sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse
Seal anti ülestõusnutele tugev hoop ja nad löödi laiali. Teine vägi liikus läänemaale teist ülestõusu maha suruma. Vahepeal aitasid venelased 5000 pealise väega eestlasi Lõuna-Eestist, mis sundis sakslased sinna minema. 24. juulil alustasid saarlased oma ülestõusuga. Piirati Pöide ordulinnust ja ka vallutati see. Taani abiväed hävitasid ja laastasid Harjumaa täielikult ja siis liiguti Saaremaale, kus Taani vägesid saatis edu. Saaremaa sunniti alla andma. PT 17. Haridus ja kultuur Koolid olid seotud tihedalt kirikuga ja peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikoolides õpiti ka aga Saksamaal. Kõrgharidus oli siiski kättesaamatu ja kallis. Taheti asutada kohapeal kõrgemat ladinakooli. Seal saaksid talulapsed preestrikutseks valmistuda. Anti välja ka eesti keelne katoliku katekismus ehk usuõpetuse käsiraamat. Kloostrikoolidest on täpsemaid teateid ainult Tallinna dominiiklaste ja Kärkna
tööstus arenes ja agraarmaast oli saamas tööstusriik, tekkis ühistegevuslik liikumine. Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport: metsamaterjal, põllumajandussaadused, tööstustoodang. Import: tööstusseadmed, tooraine, keemiakaubad. Tööpuudus likvideeriti. 2. Eesti poliitiline areng: a) I põhiseadus (1920a 15.juuni)- seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget)- valimised iga 3 a tagant. Valimisõigus alates 20a, valiti parteide vahel. Täidesaatev võim: valitsus (ministrid, riigivanem). Peaministri nimetas partei mis sai kõige rohkem hääli. Parlament oli ühekojaline, riigipeaks riigivanem b) II põhiseadus (1933/34)- kaks esimest katset kukkusid läbi, vapside katse oli edukas. Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas)
eesti rahvale vaba kultuurilise arengu tagamist. 1) Mõõdukas tiib - Jaan Tõnisson - kultuuri ja hariduse edendamine 2) Radikaalne tiib - Konstantin Päts - majandusliku jõukusesaavutamine. · Revolutsiooniline leer - sotsiaaldemokraadid - Peeter Speek - tsarismikukutamine Valitsusleer tahtis säilitada vana korda, aga ülejäänud leerid võitlesid eelkõige vabaduse eest. 1905. a. Revolutsioon Põhjused: 1900-1913. aasta majanduskriis Vene-Jaapani sõda Maa puudus Sõjakulud Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust Streigilaine Tagajärjed: · Saadi aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia · Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas · Asutati esimene eesti erakond · Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamentaarse võitluse kogemused
vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping, kusjuures valitsuse tegevus tugineb nende parteide enamusele parlamendis. Tihti tekkisid valitsuskoalitsioonis lahkhelid ja valitsused lagunesid - valitsuskriisid (1921 – 1931 tegutses 11 valitsust). II Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused: 1. Kodanike võrdsus seaduse ees 2. Isiku- ja varapuutumatus 3. Õigus eraomandusele 4. Usu-, sõna- ja südametunnistusevabadus 5. Ühinemis, koosoleku ja streigivabadus III Eesti Vabariigi põhiseadus ja vähemusrahvused Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. IV Majandus 1920. aastatel
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte lahendada). · Sõjakollete kujunemine: 1. 1931 Jaapan tungi
väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel oodati nende suurt edu. 12. märtsil 1934 kasutas K. Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi. Päts nimetas kaitsevägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu ja haarata võim. 12.03.1934 toimus sõjaväeline riigipööre: kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis, suleti vapside organisatsioonid, vangistati 400 vapsi, valimised lükati edasi, 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas "Vaikiv ajastu" III Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. Eesti riigi ülesehitus vastavalt III põhiseadusele- Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)
mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a
organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi. · Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega. · 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra. · Riigikogu naasis suvepuhkuselt, ent kuna rahvasaadikud arvustasid riigivanema tegevust,kuulutas uus siseminister Kaarel Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõppenuks. Parlament läks ,,vaikivasse olekusse". · 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani. Vapside populaarsus kadus. · Opositsiooni keskuseks sai Tartu · , kus leidus palju demokraatlikult meelestatud haritlasi.Üheks opositsioonilise vaimu kandjaks oli Jaan Tõnissoni poeg Ilmar Tõnisson. · 1936. aastal tegi riigivanem Päts alguse kolmanda põhiseaduse koostamisega. 1937.
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua Eestisse 25 000 sõdurit, te
äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang: - eesmärki ei saavutatud - pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist o nt 4. juuni 1884 o nt Villem Reimani tegevus, nn Tartu renessanss - vähendas baltisakslaste mõju siinses ühiskonnas (oldi pigem baltisakslaste kui eestlaste vastu) - hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud
polnud, lahkusid lihtsalt linna ja seal hakkas arenemagi tööstus. Algas talude päriseks ostmine. Oli pikaajaline protsess: see oli eestlane arust moderniseerumise kõige suurem osa- seoses sellega väheneb aga peredes lastearv väiksemaks. Rahvus kihistub. Rahvusliku liikumise 3 faasi oli omane euroopa idapoolsele osale. A faas – üksikute ärkamine rahvuskonnas patriootilise agitatsiooni periood (18 B faas – rahvuse tunnustamine läheb hulkadesse (uus põlvkond, kellel hea haridus. Rahvuslus nimetatakse ka Ärkamisaeg (1857-1883) Venestusaeg (1883-1905)- taust on moderniseerumine- väikerahvus on end teadvustanud ja peab tulema suurriigi poolt ming reaksioon. Algab keisrikoja poolt korraldatud revisioonist Baltikumis. Eestlased panid venestumisele palju rõhku, sest võideldi saksastumise vastu. TAGAJÄRJED: polnud valitsusele meelepärane. Eestlasele oli tegelikult hea, venestumise läbi vähendati saksa mõju ja eestlastele tuli see kasuks
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja
Punaarmee eest põgenesid Balti riikidest sajad tuhanded inimesed. Kasutades Saksa vägede taandumist, tehti Eestis 1944. aasta sügisel katse taastada iseseisvus. 18. septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. septembril hõivasid Punaarmee tankid Tallinna ning sini-must-valge lipp rebiti Pika Hermanni otsast maha. Katse oma valitsus välja kuulutada tegid ka Kuramaale taandunud läti rahvuslased, kuid seegi ettevõtmine ei andnud tulemusi. Nii sattusid Baltimaad Teise maailmasõja lõpuks taas Nõukogude okupatsiooni alla. Esialgu ei kaotanud Balti rahvad siiski vabanemislootust, oodates lääneriikide sekkumist. Balti riigid rahvusvahelises poliitikas Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NSV Liiduga loeti õigusvastaseks, tegevust lubati jätkata lääneriikides asu-vail saatkondadel, Balti riikide
huvisfäärid Ida-Euroopas jagati salaja Soome, Eesti, Läti, Leedu, piir Leedu põhjapiirilt NSVL eitas selle olemasolu 1980 lõpuni maine säilitamise eesmärgil, ei tunnistanud Baltiriikide okupeerimist 2. II maailmasõja põhjused ja algus.Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVLiidu vahel. *1939-1943 *PÕHJUSED: Saksamaa häbistamine & allasurumine Hitleri soov taastada suur-Saksamaa, valitseda maailma Majanduskriis MRP Rahulolematus Versailles' süsteemiga Rahvasteliidu nõrkus Lääneriikide lepituspoliitika *SÕJA ALGUS 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09 Suurbritannia & Prmaa kuulutavad sõja Smaale (,,Kummaline sõda") 17.09 NSVL kallaletund Poolale Sept lõpp Poola purustatud, maa jagati vastavalt 28.09 NSVL-Smaa lepingule Ühine võiduparaad Varssavis
Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919. Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded: · EV põhiseaduse koostamine · seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis: 1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu,
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
KEEL Läti keel · Indo-euroopa keelkond · Idabalti keelerühm (sinna kuulub ka leedu keel) · 3 murret: liivi, kesk-läti, ülemläti RIIGIKORD Parlamentaarne vabariik PRESIDENT Valdis Zalters PEAMINISTER Valdis Dombrovskis RIIGIKOGU Saeima · 100 liiget · 4 aastat · Viimased valimised 2.okt 2010 · Põhiseadus Satversme (1921) ELANIKUD 2 248 374 (2010) ETNILISED · Lätlased 59, 4% RÜHMAD · Venelased 27,6% LÄTI MAATUNDMINE · Valgevenelased 3,6 % · Poolakad 2,3% · Eestlased 0,1% u 2500 inimest · Leedulased 1,3 % · Liivlased 170 inimest METS 44% Oluline eksportallikas Mänd, kuusk, kask MÄED Gaizinkalns 311m JÕED Rohkem kui 12 000
Vaata õpikust I osa lk. 66 3. Võrdle EV arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul! demokraatlik parlamentarism Vaikiv ajastu 1919.-1934 1934.-1938 a) rahvale anti laialdased demokraatlikud a) riigis oli kaitseseisukord, mis tähendas, vabadused, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu- sed, b) seadusandlik võim kuulus parlamendile, b) parlament saadeti mitmeks aastaks puh- kusele c) täidesaatev võim kuulus valitsusele, mis c) valitses triumviraat: Päts-Laidoner- sõltus parlamendist ja mille eesotsas oli Eenpalu, riigivanem, d) presidendi ametikoht puudus, d) presidendi ametikoht puudus, e) valitses mitmeparteisüsteem e) kõik erakonnad keelustati, nende aseme- le loodi 1 partei- Isamaaliit,
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saa
põllumajanduses). Ka kunstiajaloos teatud piir, mis tähistab eesti kunsti autonoomia algust. Perioodiraja selge lõpp on aasta 1968: NSVL-i ja satelliitriikide sõjavägede sisseviimine Tšehhoslovakkiasse 20. augustil. Kollektiivpsühholoogiliselt tähendab see Eesti ajaloos kohanenuile ja kaasajooksikutele illusioonide täielikku lõppu, seega küünilisuse uude ajajärku astumist. - Stagnatsiooniaeg 1965/1968 – 1978 1970. aastate lõpus algas üleliiduline varjatud majanduskriis. Nõukogude majanduspoliitika ei osanud naftakriisile kuidagi muud moodi reageerida, kui tootmismahte suurendad püüdes ning teadus-tehnilist revolutsiooni ignoreerides. Eesti põllumajanduses alas 1975. a agrotööstuskomplekside rajamine. Majanduslik ja poliitiline stagnatsioon käsikäes: 1970. aastate lõpus levis dissitentlus ning sellega kaasnev poliitilise surve tugevnemine. 1978. aasta lõpust tugevneb venestamise surve. - Stagnatsiooni II periood 1979 – 1987 Stagnaaja II pool
sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arreteeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute koguarv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja
säästudest ilma o sügav poliitiline kriis 1923. aastal – lihtne võimalus riigis võimu haarata o kaotasid palju sõjalisi ressursse, mis tegi neid nõrgaks võimaliku rünnaku eest/rünnaku sooritamiseks - 3. Pinged Euroopas I MS järel: o Majandus – sõjajärgne kriis; 1920. aastatel majanduslik tõus (Dawes laenas Saksamaale); 1930. aastatel algas majanduskriis USAst; o Välispoliitika – äärmusliikumised (kommunistlik liikumine (Venemaa, Komitern (erinevate riikide kommunistlike ühenduste liit)), natsionaalsotsialistlik (Saksamaa, Itaalia (fašism))); Rapollo leping (1922) Saksa-Vene vahel; Locanno konverents (1925); Briand-Kellogi pakt (1928) Prants-USA vahel; o – - 4. Äärmusliikuised olid Euroopas pärast I MS-i mõjukad, sest suurenes inimeste hulk, kellele ei
