MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade ...
Dokumendi tüüp: KONSPEKT Õppeaine: MUUSIKAÕPETUS Teema: ERINEVAD ORKESTRILIIGID JA PILLIDE KOOSSEISUD Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 10.10.2013 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 1. ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid liigitataks tavaliselt kahe põhitunnuse järgi. 1. Muusikute arv 2. Pillikoosseis Sõna ,,ansambel" (prantsuse keelsest sõnast ensemble - koos) tähendab algselt terviklikku kogumit. Muusikas nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat.
Dokumendi tüüp: Tööleht nr:1 Õppeaine: Muusikaõpetus Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Klass: 9 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 14.10.2013 Töölehti saab täita kodus iseseisvalt konspekti põhjal. Konspekti nr ja teema pealkiri on sama, mis töölehe nr ja teema pealkiri. Täidetud töölehtede järgi saab õppida arvestuslikuks klassitööks. Iga teemapõhine täidetud tööleht annab 2-punkti. 1. Nimeta, millisest esituskoosseisust alates saab aru, et tegemist on ansambliga.
Koostaja: Kaari Tamtik 11.klass Juhendaja: Inna Toome Aravete 2009 SISUKORD 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE.............................................................................4 2.1 Koosseisud ja pillid mida kasutati.................................................................................5 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega......................................................................6 3 orkestrijuhtidest....................................................................................................................8 3.1 D.O.Wirkhaus............................................................................................................... 8
Röntgenkiirgus tekib kas kiiretee elektronide järsul pidurdamisel või siis on protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Hilisromantism- tekkis 19.sajandi lõpul Austrias ja Saksamaal, Hilisromantism- tekkis 19.sajandi lõpul Austrias ja Saksamaal, valdavalt suured koosseisud, pikad teosed, kasutusel kromatism- valdavalt suured koosseisud, pikad teosed, kasutusel kromatism- Pooltoonid, muusika keeruline. Teema ka filosoofiline. Richard Pooltoonid, muusika keeruline. Teema ka filosoofiline. Richard Strauss, Gustav Mahler. Impressionism- Prantsusmaa 19.saj Strauss, Gustav Mahler. Impressionism- Prantsusmaa 19.saj lõpul. Vorm ei olnud muusikas korrapärane, olid viisilõigud ja lõpul. Vorm ei olnud muusikas korrapärane, olid viisilõigud ja katkendid
STIIL AEG MUUSIKALINE HELILOOJAD TEOSED ISELOOMUSTUS HILISROMANTISM XIX saj. lõpp, XIX/XX saj. Pikad teosed, suured A.Bruckner Sümfooniad vahetus koosseisud, ootamatud G. Mahler VIII ,,Tuhandete" sümf., harmooniad, Saksamaal, laulutsüklid Austrias, Wagneri eeskujud R. Strauss Sümfoonilised poeemid, ooperid
Lugude kaupa Uurimistulemused Teoste sarnasused Tehniliselt keerukad Sõrmistus Pilli vahetus Läbivad jooned Rahvaviisilik kõlapilt Hingamise poolest rasked Jätab puhkeaega Kontrastsed meeleolud Virtuoossus ja puhas esitus on ebapiisav Ansamblipartnerite hea tunnetus Tempode vahetumine Uurimistulemused Mägi heliloojana Erinevad koosseisud, zanrid Inimelu mitmepalgelisus Vabadused interpreedile Pilli võimaluste tundmine Pilli vahetus ,,Sonares", ,,Variatsioonides" Mugav ulatus Sonaat https://www.youtube.com/watch?v=rEXw3vKbwLg Tänan tähelepanu eest!
