Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biolelemendid (0)

1 Hindamata
Punktid
Element
Fe
raud
Cu
vask
Zn
tsink
Mn
mangaan
Co
koobat
I
jood
Mo
molübdeen
V
vanaadium
Bio-funktsioonid
Hemoglobiin , müoglobiin, ensüümid , valgud
Hemoglobiini süntees, luukoeteke, ensüümide kofaktor
Ensüümide kofaktor, epidermise areng, immuunsüsteemide talitlus
Ensüümide kofaktor, kolesterooli süntees, rasvhapete süntees, vereloome
Vereloome, eretrotsüütide funktsioon
Kilpnäärme ensüümid , valkude süntees, kilpnäärme funktsioon
Ensüümide kofaktor, luukoe teke ja areng
Luude, kõhre, hammaste areng,
hemoglobiini ja elekrotsüütide areng
Allikad
Maks, punane liha, pähklid, petersell , spinat , tomat , maasikad
Maks, neerud , kala, pähkel
Maks, munad, pärn, kõrvitsaseemned
Munakollane , pähklid, seemned, täisteravili
Loomaliha , maks, neer , piim
Merekalad, jodeeritud sool, päevalilleseemned, meretaimed
Loomaliha, teraviljatooted, maks, oad, tumerohelised aedviljad
Kalatooted, maks
Defitsiit
Väsimus , kahvatu nahk, ärritus , pearinglus
Aneemia , leukopeenia (vähe leukotsüüte), luude demineralisatsioon
Kasvupeetus , haavade paranemise aeglustumine, steriilsus (sugurakud ei funka)
Glükoosi metabolism aeglustub, kuulmishäired
Kehv veresus, kasvupeetus, dementsus , depressioon , peavalud
Lokomotoorsed häired (liikumishäired), struuma , aeglane kasv, nõrkus
Südame pekslemine , kanapimedus, impotentsus?
Luude, kõhre, hammaste arengu häired
Liigsus
Peapööritus, iiveldus , alakõhuvalu
Unetus , laste hüperaktiivsus, Wilsoni tõbi
Kahvatus, iiveldus, alakõhuvalud
Unetus, ärritus, depressioon, hallukad
Kilpnäärme ja südame hüperetroofia (liiga suured), punavereliblesid palju
Alakõhuvalu, metallimaitse, nahalööve
Kasvupeetus, aneemia, podagra (vanaema varvas), Cu taseme langus
Vereloome ja neruoloogilised
häired, vähendab insuliini toimet
Ni
Nikkel
F
fluor
Cr
Kroom
Se
seleen
Si
räni
Sn
Tina
B
boor
As
arseen
Ensüümide kofaktor
Hammaste areng,hamba emaili kaitse, vereloome
Emsüümide kofaktor, DNA süntees, geeniekspressioon , potenseerib insuliini toimet
Antioksüdantne kaitse, immuunvastus , prostaglandiinide süntees
Kõhredes, luudes, kõõlustes, veresoonte seintes
Osaleb hemoglobiini sünteesis ja lipiidide metabolismis
Veriloome, süsivesikute ja steroidhormoonide metabolism
Fosfolipiidede metabolismi ja vereloomega seotud
Pähklid, oad, kalad , juurviljad
Kalad, juust, loomaliha, tee, sibul
Munakollane, pärm , maks, täisteravili, seened
Pärm , kalad, krevetid, krabid , sibul, küüslauk
Kare joogivesi, kiudained, teraviljasaadused
Rosinad, kirsid, datlid , viigimarjad
Kalad, mereannid
Seedehäired, stressitaluvuse vähenemine
Isutus , hammaste arengu häired, kaaries
Glükoosi metabolismi aeglustumine
Närvikoerakkude pigmenteerumine, kardiomüopaatia
Arteroskleroos?
Aeglane kasv, hemoglobiini sünteesi häired
Närvilisus
Hemoglobiini ja fosfolipiidi sünteesihäired
Dermatiid, peapööritus, köha , oksendamine , pigmentatsiooni häired
Isutus, nahalööve, iiveldus
Iiveldus, dermatiit , kopsu ja maksa ja neeru kahjustus
Dermatiit(nahapõletik), palavik , kaaries, juuste ja küünte väljalangemine
Ei põhjusta
Aneemia
Andmed puuduvad
Andmed puuduvad
Makroelemendid
Element
Ca
Kaltsium
K
Kaalium
Cl
kloor
Na
naatrium
Mg
magneesium
Biofunktsioon
Luude ja hammaste koostises, lihaste kontraktsioon, vere hüübimine
Membraani potsentsiaali tekitamine, säilitamine, ensüümide aktivatsioon , vere osmolaarsuse regulatsioon
Osmoregulatsioon, membraantransport
Membraanipotsentsiaali säilitamine, osmoregulatsioon, happealustasakaal, veevahetus, membraantransport
Ensüümide kofaktor, DNA/RNA/valgu süntees, biomembraanide stabiliseerimine
Allikad
Piimatooted , kala, liha
Rosinad, aprikoosid, banaanid, virsikud
Keedusool
Keedusool
Aedviljad, idandid , teraviljad , sibul, pähklid, liha, kala, õun, piim
Defitsiit
Krambid , liigeste valulikkus, luude hõrenemine ja pehmumine
Närvivalu , lihaskoe energia defitsiit
Seedehäired, hammaste lagunemine , iiveldus
Kaalulangus, isutus, oksendamine, kestvalt:närvivalu, krambid
Neuromuskulaarse funktsioonihäired, närvilisus, depressioon, lihasnõrkus, südamearütmia
Liigsus
Luude ja kudede kaltsifikatsioon, väsimus, häired närvi-ja lihaskoe talitluses
Peensoolehaavand, südame seiskumine
Nõrkus, segadusseisund
Tursed , vererõhutõus, kehatemperatuuri tõus
Oksendamine , kõhulahtisus , kuumalained, hüpotension
Biolelemendid #1 Biolelemendid #2 Biolelemendid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vladislav Õppematerjali autor
Element Fe
raud Cu
vask Zn
tsink Mn
mangaan Co
koobat I
jood
Bio-funktsioonid Hemoglobiin, müoglobiin, ensüümid, valgud Hemoglobiini süntees, luukoeteke, ensüümide kofaktor Ensüümide kofaktor, epidermise areng, immuunsüsteemide talitlus Ensüümide kofaktor, kolesterooli süntees, rasvhapete süntees, vereloome Vereloome, eretrotsüütide funktsioon Kilpnäärme ensüümid, valkude süntees, kilpnäärme funktsioon
Allikad Maks, punane liha, pähklid, petersell, spinat, tomat, maasikad Maks, neerud, kala, pähkel Maks, munad, pärn, kõrvitsaseemned Munakollane, pähklid, seemned, täisteravili Loomaliha, maks, neer, piim Merekalad, jodeeritud sool, päevalilleseemned, meretaimed
Defitsiit Väsimus, kahvatu nahk, ärritus, pearinglus Aneemia, leukopeenia (vähe leukotsüüte), luude demineralisatsioon Kasvupeetus, haavade paranemise aeglustumine, steriilsus (sugurakud ei funka) Glükoosi metabolism aeglustub, kuulmishäired Kehv veresus, kasvupeetus, dementsus, depressioon, peavalud Lokomotoorsed häired (liikumishäired), struuma, aeglane kasv, nõrkus
Liigsus Peapööritus, iiveldus, alakõhuvalu Unetus, laste hüperaktiivsus, Wilsoni tõbi Kahvatus, iiveldus, alakõhuvalud Unetus, ärritus, depressioon, hallukad Kilpnäärme ja südame hüperetroofia (liiga suured), punavereliblesid palju Alakõhuvalu, metallimaitse, nahalööve
Ni
Nikkel F
fluor Cr
Kroom Se
seleen Si
räni Sn
Tina B
boor
Ensüümide kofaktor Hammaste areng,hamba emaili kaitse, vereloome Emsüümide kofaktor, DNA süntees, geeniekspressioon, potenseerib insuliini toimet Antioksüdantne kaitse, immuunvastus, prostaglandiinide süntees Kõhredes, luudes, kõõlustes, veresoonte seintes Osaleb hemoglobiini sünteesis ja lipiidide metabolismis Veriloome, süsivesikute ja steroidhormoonide metabolism
Pähklid, oad, kalad, juurviljad Kalad, juust, loomaliha, tee, sibul Munakollane, pärm, maks, täisteravili, seened Pärm, kalad, krevetid, krabid, sibul, küüslauk Kare joogivesi, kiudained, teraviljasaadused - Rosinad, kirsid, datlid, viigimarjad
Seedehäired, stressitaluvuse vähenemine Isutus, hammaste arengu häired, kaaries Glükoosi metabolismi aeglustumine Närvikoerakkude pigmenteerumine, kardiomüopaatia Arteroskleroos? Aeglane kasv, hemoglobiini sünteesi häired Närvilisus
Dermatiid, peapööritus, köha, oksendamine, pigmentatsiooni häired Isutus, nahalööve, iiveldus Iiveldus, dermatiit, kopsu ja maksa ja neeru kahjustus Dermatiit(nahapõletik), palavik, kaaries, juuste ja küünte väljalangemine Ei põhjusta Aneemia Andmed puuduvad

