present simple past simple will would I'm a teacher. He said he was a teacher I'll come and see you He said he would come and see present continuous past continuous. soon. me soon. I'm having lunch with my He said he was having parents. lunch with his parents. can could present perfect simple past perfect simple I can swim under water He said he could swim under I've been to France three He said he had been to for two minutes. water for two minutes. times. France three times. present perfect past perfect continuous continuous ...
Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantpenikoorem = 343 kantversta 1 kantverst = 125 000 000 kantsülda 1 kantsüld = 27 kantarssinat = 343 kantjalga = 9,712417 m3 1 kantarssin = 4096 kantverssokit = 0,35971914 m3 1 kantjalg = 1728 kanttolli = 0,028316084 m3 1 kanttoll = 1000 kantliini = 16,3866227 cm3 1 steer (ehitus- ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 5.Vedelikumõõdud 1 tallinna ankur = 32,5 liitrit 1 riia ankur = 38,2 liitrit 1 vaat = 40 pange = 492 liitrit 1 pang = 10 toopi = 12,3 liitrit 1 toop = 4 kortlit = 75 kanttolli = 1,23 liitrit 1 tallinna pang tallinna toopi = 13,3 liitrit 1 tallinna toop = 4 tallinna kortelit = 1,33 liitrit 1 riia toop = 4 riia kortlit = 1,087 liitrit 1 vene toop = 4 vene kortlit = 1,23 liitrit 6.Viljamõõdud 1 setvert = 8 setverikku = 3 riia vakka = 6 tallinna vakka = 209,91 liitrit 1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit 1 karnits = 2,67 toopi = 200 kanttolli = 3,28 liitrit 1 riia tünder = 2 riia vakka = 12 külimittu = 108 toopi = 132,83 liitrit
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
............................................Klass................Kuupäev.................. Tööleht nr 6 Mõõtmine/mõõteriistad 1. Vanasti kasutati mõõtühikuid, mille pikkus võis piirkonniti oluliselt erineda. Leia internetist, milliste suuruste mõõtmiseks loetletud ühikuid kasutati, ja kirjuta need õigesse lahtrisse pang, nael, küünar, karaat, penikoorem, toop, puud, jalg, vaat, süld, solotnik, kantjalg Pikkusühik Massiühik Ruumalaühik 3.
kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on
1 pint = 5,68dl 1 ounce oz = 0,028 kg 1 cup = 2,48dl 1 ounce fl oz =28,4ml 2.5 Ameerika mahuühikud 1 U.S gallon = 4 liquid (vedelik) quarts =3,785 l 1 liquid quart (kvat e veerand gallonit) = 2 liquid pints =9,5 dl 1 liquid pint = 16 U.S.fl.OZ = 4,73 dl 1 cup = 8U.S.fl.OZ = 2,37dl 1 U.S. fluid ounce =20,6 ml 1 dry (kuivaine) quart = 2dry pint = 1,1l 1 dry pint =5,5 dl 2.6 Vanade kokaraamatute mõõtühikud 1 lood =13g 1 nael =410g 1 toop = 4 kortlit = 1,2l 1 kortel =1/4 toopi =300g 1 pang = 10 toopi =12,3l
Kubemetäid e. Phthirus pubis Sander Toop 9b mis Täid on tibatillukesed putukad, kes toituvad, imedes teie verd. Nad on ebameeldivad, aga täiesti kahjutud. on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Kus Kubemekarvades ja päraku piirkonnas asuvates karvades (teie kannikate vahelises praos olevad karvad). Nad võivad paikneda ka muudes karvadega kaetud piirkondades teie kehal, näiteks kaenla all või kulmudes (siiski ei ela nad juustes). Kuidas Kubemetäid levivad seksuaalse kontakti teel (vastsed hüppavad ühelt inimeselt teisele). Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge. Sümptomid Sügelev kube, mille põhjuseks on see, et täid hammustavad teie nahka, püüdes imeda verd. Te võite samuti märgata oma aluspükstel tuhme vereplekke või väikeseid musti laike (täide väljaheited). Vältimine Teil pole palju võimalusi vältida nakatumist kubemetäidega peale selle, et loobu...
süsteemi kogu riigi territooriumil. · Kreeka ja Rooma môôtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides. · Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 6/7/11 Kaalude ajaloost Eestis · Eesti ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. · Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortelit, mille maht oli ¼ toopi. · Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. · Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega 6/7/11 Eesti ja vene kaalusüsteem · Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g ·
eesti keele kontrolltöö nr 3 B - osa 1. vasta tabeli järgi küsimustele. rahvuspark maakond Pindala (ha) moodustamise aeg 1. vilsandi saaremaa 16 900 1910 2. matsalu läänemaa 48 610 1957 3. lahemaa harjumaa, l-virumaa 72 500 1971 4. karula võrumaa 11 045 1979 5. soomaa viljandimaa, l-virumaa 36 890 1981 a)mitmendal sajandil asutati eestis rahvuspargid? rahvuspargid rajati eestisse 20. sajandil. b)milline eesti rahvuspark on kõige väiksem? eesti väikseim rahvuspark on karula rahvuspark. c)milline rahvuspark asub põhja-eestis? p-eestis asub lahemaa rahvuspark. d)milline rahvuspark on kõige vanem? kõige vanem on v...
Australopithecus ,,lõunainimahv" Sander Toop 9b. Kes on australopiteek? täpsemalt graatsiline australopiteekus on alamtriibuseHominina perekond. Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Australopiteegid on fossiilsete hominiinide seas esimesed, keda Aafrikas kirjeldati 1925. aastal. Neist kõige esimene oli Australopithecus africanus (,,Aafrika lõunainimahv"), kes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebMiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline ain...
võimaldas kasutusele võtta täpsemaid e. väiksemaid mõõtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2-, 3-, 4-, 6-ga. Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 1665. a. püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi. Kaalude ajaloost Eestis Eesti- ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortlit, mille maht oli ¼ toopi. Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks. Eesti ja vene kaalusüsteem Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g
Nõukogude Liidu lagunemine Reino Toop 12. Kl Keila-Joa SIK Perestroika algus 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tuli võimule keerulisel ajal. Sise ja välispoliitiline ummik. Ka kõige tagurlikumad jõud mõistsid muudatuse vajadust ja toetasid Gorbatsovi. Ta pidi riigi kriisist välja viima, säilitades sotsialistliku ühiskonnakorra. Esimesena pidi ta kiirendama riigi majandusliku arengut. Pidi toimuma perestroika teel. Mihhail Gorbatsov
1 jalg = 12 tolli ~ 30,48 cm. 1 toll = 10 liini ~ 2,54 cm 1 liin = 10 punkti ~ 2,54 mm. Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g. Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud - puud, nael, solotnik. Vedelikke môôdeti tünnide ja ämbritega. Ämber vett kaalus näiteks 33 naela ja 1 tünn mahutas 10 ämbrit vett. 1835. a. olid Venemaal kehtivad järgmised vedelike môôtühikud: 1 tünn = 40 ämbrit ~ 4,9196 hektoliitrit 1 ämber = 10 toopi ~ 12,299 liitrit 1 toop = 2 pudelit ~ 1,2299 liitrit 1 pudel = 2 veerandtoopi ~ 0,6149 liitrit 1 veerandtoop = 2,5 sajandikku e. tsarkat ~ 0,3074 liitrit 1 sajandik (tsarka) ~ 0,123 liitrit. 18. sajandil olid vene kuivainete môôduühikud järgmised: 1 setvert = 8 setverikku ~ 2,099 hektoliitrit 1 setverik = 8 karnitsat ~ 26,239 liitrit 1 karnits ~ 3,279 liitrit. Vene kaalu- ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I valitsusajal. 1
Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 18 Ville Kuusalu Turundusjuht Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 14 Helle Toop Turundusspetsialist Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 7 Rein Rosta Turundusspetsialist Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 14 Põhipuhkus 7 Heino Viigard Müügidirektor Põhipuhkus 3+28
oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Oluliselt erinesid lisaks igapäeva elule ka 19. sajandil mõõtühikud. Tol ajal kasutati selliseid mõõte, mida enamus inimesi praegu ei teagi. Vedelike mõõtmisel olid kasutusel sellised mõõdud, nagu vaat, aam ja ankur. Neid kasutati suurema hulga vedelike mõõtmiseks. Väiksema hulga mõõtmiseks kasutati selliseid mõõtühikuid, nagu pang, poolpange ja toop. Massi mõõtmiseks oli kasutusel väga palju erinevaid mõõtühikuid: sälitis, kaal, puud, nael, ja pikkust mõõdeti penikoorma, versta, sülla, jala, tolli ja küünraga. Meile tuttavad ja praegugi kasutusel olevad mõõtühikud tulid kasutusele alles 20. sajandi esimese poole keskel. 2 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/eestlaste_elu.htm http://www.erm.ee
oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Oluliselt erinesid lisaks igapäeva elule ka 19. sajandil mõõtühikud. Tol ajal kasutati selliseid mõõte, mida enamus inimesi praegu ei teagi. Vedelike mõõtmisel olid kasutusel sellised mõõdud, nagu vaat, aam ja ankur. Neid kasutati suurema hulga vedelike mõõtmiseks. Väiksema hulga mõõtmiseks kasutati selliseid mõõtühikuid, nagu pang, poolpange ja toop. Massi mõõtmiseks oli kasutusel väga palju erinevaid mõõtühikuid: sälitis, kaal, puud, nael, ja pikkust mõõdeti penikoorma, versta, sülla, jala, tolli ja küünraga. Meile tuttavad ja praegugi kasutusel olevad mõõtühikud tulid kasutusele alles 20. sajandi esimese poole keskel. 2 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/eestlaste_elu.htm http://www.erm.ee
pikkus sõrmeotstest küünarnukini, jalg ehk ühe jalapöia pikkus, süld, mis oli laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe, ja penikoorem, mille all Eestis mõisteti ühte vene miili ehk umbes 7467,53 meetrit. Viljamõõduna kasutati vitstest punutud vakka, mis vastas 47,88 liitrile, vaka allühikuks oli külimit, mis oli umbes 14,76 liitrit. Kaubanduskaalu põhiühikskuks oli mark ehk nael, mis vastas 409,51 grammile. Vedelikke mõõdeti peamiselt toopides, üks toop võrdus 1,1864 liitriga. Kasutatud kirjandus: · http://www.annaabi.com/Eesti-asustus-m53324.html · http://www.tlu.ee/~tipitaka/etnoloogia_alused/k%FClaelu.pdf · http://www.evm.ee/failid/File/rehemajuh.pdf · http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/Rehielamu · http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/Kyla · http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=4890 · http://www.estonica.org/et/pildid/Talu%C3%B5u/ · http://www.lote.ut
1964. Moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille eesmärk oli Iisraeli hävitamine ja selle asemele Palestiina riigi loomine. Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini., siis anti toop Süüriale ja Jordaaniale. Sõja tulemusena okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Gaza sektori ja Golani kõrgendiku. Rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 lepituspäeval, elustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi. Esialgu saatis neid araablasi edu ja ületati Suessi kanal. Sel korral ei suutnud Iisrael kohe õhus võimu haarata
kubermangus Tallinnas 6 restorani,6 võõrastemaja,Haapsalus, Rakveres ja Paldiskis võisid leida kehakinnitust ja öömaja.Kogu Eesti kõrtside arvuks on hinnatud 18-nda ja 19-nda saj-i vahetusel ligi 2000.Maantee ja külakõrtside seas oli umbes ¼ ehk veerand mõisate viina toodangust ja enamik õlletoodangust.Väga olulisel määral sõltub läbimüük kõrtsi asukohast.Kui tööstuses mõõdeti õlu ja viina pangega,siis kõrtsis oli põhimõõduks toop ja see mahutas 1,3 l .Viina müüdi portlitega.Kõrtsides müüdava viina kangus oli 50 % samal ajal Venemaal müüdava viina kanguseks oli 40 % .Kehtestati viinamüügi alamhinnad,toobi viina alamhinnaks kehtestati nt. Iirimaal 1762. aastal 10 kopikat,65-ndal aastal 14 kopikat, alammäära kehtestamise põhjuseks oli see,et prooviti piirata talurahva joomist.Eestimaal tohtis olla ainult üks kõrts,mitte rohkem.Teede äärde ehitati ka veskeid aga neid kasutati enamasti kõrtsidena
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu. Kuigi 1920.-ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis. Samas paistis aga Saku Õlletehas silma uuenduste pooles. Nii võeti Sakus 1928. aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal oli taas Saku Õlletehas see, kes tõi Eesti tarbijani uue õllepudeli, sedakorda uudse kujundusega 0,5-liitrise pudeli. 1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga Saku Õlletehas, nii nagu ka kõik ülejäänud ettevõtted natsionaliseeriti. Tootmine ettevõttes jätkus nõukogude tingimustes. 1976. aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, mis
Kattel jne. 5. Iseloomustavad (austavad või halvustavad) nimed. Raudjalg, Raudmees, Ausmeel, Õigemeel, Kuningas, Aus, Julge, Kindlam, Mõistlik, Nõukas, Tark, Ustav, Vapper, Käkk, Luta, Lakkur, Äbarik jne. 6. Eseme-ja tootenimetused priinimedena. 5 Alasi, Ader, Vokk, Uherd, Vikat, Võrk, Nool, Püss, Mõõk, Paat, Ankur, Kelk, Laev, Värat, Tuulik, Veske, Sild, Toop, Kann, Pütt, Püks, Leib, Kohv, Vask, Klaas jne. 7. Hõimu või rahvuse nimi. Hämalane, Idlane, Polakene, Rootslane, Saks, Juut, Türk, Tshuhna jne. 8. Sugulusmõistete nimetusi. Hõim, Vend, Onu, Nõbu jne. 9. Ajamõistete nimetusi perekonnanimedena. Päev, Hommung, Kuu, Esmaspäev, Reede, Kevade, Sügisi, April, Jõul, Ajasta jne. 10. Abstraktseid mõisteid. Ilu, Kangus, Kartus, Mõte, Mõistus, Rõõm, Otsus, Vaen, Tüli, Virkus jne. 11. Usundiga seotud sõnad.
suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted • somaatiline: aader, koot, neer • loodus: torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi • aiandus: kõrvits, köömen, loorber, till, münt, roos, palm, viik ‘viigipuu’ • toit, nõud: kook, kringel, pannkook, praad, pärm, siirup, suhkur, sült, vorst, õli, tärklis, kaneel, pipar, sinep, äädikas, kruus, pann, pott, pütt, toober, toop, lähker, vaat, ämber Alamsaksa laenud (2) • riietus: vokk, samet, siid, samet, mantel, kuub, müts, püksid, vammus, nööp • ehitus: hoov, häärber, kamber, kelder, korsten, kuur, köök, küün, müür, plank, saal, tall, trepp, haamer, höövel, latt, link, luuk, palk, raam, saag, tangid, kapp, pink, tool • sõda, jaht: jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, püss, tääk • ristiusk: altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist-,
Pikkusmõõtühikud: toll (viljatera pikkusest), jalg ( jalatsiga jalalaba pikkus), süld, küünar, penikoorem (11km), päevatee, ööpäevatee, miil- meremiil(1,82), maamiil(1,6km) Pindalaühikud: adramaa- 8-12ha põldu, 17 saj arvestati ka tööjõuliste inimeste suhe adramaaga, palju inimesi jõuab harida. Tündrimaa- mitu tündritäit otra jõuti põllule külvata. Vakk- tündrist väiksem mahuühik, samas mahuühik ja maa lõpuga pindalaühik. Vedelikumõõdud: vaat, pang, toop. Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik. Raskusühikud laevanael, nael, margapuu. Väärismetallid: loodid, untsid, puud (16kg) 11. Genealoogia põhiallikad 12. Definitsioon ja mõisted 13. Eesti genealoogia Genealoogia- teadusharu, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemist ja omavahelisi suhteid. Kõuk- otsene esivanem, ema, vanaema, vaaremad, veresugulased. Sugupuu päismikus asub, hakkavad korduma.
Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu. Kuigi 1920.-ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis. Samas paistis aga Saku Õlletehas silma uuenduste pooles. Nii võeti Sakus 1928. aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal oli taas Saku Õlletehas see, kes tõi Eesti tarbijani uue õllepudeli, sedakorda uudse kujundusega 0,5-liitrise pudeli. 1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga Saku Õlletehas, nii nagu ka kõik ülejäänud ettevõtted natsionaliseeriti. Tootmine ettevõttes jätkus nõukogude tingimustes. 1976. aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, mis tähendas mitmeid eeliseid
Eestis tarvitatud pikkusühikud 1 (vene) penikoorem = ~ 7 km 1 verst = ~1,066783 km 1 jalg = ~30 cm 1 toll = (~2,54 cm) 1 küünar = ~0,5333 m 1 miil ~ 1,6 km 1 meremiil = 1,852 km Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 55,76405 km2 1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) 18. sajand
Eestis tarvitatud pikkusühikud 1 (vene) penikoorem = ~ 7 km 1 verst = ~1,066783 km 1 jalg = ~30 cm 1 toll = (~2,54 cm) 1 küünar = ~0,5333 m 1 miil ~ 1,6 km 1 meremiil = 1,852 km Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 55,76405 km2 1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) 18. sajand
tuntea tunda Tuntematon sotilas (romaanin nimi) Tundmatu sõdur (romaani pealkiri) tunti tund, õppetund tuntua tunduda tunturi tundur tuo see, too tuoda tuua tuolla seal Tuomiokirkko Toomkirik tuommoinen (= tuollainen) selline tuoppi toop tuore värske tuota (miettiessä sanottu) seda et... (mõtiskledes öelduna) tupaantuliaiset soolaleivapidu tupaantuliaislahja soolaleivakingitus tupakka tubakas, sigaret turha asjatu turhaan asjatult turisti turist Turku Turu tusina tosin tutkia uurida
tasumise kergendamiseks kanti mõisalt sellele üle 700 rubla väärtuses pantkirjavõlga Liivimaa krediitsotsieteedi kasuks. EAA, f. 418, n. 1, s. 5050, l. 47 Lahmuse mõisavalitsuse ja juustumeister Albert Renferi 17. veebruari 1891 piimarendileping Leping sõlmiti kolmeks aastaks ja kui seda kumbki pool üles ei öelnud, pikenes see iga aasta edasi. Lepingu järgi pidi juustumeister saama mõisavalitsuselt iga päev nii palju piima, kui see anda saab, toop piima (=1,23 l) maksis maist augustini 3 ¾ ja ülejäänud kuudel 3 ½ kopikat. Mõis pidi oma karja vähemalt kaks korda päevas lüpsma ja piima juustukotta ise kohale toimetama. Mõis säilitas õiguse müüa piima ka oma inimestele (töölistele). Lepingus sätestati piima eest tasumise kord ja määratleti kautsjoni tasumise tingimused. Piimarentnik sai mõisalt nii hooned, eluruumid kui ka osa masinaid (juustupressi, võimasina jm) ja anumaid. Mõis andis ka aiamaa ja küttepuud.