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks Rahudelegatsiooni kokkupanemine
Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii muutus kõige tähtsamaks muusikas selgus ja puhtus. Romantismiajastul oli oratooriumile iseloomulik väljendusrikas meloodia. Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul. Harmoonia dissonantside rohkus on samuti üheks oratooriumi iseloomujooneks nendel aastatel. Oratooriume on kirjutanud palju heliloojaid. Giacomo Carissimi oli ladinakeelse oratooriumi suurim meister. Tema 13 säilinud oratooriumist on kuulsaim "Jefta". Tähtsaim helilooja oli Napoli ooperikoolkonna peameister Alessandro Scarlatti, kelle eeskujul hiljem alustas Londonis oma inglisekeelsete teostega oratooriumi zanri kuulsaimaks heliloojaks
mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega. Jazzmuusika pillid Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid, hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu. Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver, kitarr ja trummid. Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandžot, klarnetit, tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit. Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise. Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soololauljad. Eesti jazzmuusika Eestisse jõudis jazz - muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati jazz – muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed swing – orkestrid “Merry Pipers” ja Kuldne Seitse” loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast
Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent. Heliloojana teda ei tunnustatud, sest koosseisud olid teostamatult suured. Tänapäeval peetakse teda sajandivahetuse suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5- 2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: ,,Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike" kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus
JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades Arranžeerimispõhimõtted suurele koosseisule töötas välja mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult FLETCHER 1897- HENDERSON 1952 BIGBÄNDI KOOSSEIS 3-4
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Ehitusturu nõudlus ja pakkumine tellijad ja töövõtjad TELLIJAD JA TÖÖVÕTJAD Turu kaks poolust nõudlus ja pakkumine; ehitusturul tellijad (nõudluse pool) ja töövõtjad (pakkumise pool); iga projekt unikaalne: erinevad tehnilised lahendused, osapooled, koosseisud, meeskonnad; tellija on ehitusprojekti keskmes; võib olla erinevalt informeeritud; informatsioni asümeetria mõned osapooled teavad rohkem kui teised; mitteteadliku tellija huve on vaja kaitsta seega vajadus sõltumatute tellija konsultantide ja omanikujärelevalve järele. 1 10.02.2014 TELLIJAD JA TÖÖVÕTJAD
Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine
7 Peamised pillid jazz muusikas Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid,hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu.Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver, kitarr ja trummid.Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandzot, klarnetit, tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit.Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise.Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soolo lauljad. 8 Kokkuvõte Seoses jazzi levikuga euroopa maades on see igas riigis muutunud erinevaks ,võrreldes algse jazziga.Vaatamata sellele on igal erinaval jazzi liigil palju austajaid ja kuulajaid.Korraldatakse küll ka festivale eraldi dixieland-ansamblite,bigbändide ja free jazzi kuulajatele
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo Leibur, kes vastutas viiuli koosseisu üle. Orkester oli paigutatud nii, et kõige ees lava suhtes oli dirgent ning tema ümber olid erinevate pillide koosseisud. Lava kummasegi äärde olid paigutatud viiulimängijad, keskel asusid tšellomängijad ning nendest lava tahapoole jäid kontrabassi- ning puhkpillimängijad. Kõik pillimängijad olid riietatud vägagi peenelt ning viiskalt. Muusika oli väga selge, puhta kõlaga ning väiksemagi peensuseni lihvitud. Tegu oli oma ala proffesionaalidega, millest oli ka väga hästi aru saada. Kontsert oli väga hariv. Kuna eelnevalt oli orkestrimuusikast jäänud igav ning suhteliselt
Maailma 1. ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur
a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla Balleto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid tabulatuur - praktiline noodikiri, kirjas mänguvõtted kõrguste asemel ansamblimuusika vormid: 1) instrumentaal - sonata 2) laul - recercar
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks.
pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid. bigbänfi toetusel säravamaks Vajadus suuremate ja kui kunagi varem, seetõttu võimsamate kõlajõuga kerkis 1930. aastatel esile orkestrite järgi kujunesid palju suurepäraseid svingiajastul välja täiesti uut instrumentaliste. tüüpi jazz-koosseisud -Bigbändid Benny Goodman Klarnetist Benny Click to edit Master text styles Second level Gloodmanile on omistatud Third level austav svingikuninga tiitel. Fourth level Oma euroopaliku jazz'i- Fifth level tõlitusega tegi Goodman
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks.
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa
muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, klaveritrio, keelpillikvartett, klaverikvintett, puhkpillikvintett. 5. Millise sõnaga on asendatud Mina tean! mõiste ,,ansambel“rock – ja Rahvamuusikat esitavat ansamblit popmuusikas? nimetatakse külakapelliks. 6. Millisest keelest on tuletatud Mina tean! muusikute arvust lähtuvad Rock- ja popmuusikas kasutatakse ansamblite nimetused
kõikidele osalejatele. Leelo Tungla poolt tõlgitud laulud kõlasid pisut harjumatult, kuid see-eest värskendavalt. Kõlav muusika on geniaalne ja laulud ei ole muutunud tüütavaks, mis sellest, et need on kuude kaupa kõrvus kõlanud. Etenduse staar oli kahtlemata Donna ehk Ele Millistfer, kuna ta suutis oma rolli välja mängida kõige usutavamalt, emotsioonide rohkelt ja hääle kõla oli kõige parem. Etendusel oli laulmine kord ebaühtlane ja kõlas saalis mõnikord halvasti. Tundus, et koosseisud olid nii valitud, et kui üks näitlejatest oli nõrgem, siis teised tugevamad peitsid nõrgemad. Ühest küljest vaatad sa saalis tavalist teatrietendust, kus räägitakse ühe pere lugu ja teisest küljest oled saalis, kuulad ja vaatad uhkete kostüümide ja kaasahaaravate lauludega kontserti. Lavale on püütud tuua võimalikult huvitavaid, erinevaid lahendusi ja üllatavaid kohti. Teos on hoogne, vaimukas ja kaasahaarav. Teatrist lahkusin suhteliselt emotsioonituna. Põhjus,
Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem
Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood.
valimisi. · Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks Riigikogu struktuur Koosneb 101 liikmest. On 1 kojaline. Riigikogu juhatuses on 3 liiget: ESIMEES, I ASEESIMEES, II ASEESIMEES Juhatuse ülesanded: Esindab RK; Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri; Registreerib RK fraktsioonid ja nende koosseisud; Koordineerib õigusaktide menetlemist RKs; RK töö administreerimine Korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist; Koordineerib õigusaktide menetlust RKs pigem tehnokraatlik juhtimine, ei oma sisulist mõju seadusandluse menetlemisele Esimehe ülesanded: Kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja RK otsustele; Saadab eelnõud
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus.
G.Otsa nimelise muusikakooli akordionistina. Peale sõjaväge mängis Raivo Tafenau mitu aastat mööda Venemaad tiirutavates popansamblites.1991.a. sai temast Eesti Raadio bigbändi liige.Umbes samal ajal hakkas ta osalema ka Urmas Lattikase ansamblis.1994.a. pärjas Eesti Raadio Tafenau Aasta Muusiku tiitliga. Viimastel aastatel on ta oma erinevate ansamblikoosseisudega esinenud Saksamaal, Taanis, Rootsis, Soomes, USA-s, Fääri saartel ja mujalgi. Raivo Tafenau ansamblite koosseisud muutuvad üha rahvusvahelisemaks ning tema muusika haare ulatub modernjazzi kõladest kuni bossanova ja popjazzini. Andres Mustonen on avara huvideringiga muusik, piirideületaja, uute ideede genereerija, eesliini mees, kes ühendab oma viimaste aastate kontsertidel barokki ja rokki, Bachi ja svingi ning mõnda muudki. Ta teeb seda suure põlemisega, mis veenab publikut. Mitmekülgne muusik viiuldaja, dirigent, varase muusika andambli `Hortus Musicus`juht, vanamuusika
ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada. Ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvatsioonil. Muusikud ja koosseisud 1. N.J.B ehk Narva Jazz Bänd Narva Muusikakooli DzässBänd on eksisteerinud juba kaua aega, selle ajalugu ulatub kaugele nõukogude ajastusse. Selle aja jooksul muutus bändi koosseis nii mitu korda, paljud selle liikmed said suurepärasteks muusikuteks. Orkestri olemasolu peamine tagamõte on õpetada noori kollektiivselt musitseerima ning võimaluse korral arendada nende loomingulisi võimeid
Ringo Starr (löökpillid; ka vokaal, klahvpillid jm) Lennon ja McCartney olid The Beatlesi peamised laulukirjutajad, kuid hilisematel aastatel muutus ansambli loomingus järjest märgatavamaks ka Harrisoni panus. The Beatlesi läbilöögis mängis olulist osa mänedzer Brian Epstein ning muusikalises arengus produtsent George Martinil. Kirjandus The Beatlesi bändist: Markku Koski, "Beatles: ühe ansambli anatoomia". Raul Kala, "Ansambel "The Beatles": nimed ja koosseisud" James Woodall, "John Lennon ja Yoko Ono: kaks mässajat: poplegend". Charlie Gardner, "The Beatles: Yellow Submarine = Kollane allveelaev". Tony Barrow, "John, Paul, George, Ringo ja mina: biitlite tegelik lugu" (ansambli suhtekorraldaja mälestused). Larry Kane, "Avameelselt Lennonist". -4- Pildid: -5- Kasutatud kirjandus: http://www.putnam.k12.ga.us/pcms/teachers/wrakosnik/studentwebsites/spring2006/j oshuaf/Images/The%20Beatles
ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada. Ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvatsioonil. Muusikud ja koosseisud 1. N.J.B ehk Narva Jazz Bänd Narva Muusikakooli DzässBänd on eksisteerinud juba kaua aega, selle ajalugu ulatub kaugele nõukogude ajastusse. Selle aja jooksul muutus bändi koosseis nii mitu korda, paljud selle liikmed said suurepärasteks muusikuteks. Orkestri olemasolu peamine tagamõte on õpetada noori kollektiivselt musitseerima ning võimaluse korral arendada nende loomingulisi võimeid