Sarnased õppematerjalid

Vitamiinid
6
doc

Vitamiinid

Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, süntees, (vananemis

Anatoomia ja füsioloogia
Vitamiinid
19
docx

Vitamiinid

Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool (­ tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glükuroonhappe konju

Biokeemia
Vitamiinid-mineraalained & fütotoitained
7
docx

Vitamiinid, mineraalained & fütotoitained

Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjum

Toitumisõpetus
Vitamiinid
8
pdf

Vitamiinid

Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke hoidmiseks, immuunsuseks, a

Bioloogia
Vitamiinid ja vajalikkus
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus ­ mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus ­ kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos ­ maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta ­ kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus ­ mehele 1,3 ­ 1,5 mg, naisele 1,0 ­ 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad ­ kestev alkoholi, kohv

Bioloogia
Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

Toitlustuse õpetus
Vitamiinid-mikrobioelemendid-enesekontrolli testid Biokeemia
20
docx

Vitamiinid-mikrobioelemen did-enesekontrolli testid Biokeemia

Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tähis Nimetus(ed Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes ) ööpäeva biokeemias toiduainetes s esineb. A maks, A-vitamiin 700– ✔ nägemisprotsessiks piimatooted 900 µg ✔ paljude organismi rakkude (juust, või), kasvuks ja arenguks muna. ✔ limaskestade normaalseks Karotenoide arenguks (siit tuleneb tema leidub enim oluline kaitse kollastes ja infektsioonide vastu) oranžides, aga ✔ antioksüdantsek

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun