Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõju...
1.Ontogenees? Isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 2,Partenogenees? Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim seda neitsi sigimiseks ehk partenogeneesiks 3,Kehaväline viljastumine(nt)? Kehaväline viljastumine esineb enamikel selgrootutel loomadel ja selgrooksetel kaladel ja kahepaiksetel. Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine?
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, nähtust nim. Partenogeneesiks. Enamikul selgrootutel loomdael ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lühijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni nim. Menstruaaltsükliks. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormnonaalseid ja bioloogilise vahendeid. Bioloogiline e. Füsoloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Menstruaaltsükliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temperatuuris, veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses. Sügoot hakkab mitoosi...
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja –välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
menstruatsioonil. IV . Vasta küsimustele : 1) Kuidas paljunevad organismid ? Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunnud munarakust. 2) Kus moodustuvad mehe sugurakud? Need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes . 3) Kuidas nimetatakse ühe isendi arengut viljastumisest surmani ? Seda nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. 4) Milliseid vahendeid kasutatakse rasestumise vältimiseks? Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilsi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 5) Millest sõltub organismide eluiga? Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. V . Pane joonise nimed õigesse järjekorda . a) metafaas (2) b) profaas (1) c) telofaas (4) d) anafaas (3)
6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Nendele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 7. Mis on ontogenees?Kuidas jaotub? Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 8. Mis on viljastumine, millised on viljastumise erinevad viisid, nende plussid ja miinused. Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Kehaväline- palju sugurakke, vees(kalad,kahepaiksed,ussid) Kehasisene- vähe sugurakke(imetajad,linnud,putukad,roomajad)
· Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. · Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulutsiooniks. · Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Viljastumine: · Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. · Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. · Seda nähtust nim. partenogeesiks. · Enamikul selgrootutele loomadel ja mitmetele selgroogsetele on kehaväline viljastumine. · Kehasisene viljastumine esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. · Ajavahemikku ühe menstrutsiooni algusest teise alguseni nimetatakse menstruaaltsükliks.
Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermani nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Naise sugurakkude eellsteks on ovogoonid. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajahusse nimetatakse ovulatsiooniks. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, sellist nähtust nimetatakse partenogeneesiks. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Algab looteline areng ehk embrüogonees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest saamad elundid ja elundkonnad.
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel.
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes.
Igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk, harva mitu. Ovogeneesis toimuva meioosi käigus tekib üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. VILJASTUMINE Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, seda nim. partenogeneesiks. Kus toimub viljastumine? Kehaväline vijastumune ( kaladel, kahekaiksetel) ja kehasisene viljastumine (lülijalgsed, roomajad, linnud, imetajad). Millised on peamised rasestumisvastased vahendid? Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpser tundmist. Et iga munarakk on viljastumisvõimeline umbes kahe ööpäeva vältel, siis on kõige tõenäolisem rasestumise periood 12.
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vas...
Puberteedi eas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Kõigest sellest järeldub, et mistahes kahjulikud tegurid (alkohol, nikotiin, narkootikumid, kemikaalid ja radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks Viljastumine Isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim. seda neitsisigimiseks e. partenogeneesiks (nt. võilill, mesilased). Kus toimub viljastumine? Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehaväline viljastumine esineb selgrootutel loomadel, kaladel ning kahepaiksetel. Munarakkude arv on tohutult suur ja see on vajalik kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad keskkonna tingimused. Kellel on kehasisene viljastumine
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine
· Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Sügoot Viljastunud munarakk. 10) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel
munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut polotsüüti. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keksmiselt 28 päevase intervalliga. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandmist munasarjast ja liikumine munajuhasse. (Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Lk. 83 Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest suramni nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Partenogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. (Näiteks alamad loomad, mõned taimed). 4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Näiteks kalad ja kahepaiksed. Vees, kohtuvad sugurakud.Et viljastumine aset leiaks heidavad isased ja emased kalad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke. 5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Imetajatel, roomajatel, lindudel, lülijalgsetel. 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline?
1.Mükoriisa on seenejuurte ja taimejuurte kooseluvorm ,mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel as...
2. Millised RNA-molekulid osalevad valgusünteesis?trna,mrna 3. Kus rakuorganellis toimub valgusüntees?ribosoom 4. Millisel viisil toimub valgusüntees? komplementaarsusprintsiibi 5. Mis side moodustub kahe aminohappe vahele?peptiid 15. Mis toimub pärast esmase aminohappeahela sünteesi ehk translatsiooni? Valmib ribosoomis,eraldub tsütoplasmasse(golgi),valk voltub ja omandab kuju,valk kasutusvalmis,valk rakust välja läbi rakumembraani 16. Mida nimetatakse ontogeneesiks? organismi areng viljastunud munarakust kuni küpsuseni või surmani 17. Mida tähendab geeni avaldumine? Organismi geneetilise info avaldumise protsess,mille käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal rna või valguna 18. Millised on geeni avaldumise põhietapid? 1. Tunnust määrav geen aktiveerub. 2. Geeni promootoralale seostub RNA-polümeraas. 3. Geeni pealt tehakse mRNAd ehk toimub RNA transkriptsioon. 4. mRNAd töödeldakse tuumas. 5
Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist ja munasarjast liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks. 6. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik kromosoomistik. See paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ühe isend iarengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Seega on viljastumine enamiku suguliselt paljunevate organismide ontogeneesi aluseks. Ka mittesugulisel paljunemisel tekkinud organismidel on ontogenees. sel juhul ei ole individuaalse arengu aluseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust (partenogenees) Kehasisese viljastumise eelised kehavälise ees näiteks kehavälise viljastumise puhul vees on sugurakkude kohtumine küllaltki juhuslik,
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sügoot-viljastunud munarakk. Sperm-mehe seemnerakk. Spermatogoon-spermide esmane eellane. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küse spermini. Munarakk-naise sugurakk. Ovogoon-munaraku eellane. Ovogenees-munaraku areng. Ovulatsioon- Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga. Milles seisneb partenogenees? Kellel see esineb? See on nähtus, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. seda esineb mõnedel alamatel loomadel ja ka osal taimedest. (isamesilased). Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Kalad, kahepaiksed. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine?
1.)Suguline ehk generatiivne - toimub sugurakkude abil 2.)Mittesuguline ehk vegetatiivne- organismi osade abil, valdavalt taimed, madalamad loomad(kingloom), bakterid, lihtsamad seened. 6.) Elusorganismid omavad pärilikkust kandvat ainet DNA-d- DNA paikneb raku tuumas kromosoomidena. DNA molekuli lõigud kannavad kindlat pärilikku infot- geenid. 7.) Kõik elusorganismid arenevad- kõik elusorganismid arenevad. Areng algab viljastumise momendist ning lõpeb surmaga. Seda arenguperioodi nim. ontogeneesiks ehk organismi individuaalne areng. Loomaringis võib areng olla: otsene- järglane on sarnane vanematega. kaudne- moondeline areng, järglane koorub vanematest erinevana ja peab läbi tegema moondeetapid(putukad-liblikad) 8.) Elusorganismid reageerivad ja tunnetavad väliskeskkonda- kõrgemad loomad reageerivad meeleelundite ja kesknärvisüsteemi abil. Taimed ja madalamad loomad reageerivad keskkonnale vastavate valkude abil- taksis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