Ooperi monoodiline stiil inspireeris ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Cantada (=teos laulmiseks). Enamasti oli seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienesid mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias oli 17. saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: ALESSANDRO STRADELLA (mõrvatud 1682), ALESSANDRO SCARLATTI (+1725), HÄNDEL, BACH. INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKI AJAL Kujunemisajal olid sageli vabad koosseisud, aegamisi kujunes spetsiifiline mängutehnika. Orelimuusika Vokaalpalade töötlused. Tähtis helilooja oli Rooma Peetri-kiriku organist FRESCOBALDI. Süit Ammu oldi tantse järjestatud tantsupraktikast lähtuvalt, näiteks sammtants (enamasti 2- osalises mõõdus) ja hüppetants (enamasti 3-osalises mõõdus). Süidilikus tsüklis olid osad reeglina samas helistikus. 16. saj. ilmusid tantsukogumikud lautole. Lautosüidid tõrjuti aegamisi kõrvale klavessiinisüitide poolt
Kordamisküsimused kontrolltööks. 20. sajandi muusika. 11. klass 1. Nimeta 20. saj esimese poole peamised suunad muusikas. Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism -iseloomusta muusikat (seosed varasema muusikaga, helikeel) Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme
suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina, kellest võtsid eeskuju paljud järgnevad heliloojad. Ta muusikat iseloomustab tasakaal ja korrastatus. Väga vaimulik looming, üle 100 missa, kuulsaim Papae Marcelli. Veneetsias sai aluse mitmekoorimuusika, seda tänu mitmele orelile ning alusepanijale Willaert'ile, kes hakkas orelite juurde paigutama koore. Sajandi lõpuks levisid 3-4 koorilised koosseisud, palju kasutati ka pille (orel, vioola). Kuulsaim helilooja Giovanni Gabrieli, kes oli mh õppinud Lassuse juures.
Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent. Heliloojana teda ei tunnustatud, sest koosseisud olid teostamatult suured. Tänapäeval peetakse teda sajandivahetuse suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5-2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: ,,Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike" kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas
Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Polütonaalsus. Muusika: Stravinski, Orff, Hindemith Ekspressionism kui impressionistid jäädvustasid (kunstis) muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi. "Expressio"
suurema rühma moodustavad keelpillid:viiulid,vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpilliderühm:flööt,oboe,klarnet ja fagott.Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid.Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia.Muudatused toimusd ka teistes instrumentaalkoosseisudes.Kujunes välja klassikalinekeelpillikvartett,milles mängivad :viiul,vioolajatsello.Samuti olid levinud koosseisud,kus põhipilliks on klaver.Näiteks klaveritrio,milles mängivad klaver,viiuljatsello.Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal,ülekaalus oli ilmalik muusika.Kõige enam muutus muusika helikeel.Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse,selguse,korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse.Muusikateoses oli esikohal lihtne,korrapärane meloodiaja seda saatis selge,mitte liiga keeruline harmoonia.
seadustik kehtima hakkab.*25 Uut nuhtlusseadustikku ei kehtestatud kunagi tervenisti. Tsaar kehtestas uue seadustiku osaliselt mitme eri aktiga, mis puudutasid vaid riigivastaseid süütegusid*26, usuvastaseid süütegusid*27, salakaubandusega seotud süütegusid*28, prostitutsiooni ja naistekaubandusega seotud süütegusid*29 ning autoriõiguste vastaseid süütegusid.*30 1906. aastal jõustunud usuvastaseid süütegusid reguleerivad koosseisud olid muudetud ja viidud kooskõlla 17. aprilli 1905. a ususallivuse manifestiga („Об 10 Soome õigusliku seisundi kohta vt lisaks Н. С. Таганцев. Русское уголовное право. Лекции. Часть общая. Том I. С.-Петербург 1902, lk 246–252. 11 Poolas asendas 1818. a Poola kriminaalkoodeksit 1847. aastal kehtestatud uus seadustik ja alles 13. septembril 1876 hakkas Poolas kehtima NS 1866
Oli dirigent, ooperite autor ja luuleuuendaja, muusika teoreetik, kriitik, kirjanik ja poliitik. 1834 avaldas mõjuka artikli selle kohta, et sakslastel puudub oma ooper,,Saksa ooper,, 1876 avati tema algatusel uus ooperiteater ,,Byreuth,, Tema seisukohad: Ooper peab olema kunstiline tervik. Liberetto ja muusika peavad olema kirjutatud ühe ja sama inimese poolt. Leit motiv igal tegelasel, hõlbustab arusaamist. Orkestril on väga suur roll info edastamisel. Wagneri orkestrid on tavaliselt 4x koosseisud.(vaskpuhkpillid on tema arust väga tähtsal kohal) Orkestlile ehitati orkestriauk. Etenduse ajal kustutati saalis tuled. Saali põrand peab olema kaldu, et näeks. Looming: ,,Tannhöuser,, ,,Tiristan ja Isolde,, ,,Lendav hollandlane,, ,,Nürmbergi muisterlaljad,, ,,Niebelungide sõrmus,, (peateos ja koosneb 4 osast: reini kuld, valküürid,siegtried, jumalate hukk) mõtted sellest et raha ajab inimesed hulluks. PJOTR TSAIKOVSKI(1840-1893)
