Sport-kas soodustav või takistav osa minu arengus Sport on maailmas laialt levinud üldfüüsline tegevus, mis on tihtipeale suunatud lihaste treenimiseks. Kuid spordiga on selline asi, et kui sa oled sellega alustanud ja tahad ennast vormis hoida, siis tuleks sellega tegeleda pidevalt ja kindlasti ei tohiks asja pooleli jätta. Kuid kas sport soodustab arengut või hoopis takistab? Selle püüan järgneva jutu sees selgkes teha. Igas koolis on õppeaine nimega kehaline kasvatus. See on loodud, et lapsed ainult ei istuks. Kuigi paljud lapsed käivad trennis, siis osad ei käi ja koolides on üldlevinud normid, mida peaks täitma iga laps teatud vanuses. Selle eest saadakse ka kehalises kasvatuses hindeid. Lastele meeldib palju mänge mängida ja seda just kehalises kasvatuses-kuid miks meeldib näiteks poistele rohkem korvpalli mängida, kui teha iluvõimlemist. Kuid vastus on lihtne-see on raske nende jaoks. Tüdrukutele m...
Müra tase koolis ehk õpilaste 2. Käsitlege õppeprogrammis õpilastega müra teemat, andke õpilastele teada, mis võib juhtuda kehva enesetunde tegur. liigses müras inimese tervisega ning kuidas mõjutab müra kaasõpilasi ja nende endi tervist. Müra all mõistetakse heli, mis on inimese 3. Sageli on võimalik mürataset vähendada, arvates ebameeldiv või häiriv või mis on muul paigaldades eelistatavalt ruumi, lakke sobivad viisil inimese tervisele või heaolule kahjulik. helisummutavad materjalid. Mürasummutav
1. 1.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kasutame Archimedese seadust, mis põhineb hüdrostaatilisel kaalumisel. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Katsed viidi läbi graniidist, silikaattellisest ja keraamilisest tellisest katsekehadega. Graniidil poorsuse tegur on üsna väike, selle tõttu graniit vett praktiliselt ei ima. Selle tiheduse määramiseks kaaluti proovikeha õhus ja seejärel vees ning lahutati esimesest teine, et leida vee mass, mis vastas vette asetatud katsekeha ruumalale. See jagati vee tihedusega 1,0 g/cm3, et leida keha ruumala. Jagades katsekeha massi (õhus kaalutud) katsekeha ruumalaga, saime graniidi ruumala valemiga: m−m1
Vaadeldav tegur Üldmulje kodulehest, Konkreetne leitud oluline allikas Info leidmise lihtsus link/doc/toode http://www.baltictours.ee/ Eesti reisifirma Pealehekülg on hästi Tegemist on ühe vanima kujundatud, kõik vajalik ja tähtis reisibüroodest Eestis, mis loodi info on kergelt leitav. Kasutatud juba 1989.aastal. Baltic Tours Baltic Tours on erinevaid tekstivärve, mis pakub kõiki reisimise ja turismiga aitavad kergelt leida seotud teenuseid nii soodsamaid pakkumisi ja kaasmaalastele kui ka vajalikku infot. välisturistid...
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub.
osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L laeva pikkus m, B laeva laius m, T laeva süvis m, V laeva kiirus m, laeva kaaluline veeväljasurve tonnides, - laeva mahuline veeväljasurve m3. Õhutakistus oleneb nii laevade liikumiskiirusest kui ka tegutseva tuule kiirusest: RA = C * (YA/2) * SVPM * (U±V)2 * 10-3 [kN], kus C voolujoonelisuse tegur, YA õhu tihedus (umbes 1,25 kg/m3), SVPM laeva veepealse osa projektsioon keskkaare tasandile m2, U tuule kiirus m/sek, V- laeva kiirus m/sek. Takistus lainetusel: RL = kL * (Y/2)* * V2 * 10-3, kus kL oleneb laine intensiivsusest, Y veetihedus, veealuse osa pindala m2, V laeva kiirus m/sek. Sõukruvi takistus: RPV = 0,5 * (A/Ad) D2SK * V2 [kN] pidurdatud vindi korral ja RVPV = 0,8 * D2SK * V2S tonni vabalt pöörleva vindi korral, kus A Ad sõukruvi ketta suhe, DSK
Mis on albeedo ja mis on kahesuunaline peegeldustegur? Marianne Kangur Kahesuunaline peegeldustegur Aluspinnalt võib kiirgus peegelduda eri suundades erinevalt. Seda kirjeldab kahesuunaline peegeldustegur. Väikeselt pinnatükilt peegeldunud kiirguse intensiivsus avaldab järgmise valemiga: Licosi ühikulisele pinnale langev kiirgusvoog Kahesuunaline peegeldustegur on sümmeetriline: pealelangeva ja peegeldunud kiirguse suunad võib ära vahetada, ilma et tegur muutuks: Kahesuunalise peegeldamise seisukohalt jäävad kõik pinnad kahe äärmusliku juhtumi vahele. Igas suunas ühtviisi peegeldab Lamberti pind. Kui sellise pinna albeedo on A, siis tema kahesuunaline peegeldustegur on konstantne ja võrdne A/. Teine äärmus on peegelpind, mille kahesuunaline peegeldustegur on nullist erinev ainult ühes suunas. Kui näiteks horisontaalsele peegelpinnale langeb kiirgus suunast (i,i), siis kõik peegeldub suunas (r=i,r=i+180°).
toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk
Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Erkki Madi Maailma rahvaarv tervikuna sõltub sündimuse ja suremuse vahest. Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas. Sündimus Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis üle 250 lapse. Sündimust mõjutavad: viljakas eas naiste arv naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas); religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse); pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus); kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju on inimestel elu jooksul partnereid); vää...
Matemaatika ülesanne 9 lk 5 vastused 4*15+20=80 240:4*5=300 15*(8:2)=60 50-123:3=9 125*2:10=25 160:(12-8)=40 40-12+20=48 520-(34+16)=470 (17+15)-19=13 5*8+4*7=68 (39-18)*30=630 38+(42-9)=71
Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organismile kõige sobivam tegur Alumine taluvulävi- inimesel -25 kraadi Ülemine taluvusläbi- inimsel 45 kraadi Sümbioos vastastikki kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organimsi vahel. Seen ja puu- mükoriisa Sipelgas ja lehetäi Mardikas ja seen Kala ja kala Seeneniit ja vetikas- samblik Rohusööja ja bakter või algloom Kommensialism üks isend saab kasu ja teisel on ükskõik Klounkala ja meriroos Takjas ja imetaja Samblik ja puu Parasitism Inimene ja pealuss Inimene ja puuk Taim ja lehetäi Kisklus
Noortel on sageli luumurrud Küsimus: ,,Kas noorte luumurde põhjustavad ekstreemsport/vale toitumine/vähene sport või mõni muu sarnane tegur? Hüpotees: Ma arvan , et noorte luumurdude suurimateks põhjustajateks on vale toitumine ja vähene sport, sest kui luu saab liiga vähe toitaineid, siis on ta habras ja võib kergelt puruneda ja kui luu saab liiga vähe koormust, siis kui talle järsku survet avaldada, siis on purunemisoht üpris tõenäoline. Vastus: Luustiku ebaküpsus ja kasvuspurdi ajal esinevad n-ö anatoomilised ebakõlad muudavad lapsi sporditraumade suhtes vastuvõtlikuks. Luude pikkuskasvu tippkiirus ennetab 6
Selleks sildkraana, * pukk-kraana, * poolpukk-kraana, * surve seadme elemendile (nool, mast, kasutata sellepärast, et konks peab säilitama piisava kasutatakse erinevaid mahuteid. Lihtsaimaks kaabelkraana, * virnastikkraana, * noolkraana, * juhikabiin) pi=qkcn, kus k kõrguse tegur, c sitkuse. Haprast materjalist konks puruneb vahendiks puistlasti tõstmiseks on tornkraana, * portaalkraana, * mastkraana, * aerodünaamika tegur, mis sõltub kraana ülekoormamisel ilma märgatava plastilise kallutatavad kopad, luukpõhjaga kastid ja konsoolkraana, * üherööpaline pöördkraana
IAM - Mootori nimiankruvool Järgnevalt leiame mootori elektomehhaanilise ajakonstandi. 18 J gRAM 6, 72g10 -4 g2, 0 TEM = = = 0, 0109 CE gCM 0,366g0,337 J - Ankru inertsusmoment RAM - Ankrumähise takistus CE - Mootori kiiruse tegur CM - Mootori momendi tegur ehk momendi kolfitsent Järgnevalt leiame mootori ülekandeteguri pinge järgi. n 2850 K MU = K1 gK E = = = 25,9 U n 110 Leiame mootori ülekandefunktsiooni. K1 K2 K MU WE ( p ) = g =
Eelisarvude reast valin kolvi läbimõõduks 63 mm. Selleks kasutan valemit π ( D21−D 22) Fteor −¿ p × , et leida miinus suunas liikumiseks vajaminev jõud. 4 π ( 63 mm 2−8 mm2 ) Fteor −¿ 0,6 Mpa × =2591 N 4 Leian koormusteguri, kui kolviläbimõõt on 63mm. Lubatud koormus tegur on 0,5-0,7. F vajalik Lo= F teoreetiline 777,93 N Lo= =0,30 2591 N 2.4 Vastus 1=¿ 40,73 [ mm ] Ülesannet lahendades sain järgmised vastused: kolviläbimõõt D¿ , hõõrdejõud F=777,93 [ N ] , koormustegur Lo=0,30 . 6 3
Füüsika 1. Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6...
Arvutused koos mõõtemääramatustega (1) Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x = xi n i =1 (2) A-tüüpi mõõtemääramatus (juhuslik viga): n (x - x) 2 i U ( x) = t A n -1, i =1 n( n - 1) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides: =0,95 (3) B-tüüpi mõõtemääramatus (süstemaatiline viga): ep U B ( x ) = t 3 mõõtevahendi täpsus (4) Liitmääramatuse leidmine: Kaudne viga: (Toru ristlõike pindala ja selle viga) S = f ( ds , dv ) S= 4 ( 2 dv - ds 2 )
Kodutöö nr 3 : Muutused maailma majanduses Transpordisüsteemide arengust ja selle mõjust maailma majandusele 21.sajandil Riigi majanduse kasvu suurendamiseks ja toimimiseks on väga tähtis transpordisüsteem. Ennem autööstuse arengut kasutati veoste tegemiseks hobuseid , eesleis ja kaameleid, veekogude ületamiseks paate ja laevu. Transpordi tehnika areng oli väga oluline tegur 20. sajandil majandusele maailmas. Viimase paarikümne aastajooksul on eriti kasvanud auto-, õhu-, ja torujuhtmetransport. Autotransport hakkas arenema 20. sajandi alguses ning oli üks kiireima arenguga majandusharusid. Ükas vanimaid transpordiliike on veetransport ehk laevandus, aja ja kütuse säästmiseks meretransporsid on rajatud 1869.aastal avatud Suessi kanal ja 1914.aastal avatud Panama kanal.
Joonis 4.2. Kinnitusplaadi eskiis 12 5. PLOKIRATASTE LÄBIMÕÕDU JA STANDARDSE PLOKIRATTA MÄÄRAMINE 5.1. Plokiratta läbimõõdu Dpl leidmine Konksuploki plokiratta läbimõõt [1, lk 18]. Plokiratta läbimõõt on leitud vastavalt seosele (5.14) D pl ( e - 1 ) d tr ( 25 - 1 ) 15 mm 360 mm , (5.14) kus Dpl soone põhjast mõõdetud konksuploki plokirattaratta läbimõõt mm; e tegur, mis sõltub mehhanismi tööreziimist, [1, lk. 19, tabel 19]; dtr trossi läbimõõt (dtr = 15 mm) mm. 5.2. Standardse plokiratta leidmine Seega saan [1, lk. 19, tabel 20] põhjal standardse plokiratta, läbimõõduga Dpl = 400 mm. Plokiratta eskiis on esitatud joonisel 5.1. Joonis 5.1. Plokiratta eskiis 13 6. PLOKI TELJE ARVUTUS
Järelikult jagub arv 3-ga siis, kui tema ristsumma jagub 3-ga. Samasugune omadus on ka kõigil 9-ga jaguvatel arvudel. Näide 2. 73 953 jagub 9-ga, sest tema ristsumma on 7+3+9+5+3=27 ja 27 jagub 9-ga. Kontroll. 73 953 ÷ 9 = 8217. 9 Arv jagub 9-ga siis, kui tema ristumma jagub 9-ga. 10 6. Kordarvu lahutamine algteguriteks Iga kordarvu saab esitada algarvude korrutisena, milles kumbki tegur ei ole 1. Kui esinevad väiksemad arvud, on võimalik seda teha proovimise teel. Näide 1. Olgu antud arv 30. Teades, et 30 jagub 2-ga, saame 30=2*15. Kui leitud tegurite hulgas leidub veel kordarve, siis võime need omakorda esitada kahe teguri korrutisena ja saame 30=2*3*5. Iga kordarv on esitatav algtegurite korrutisena. Kuna selliselt leitud arvu 30 tegurid on kõik algarvud, siis öeldakse, et me lahutasime arvu 30 algteguriteks. Näide 2. 24=4*6,
ERGONOOMILINE KLAVIATUUR JA HIIR Vertikaalne hiir võimaldab hoida rannet neutraalses asendis ning ei põhjusta valu ja pingeid randmes, vt. Joonis 1: Joonis 1 Järgmisel joonisel 2 on selgelt näha, miks tuleks eelistada jaotatud klaviatuuri kasutamist. Jaotatud klaviatuuri parema ja vasaku käe klahvid on üksteise suhtes sellise nurga all, et kasutamise ajal säilib randmetes loomulik asend. See on väga tervisesõbralik ja säästev nii randmeliigestele kui seda liigest liigutavale liikumisaparaadile. Joonis 2
teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Oblikatoorsed ja fakultatiivsed parasiidid. Herbivoore nim taimtoiduliste looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet. Omnivoorid.
Üldpatoloogia test 1. Etioloogiline tegur faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kas...
Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. kontrolltööks 1. Strateegilise juhtimise olemus Edukate ettevõtete edu tugineb alati heale ja läbimõeldud strateegiale. Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Mõneti võib strateegiat käsitleda kui üldist kirjeldust käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Strateegia seisneb püüdest mõista, kus sa tahaksid olla, realistlike võimaluste hindamises, kuidas liikuda ühest punktist teise 2. Strateegia kui: perspektiiv, positsioon, plaan, tegevusmall strateegia kui positsioon langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui per...
Uurimisobjekt: Nt mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: Mikrobioloogid- mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine. Mükoloogid- seente uurimine Malakoloogid- limuste, nt maismaatigude uurimine Ornitoloog- lindude uurimine Ökoloogid- biotoopide või ökosüsteemide uurimine Antropoloogid- inimeste uurimine Muutuja: Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur. (kontrolltaim, katsetaim). Teaduslik fakt: Kui püstitatud hüpotees peab paika, saadakse teoreem vms. Mõisted Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega, nt sahhariidid. Rakk- kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete esinemine.
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et
Praktiline töö: juhtkoe uurimine Eesmärk: jälgida vee ja selles lahustunud ainete liikumist mööda taime varre juhtkudesid. Taustinfo: 1. Kuidas ained taimes liiguvad? Miks on see vajalik? Taimedes transporditakse eluks vajalikke aineid taimemahla abil. Loomadel paneb vere ringlema süda. Taimedel puudub selline "pump". Vett ja mineraalaineid saavad taimed juurtega. Vesi tungib taimejuurtesse ja see surutakse suure jõuga taime soontes ülespoole. Lehtede pinnalt aurab vesi pidevalt ära. Võrreldes inimese üheainsa ringesüsteemiga on taimedes kaks erinevat "torustikku" - sooned ja sõeltorud. Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed, mis on eriti tugevalt arenenud taime varres. Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained. Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. ...
Aken 10,50 1,00 43,00 30,10 Lagi 15,00 0,15 43,00 6,45 Põrand 15,00 0,15 43,00 6,45 KOKKU 46,48 Aknaklaasi osakaal (%) 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 Päikeseläbivus tegur (g) Aknaklaasi osakaal (%) 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 Päikeseläbivus tegur (g) Aknaklaasi osakaal (%) 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 Päikeseläbivus tegur (g)
Maailma usundid I kontrolltöö Indias sündisid hinduism, budism, dzainism ja sikhism . Lähis-Ida semiidi kultuuri kontekstis on tekkinud 3 monoteistlikku (ainujumala) usundit: judaism, kristlus ja islam. Enamikes religiooni definitsioonides pööratakse tähelepanu 5 tegurile: 1) Tunnetuslik e. kognitiivne tegur, inimene usub, et on olemas 1 võim või rohkem, mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e. sotsiaalne tegur, kus religioosne tegevus
Jadad Geomeetriline jada Geomeetrilise jada üldliige avaldub kujul an = a1qn 1 , kus a1 on geomeetrilise jada esimene liige ja q jada tegur. Geomeetrilise jada esimese n liikme summa valem on kujul a ( q n - 1) Sn = 1 . q -1 Hääbuva geomeetrilise jada summa valem on a1 S= .
Valmisolek on olemas koguaeg. Kaup on teel minimaalse aja, sest korraga jõuab kohale palju. Samuti on ka minimaalne kadu kauba vedamisel. Temaga ei tasu vedada lühidistantsidele (seetõttu on raudteetransport Eestis vähepopulaarne) 2) Vastavalt kandevõime kasutamisele kaubaklassid Veose klass Transpordivahendi (auto) kandevõime kasutamise tegur I 1,00 nt piim II 0,710,99 nt põllult korjatavad viljad (kartul, teravili) III 0,510,70 IV 0,410,50 V Kuni 0,40 3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel
KAKPM-1 Milliseid minu jaoks uusi tähelepanekuid olen enda õppimisprotsessi soodustavate ja pidurdavate tegurite kohta teinud pärast KAT7019 mooduli Lapse ja nooruki bioloogiline areng esimese ja teise loengu kuulamist? Minu tähelepanekud: Peale loengut hakkasin rohkem mõtlema, tähelepanu pöörama ja analüüsima millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama. (motivatsioon on soodustav tegur) Mida tähele panin: et ei suuda oma aega töökõrvalt planeerida ning...