jutustamist, vaid kõiki pisiasju tundva krooniku mainet ( suur kohanimede ja isikunimede hulk). Proletaar-kristlik deklaratsioon ilmneb jõuliselt ja akumuleerunult runos "Viru ori ja isand". Põhimudeliks kontrast ja kordus. Põhimõte selles, et ori sureb ja taevasse jõudes koheldakse teda kui isandat, seetõttu, et elus tegi ta palju tööd, orjas teiste heaks ja sai vähe istuda. Suurel isandal on aga vastupidine olukord, taevas saab kuuma tooli, toop tule ja tõrvaga. See oli eriti populaarne pärisorjuse alal Soome lahe lõunapoolel. "Mataleena laul"- keskaegse vaba soomenduskunsti meisterlikkuse näiteid. Algstseen pärineb kahest romaani keelealal sündinud legendilaulust. Germaani ja slaavi legendivastetes kujutatakse Magdaleena roojasust, verepilastuslikke armusuhteid, tema kummitavaid, ilma peata pisipoegi ja temale mõistetud karme patukahetsus-ülesandeid räigetes värvides.
1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega
37 NB! Pöörame tähelepanu ühele olulisele momendile vedelike mehaanikas: vedelikuhulga mass avaldatakse tiheduse kaudu. Kui tahketel kehadel oli alati kindel kuju ja seega ka kindel mass, siis sõnaühend "vedeliku mass" ei oma mingit mõtet - me võime rääkida vaid kindla vedelikuhulga massist. Aga vedeliku hulka on iidsetest aegadest saadik mõõdetud ruumalaühikute (kortel, toop, liiter) abil. Tasakaal raskusjõuga: Kuubi kaalu P peab tasakaalustama üleslükkejõud. Kui meil on vaja teada mitte ruumala, vaid massi, peame liitrites mõõdetud vedelikuhulga korrutama ühe liitri vedeliku massiga - seega vedeliku tihedusega. See lihtne tehe sisaldab aga varjatud eeldust, et vedeliku tihedus on kõikjal ja alati ühesugune. Kõigis veekogudes - ka veevärgi torudes - kasvab rõhk sügavuse h kasvades 9800 paskalit iga meetri kohta
..” ja tuletada meelde mõõtühikuid, mida kasutasid meie esivanemad sajand või paar tagasi (viiteid leidub klassikalistest proosateostes, näiteks „Tõde ja õigus”); jalg (29,6 cm) = 4 kämmalt (à 7.4 cm) = 16 sõrme (à 1.85 cm); küünar (44.4 cm) = 1½ jalga; süld (2.134 m) = 3 arssinat verst = 500 sülda = 1067 m arssin = 28 tolli = 711.2 mm verssok =1/16 arssinat = 44.45 mm toop = 1.23 dm3 (= 3 naela vett) pang = 10 toopi tünder = 40 pange (492 dm3) karnits = 3.27 dm3 setverik = 8 karnitsat setvert = 8 setverikku nael = 409.5 g leesikas = 20 naela puud = 2 leesikat perkovitš = 10 puuda Vanas-Kreekas: plethron (29,6 m) =162/3 sülda; staadion (178.6 m) = 6 plethroni. NB! Need, kes lähevad tööle kas Inglismaale või USA osariikidesse, peavad
Vastuhagi esitatakse siis, kui soovitakse nõuet tasaarveldada põhihagis esitatud nõudega kas täielikult või osaliselt või kui nende vahel on vastastikune seos (TsMS paragrahv 153). Toon ära vastuhagi näidise. Tallinna linnakohus "....."..........................a. Liivalaia 24, Tallinn, 10118 Hageja: Melson OÜ, registrikood 10056759 Mustamäe 987, Tallinn, 10789 Kostja: AS MOG (likvideerimisel) Likvideerija Valter Toop Tähe 897, Tallinn, 10678 Vastuhagi (tsiviilasjas nr.45-8865/99) kohustise täitmise nõudes. Hagihind 30 000.- krooni Hageja Melson OÜ (rentnik) ja kostja AS MOG (rendileandja) sõlmisid 02.01.1997.a. rendilepingu nr. 0001, mille kohaselt kostja andis ja hageja võttis rendile sõiduauto Volvo 460 GLE, registreerimisnumber 666 MMM. Rendileping astus jõusse 02.01.97. ja kehtivuse tähtaeg kuni 31.12.97. Vastavalt rendilepingu punktile 4.5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
