Organismid (0)

Organismide koostis
C H N O P S on põhi bioelemendid .(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne).
C – keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H – esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N – esineb valkude koostisosades – aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O – kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P – nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S – paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis.
Na – soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K – rakusisene element, leidub kapsas , rosinates. Mg – kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca – luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I­ – kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaalu. Soodustavad närviimpulsside edasikannet. Kindlustavad raku laengu (pos/neg).
Anorgaanilised ained
I VESI – vesi on universaalne lahusti. Hüdrofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (söögisööda, glükoos). Hüdrofoobsed ained on need, mis ei lahustu vees ( rasvad , õlid). * Vesi tagab rakkude ainevahetuse e metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. * Vesi tagab raku siserõhu e turgori . * Vesi kindlustab organismi ringeelundkondade töö (vereringe, lümfiringe). * Vesi kindlustab termoregulatsiooni. Vee auramine jahutab keha (higistamine, taimedel – õhulõhede kaudu). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi sees püsivat kehatemperatuuri. * Organismi kaitsefunktsioon ( pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest).
Orgaanilised ühendid
I Süsivesikud e sahhariidid
1) monosahhariidid e lihtsuhkrud  a) pentoosid  riboos / desoksüriboos || b) heksoosid  glükoos / fruktoos
2) oligosahhariidid (2-3 ahelat)  disahhariidid  maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ]
3) polüsahhariidid e liitsuhrud  a) tärklis  tselluloos || b) glükogeen  kitiin
Funktsioonid
1) Energeetiline funktsioon – 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat.
2) Struktuuri funktsioon – liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos – taimerakkude toestus.
3) Ligimeelitav funktsioon – õienektar
4) Varuaine – tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes
5) Kaitsefunktsioon – suhkrustumine kaitseb külmumise eest.
6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele . ( süsivesikud  lipiidid | glükoos  deskoksüriboos / riboos )
7) Bioregulatoorne funktsioon – süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse
II Lipiidid
Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites . Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk.
Lipiidid : a) lihtlipiid  naturaalrasvad (+vahad  taimsed/ loomsed )  rasvad / õlid
b) lihtlipiidid  glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid
Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk. * Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad) . * Küllustumata rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õlid). * Vahad on pikaahelalised alkoholide ja rasvhapete estrid . Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on mesilase vaha. * Fosolipiidid sis. Lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Need on rakumembraani koostises. * Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid. Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon, östrogeen) ; 2) D- vitamiin ; 3) kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiinide eelühendeid.
Funktsioonid – 1) energeetiline 1g rasva annab 38,9 kJ – väga energiarikas; 2) ehituslik (rakumembraanis jm) ; 3) varuaine ; 4) bioregulaarne (hormoonid) ; 5) kaitsefunktsioon (külma eest) ; 6) rasv on lahustiks lahustuvatele vitamiinidele ; 7) ainevahetuslik – rasvade oksüdatsioonil vabaneb vesi, mida kasut. kõrbeloomad.
III Valgud
Valgud ( proteiinid ) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappejääkidest moodustub peptiidside. Aminohappe üldvalemit vt vihikust! NH2 (aluseline) – aminorühm ; COOH (happeline) – karboksüülrühm ; R – radikaal, mis on igal aminohappel erinev. Loomses valgus võib esineda kuni 20 erinevad aminohapet.
Valkude jaotus : a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest ; b) fibrillaarsed e niitjad ; c) globulaarsed valgud ( kerakujulised ) ; d) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele veel teisi org. aineid (vere hemoglobiin ).
Valgu struktuurid : 1. Esmane e primaarstruktuur – valgu happeline järjestus. 2. Teisene e sekundaarstruktuur – heeliks ( spiraal ) , voltub kokku. Struktuuri hoiab koos vesinikside. 3. Kolmandane e tertsiaalstruktuur – tekib gloobul. 4. Neljandane e kvaternaarstruktuur - ühinevad mitu polüpeptiidi.
Valgu denaturatsioon on valgu struktuuride lagunemine. Säilib esmane struktuur. Ultraviolettkiirgus tekitab ka denaturatsiooni. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess.
Funktsioonid – 1) ensümaatiline e katalüütiline, 2) geeniregulatoorne, 3) bioregulatoorne, 4) transpordifunktsioon, 5) struktuurne funktsioon, 6) antikehad (kaitsefunktsioon), 7) kontraktsioonifunktsioon – kokkutõmbumine, 8) retseptoorne funktsioon, 9) varufunktsioon, 10) energeetiline funktsioon.
Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nad on kõrge spetsiifilisusega, st – igat reaktsiooni reguleerib ainult üks kindel ensüüm. Nad on ülikõrge aktiivsusega. Nende teke ja töö allub geneetilisele kontrollile. Omavaheline töö on rangelt koordieeritud. Ensüümide tööks on vajalik kindel to ja pH.
IV Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on orgaanilised biopolümeerid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. DNA e desoksüribonukleiinhape – tuumas, pärilikkuse edasikanne . RNA e ribonukleiinhape – tuumas, tsütoplasmas, Dna info edasikandmine ja mahakirjutamine . Nukleiinhapped koosnevad monomeeridest, mida nim. nukleotiidideks.
Adeniin, guaniin , tsütosiin, tümiin (DNAs), uratsiil (RNAs).
A = T C ≡ G DNA
A = U C ≡ G RNA