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga
Tb temperatuur paisumis protsessi lõppus, (K) Tt keskmine väljalaskegaaside temperatuur enne turbiini, (K) k rõhutõuse aste kompressoris nk polütroopi näitaja kompressoris n1 polütroopi näitaja komprimeerimisel n2 polütroopi näitaja paisumisel t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur z tegelik molekulaarse muutuse tegur suhteline õhuniiskus (%) d õhuniiskus, (%) o 1 kilomooli õhumass a läbipuhe tegur Lo teoreetiline põlemiseks vajalik õhuhulk, (kmol/kg) Lo' teoreetiline põlemiseks vajalik õhuhulk, (kg) Vs silindri tööruumala, (m3) D silindri läbimõõt, (m) S kolvi käik, (m)
3 Pingekontsentratsioonpaindel Kasutanõppejõupooltantudmaterjale: Alltoodud jooniselt 3 saab välja lugeda K väärtused (vertikaalteljel), milleks on · Kui ,siis K = 1,8 · Kui ,siis K = 1,95 Lineaarseinterpoleerimiseskeem: Pingekontsentratsioonitegurstaatikas K - Silindriliseleastmele STAATILISEL paindel Pingekontsentratsioonitegurtsükliliselkoormusel Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILSEL koormusel: q = kontsentratsioonitundlikkuse tegur Kontsentratsioonitudlikkuse tegur: r = pingekontsentraatori kõverusraadius a = Neuber'i konstant Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel on väärtuselt väiksem, kui pingekontsentratsioonitegur staatilisel koormusel. Tsükliline Staatiline 4.RistlõikeBohtlikepunktidekohalikupingeajalistmuutustnäitavgraafik Kohalik paindepinge amplituudväärtus:
Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest s = 3 =1 x = 0,42 Võtan tabelist 9 [1:38] π∗φ π∗90 ln = 180 (r + x*s ) = 180 (3 + 0,42 * 3) = 6,69 mm φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast a) Tooriku kogupikkus: lk l1 l2 ln = ( - s - r) + ( - s - r) + = (50-3-3) + (40-3-3) + 6,69 = 84,69mm l k = tooriku kogupikkus b) Kalibreerimisjõud: l1 l2 2 A=( + ) * B = (47 +37) * 50 = 4200 mm 2 p = 60 N / mm P= p * A = 60 * 4200 = 252000N = 25,2 T
Gravitatsiooniseaduse avastas Isac Newton. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu suurus sõltub kehadevahelisest kaugusest. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist F= mg, kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g = 10 N/kg ( ligikaudu ). Maapinnast eemaldumisel g väheneb. Tegur g sõltuvus kõrgusest maapinna kohal : Kaugus maapinnast Tegur g 0 kilomeetrit 9,8 N/kg 2000 kilomeetrit 9,7 N/kg 4000 kilomeetrit 3,7 N/kg 6000 kilomeetrit 2,6 N/kg 8000 kilomeetrit 1,9 N/kg 100000 kilomeetrit 1,5 N/kg Tegur g väärtus planeetidel : Planeet Tegur g
Andmete analüüs
What-If-Analysis. Goal Seek
Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm
Goal Seek
c_Andmeloendid.xlsm
On olemas kaks krediidi tagastamise skeemi:
annuiteetne (kõik kuumaksed on võrdsed) ja
diferentseeritud (põhiosa tagastatakse võrdse kuumaksudega, aga intresside summa kahaneb iga kuuga
kuumakse ka kahaneb iga kuuga).
1. Annuiteetne skeem
Valemid:
k = a^n*(a - 1)/(a^n - 1) - kuumakse koefitsient, kus
a = 1 + p / 12 - jada tegur
Sümbol ^ ("katus":
· Kui ,siis K = 1,8 · Kui ,siis K = 1,95 Joonis Pingekontsentratsioonitegur paindel Lineaarse interpoleerimise skeem joonisel 4. Joonis Interpoleerimise skeem Pingekontsentratsioonitegur staatikas K - Silindrilisele astmele STAATILISEL paindel Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILSEL koormusel: q = kontsentratsioonitundlikkuse tegur Kontsentratsioonitudlikkuse tegur: r = pingekontsentraatori kõverusraadius a = Neuber'i konstant Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel: NB! Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel on väärtuselt väiksem, kui pingekontsentratsioonitegur STAATILISEL koormusel. Ja nii ongi. 4 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus:
z=c∗s∗√ σ 1 (3) Kus dm - matriitsi mõõde, mm; dt - templi mõõde, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, kgf/cm2. ddet - kontuuri mõõtmed, mm; δdet - kontuuri toleransid, mm; z - pilu templi ja matriitsi vahel, mm; c - tegur, mis arvestab stansitava detaili täpsust ja lõikepinna pinna karedust Arvutamine 1. Materjal:ГОСТ1050-74 teras 20 σ1 =320MPa=32,6 kgf/cm2 (lõõmutatud materjal) +0,74 Detaili mõõtmed: sise ava d= 60mm H14( 0 ), 0 väliskontuur D= 140mm h14( −1 ) , paksus s= 8mm
kehas kalduvad nihkenurga võrra, kehas tekivad nihkunud kihtidega paralleelsed tangentsiaalpinged. Hooke'i seadus: = G . Siin on suhteline deformatsioon, G on pinge E dimensiooniga nihkemoodul: G = , kus võrdetegur E on pinge dimensiooniga 2(1 + µ ) elastsusmoodul ehk Youngi moodul ja on poissoni tegur . 3. Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. E= , kus on mehaaniline pinge ja on elastne deformatsioon. Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses.