dünaamikal, meloodial. 8. Kammermuusika Keelpillikvartett(1985) keelpillikvartett(esimene ja teine viiul, alt, tsello). Oluline rütm, meloodia. 9. Kammermuusika ,,Sisemonoloog"(1988) flööt. Oluline roll dünaamikal ning meloodial. 10. Kammermuusika ,,Spectrum" I-III(1989-1999) orel. Oluline roll tämbril, dünaamikal. Kokkuvõte Erkki-Sven Tüüri looming on väga mitmekesine, teoseid on paljudes zanrides ning neid esitavad erinevad koosseisud. Tema loomingut iseloomustavad dünaamika muutused ning ilusa meloodia olemasolu, rütm kõigis teostes nii suurt rolli ei mängi. Tüüri looming on ka uuenduslik, näiteks ,,Arhitektoonika" V, kus on ühendatud elektrikitarr ning võimendatud klaver. Samuti on mitmetes tema teistes teostes läbikomponeeritud instrumentaalteosed, kus rokistiil on ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Selline uus
uhkekõlalistest koorikontsertidest. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17. saj'l iseseisva ja olulisena ka instrumentaalmuusika. Soolopillidele ja väikestele pillirühmadele loodud teosed kõlasid nii aadlipaleedes, kirikuis kui ka linnakodanike kodudes. 18. saj'l paisusid need koosseisud isegi orkestriteks, mis esinesid ooperi-ja teatrimajades ning mille muusika kõlas ikka sagedamini ka linnakodanikele-suuuremates saalides, kohvimajades, parkides. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 1600. a paiku kuulutasid paljud luuletajad & muusikud, et pf-laulus on muusika ja luule teravas vastuolus-
uhkekõlalistest koorikontsertidest. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17. saj'l iseseisva ja olulisena ka instrumentaalmuusika. Soolopillidele ja väikestele pillirühmadele loodud teosed kõlasid nii aadlipaleedes, kirikuis kui ka linnakodanike kodudes. 18. saj'l paisusid need koosseisud isegi orkestriteks, mis esinesid ooperi-ja teatrimajades ning mille muusika kõlas ikka sagedamini ka linnakodanikele-suuuremates saalides, kohvimajades, parkides. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 1600. a paiku kuulutasid paljud luuletajad & muusikud, et pf-laulus on muusika ja luule teravas vastuolus-
Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet.
oleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühe ainsa päeva peale, kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandus poleks ette tulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud, ehk teda koguniste keelanud pühitsemast“. Peol osales 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat. Tänapäevaks on osalejate arv niivõrd kasvanud, et ei mahuta laulukaare alla ära. korraldatakse piirkonnavoore, kus žürii hindab kooride ja koosseisude lauluoskust, et sorteerida parimad koosseisud välja. Tänapäeval osalevad laulupeol armeekoorid, lastekoorid, segakoorid, meeskoorid, sümfooniaorkestrid, mudilaskoorid, sõjaveteranide koorid, naiskoorid, poistekoorid, vene koorid ja väliskollektiivid. Samuti osalevad ka puhkpilliorkestrid, keelpilliorkestrid ning rahvapilliorkestrid. Viimasel laulupeol osales umbes 42 000 inimest ja tantsijaid umbes 12 000 ja pillipeol 800 inimest. Mina ise olen osalenud mitmel laulupeol ja rahvamuusikapeol. Olen laulnud laulukaare all
Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperilavale ilmus satiir- hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos)
Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2.neokl periood ballet ,,Pulcinella"; ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"; numbriooper ,,Elupõletaja tähetund". C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat isel lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikast insp vaimsus. Tmea loominug mood lavalised suurvormid. Lõi uue lavateosetüübi
annaabi.ee 
