · Soodustab heemi sünteesi
lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi energiatarbeks. Kuuludes ühe koostisosana antikehade, kaitselimade molekulide ja verehüübimisfaktorite koostisesse, löövad süsivesikud kaasa ka inimese organismi kaitses. Süsivesikute ehituslik roll avaldub selles, et monosahhariidid on liitsüsivesikute ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning keerulisemad liitsüsivesikud sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) 5 1.1.2. Lipiidid Lipiidid etendavad organismis eeskätt energeetilist osa. 1gramm lipiide annab organismis keskmiselt 9,1 kcal energiat. Täiskasvanute tasakaalustatud menüü peab sisaldama igapäevaselt 25 30 &% lipiide. Toidulipiidid annavad inimorganismile igapäevaseks elutegevuseks
annaabi.ee 