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm
TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 , väiksematel z1min = 13...15 . Valin z1 = 19 Siis veetava ketiratta hammaste arv z 2=z 1 u=19∙ 1,7 ≈ 32. Koormuse tegur K=k d k a k n k r k m , kus kd – dünaamikategur (kd = 1 – rahulik koormus, kd = 1,25 ... 1,5 – vahelduv või tõukeline), ka – telgede vahe mõju arvestav tegur (ka = 1 kui telgede vahe a = 30t ... 50t, ka = 1,25 kui a ≤ 25t, t – keti samm; suurendades telgede vahe 20t võrra vähendatakse tegurit ka 0,1 võrra), kn – keti kaldenurka arvestav
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoiduline loom.
Kordamisülesanded 1. Geomeetrilise jada esimene liige on 96 ja kuues on -3. Leia jaga tegur. 2. Kas antud jada on geomeetriline jada? Kui on leia tegur, üldliikme valem ja kaks järgnevat liiget: a) 3;6;12;24;... b) 2;4;6;8;.... c) 8;-4;2;-1;... d) c 6 ; c 4 ; c 2 ; c 0 ;.. e) a; a 2 b; a 3b 2 ; a 4 b 3 ;... f) 1; 2 ;2;2 2 ;... 3. Geomeetrilise jada esimene liige on 3, jada tegur on 2. Leia jada kümnes liige ja kümne liikme summa. [ a10 = 1536; S10 = 3069] 4. Leia geomeetriline jada, mille kolmas liige on 12 ja kolme liikme summa on 21. a1 + a1q + 12 = 21 [3,6,12,.... ja 27,-18,12,...] Vihje: 2 12 Asenda teine esimesse. 1a q = 12 a1 = q2 5
Saasteainete levik atmosfääris Q 5 korstnast väljuva gaasisegu maht m3/s Ct 130 saasteainete kontsentratsioon korstna suudmes g/m3 A 160 tegur, mis balti riikides on 160 Kf 1 hõljuvosakeste sadestumise kiirust iseloomustav tegur, mis h H 51 korstna kõrgus dT 300 väljapaisatava gaaside segu ja ümbritseva õhu temperatuurid LPK 8 Lubatud Piirkontsentratsioon n 1 on üks... ? m 1,6875918981 gaaside levikut iseloomustav parameeter mis sõltub ilmastiku Vm 2,0064132367 Ohtlik tuule kiirus Wg 4,0128264735 gaaside väljalaske kiirus
kavatses võtta juurde uusi töötajaid, eriti suures mahus on kasvanud Enics Eesti AS-i tootmismahud ning töötajate arv viimasel 3 kuul (autori andmed). 9 4. ELEKTROONIKASEKTORI SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED Asjalik juhtimissüsteem: välisinvesteeringuid soodustav tegur Enamus elektroonikaettevõtteid kuulub väliskapitalile: investeeringute Vajalik kompetentsus (kogemused valdkonnas): välisinvesteeringuid ja vähesus, st välismaised investorid ei pruugi olla huvitatud investeerimisest eksporti soodustav tegur (Ettevõtete strateegia, struktuur ja konkurentsi valdkond)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