piire muuta ei tohtinud) · Inimõigused (ameeriklaste nõudmised) Üliriikide konkurents 1970.aastatel Teadus, olme, sport Teadus tehnika Valdkond: · Kosmos: o USA 1969 Kuu-lend o NSVL kuukulgur Olmne valdkond: · Karastusjoogid: o USA koolajoogid o NSVL ,,Baikal" !!!!!!!! Spordi valdkond: · Korvpall: 1972 OM MSVL võitis USA koondist (50:49) · Jäähoki: NSVL nr 1 spordiala, NSVL võitis Kanadat (mäng toimus Kanadas) o 1980 OM USA võitis NSVL Aasia · USA hiina suhete paranemine o Pingpongidiploomaatia · Laos riik mis on täielikult laostatud, puudub raudtee ning korralik toit ja jook. o 1975 võimul kommunistid (riik kommunistlik) · Kambodza 1975 tulevad võimule ,,Punased khmerid"
aastast hakati välja andma ja salaja levitama põrandaalust kroonikat „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. Balti Apell 1979. a. pöördusid Baltikumi Dissidendid sellega kahe Saksamaa, NSV liidu ja ÜRO poole. Nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist 1983 nõudis Euroopa Parlament NSVL-ilt Balti riikidele iseseisvuse tagasi andmist Teisitimõtlejad aga vallandati, saadeti riigist välja või vangilaagritesse; suleti vaimuhaiglasse. 40 Kiri Pärast 1980. aastal septembris toimunud meeleavaldusi kirjutasid 40 tuntut haritlast (Eesotsas Jaan Kaplinski, Marju
Leedu territoorium suurenes. Lisaks 1939.a. saadud Vilniuse ümbrusele omandas ta ka tollal Saksamaale läinu Klaipeda prk. Leedu territoorim kasvas 16,7% (9300 km2). Enamik neil aladel elavaist poolakatest ja sakslastest (u. 200 000) asustati Poolasse või Saksamaa Nõukogude okupatsioonitsooni. Kuna Potsdami konverentsi otsustega anti Saksa idaalad Poola ja NSV Liidu hallata (Königsbergist sai Kaliningrad), isoleeris Moskva Baltimaad muust maailmast. (1947.a. nentis USA riigisekretär et "ring ümber Baltikumi on hermeetiliselt suletud) Sõja lõppedes oli põllumajandus Baltimaades laostunud. 1947.a. võeti vastu otsus kollektiviseerimiseks, see edenes visalt. 25. Märtsil 1949.a. uus küüditamine, (kolhoosidesse astumise suurendamiseks, ja ühtlasi võtmaks ära majanduslik baas metsavendadelt) Iseseisvusajal oli tööstuse tase Eestis ja Lätis kõrgem kui Leedus, seepärast siin ka soodsamad tingimused
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3
rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides. Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja. Kõige tähtsaim isik sõjajärgses ENSV. Eesti NSV teadusakadeemia president 1947. Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute (Füüsika, Ajalugu, Meditsiin, Keemia jne). Igas liidu vabariigis olid oma teadusakadeemiad, kus sees olid eriala instituudid. Eesti teadusakadeemia ajaloo
.. 1934 Konstatin Pätsi riigipööre 1953 Stalini surm (rahvas Siberist tagasi, hirmuvalitsus kadus) Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – laiendas ajutiselt poliitilisi vajadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga 1933 uus põhiseadus – valitav riigipea, valimised pidanuks olema aprillis 1934, märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigipöörde oht), korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“. 1935 parteide tegevuste keelamine v-a „ühing“ Isamaaliit. Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 Päts presidendiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
