Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"balti riikide okupeerimine" - 107 õppematerjali

thumbnail
11
doc

Balti riikide okupeerimine

09.1945 II maailmasõja tagajärjed · U 60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid · Materiaalsed kahjud ­ Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem · Natsliku Saksamaa, fasistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus ­ riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi · Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSV Liit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ÜRO LOOMINE · Jalta konverentsi otsus · Aprill 1945 ­ San Fransiscos asutamiskonverents · Põhikiri jõustus 24.10.1945 · Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel 3) Humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel · Asutajaliikmed ­ 51 riiki, ei olnud enam Euroopa keskne · Põhiorganid:...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA

Balti riigid ja NSV Liit 1939-1940. Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
8
docx

2.maailmasõda kontrolltöö vastused

Soome oli vastu,üritati venitada.NSVL süüdistas S ründamises,30nov 1939 aglas talvesõda.NSVL arvas, et sõda kestab mõni nädal, tglt oli S tugevam.NSVl ei suutunud Mannerheimi liinist läbi tungida. Külm ilm,NSVL üksused hävitati. S vastupanu jätkus ka peale NSVl lisajõudude saabumist. Ing ja Pra valmistusid S abivägesid saatma,Stalin loobus S vallutamisest.12,mär sõlmiti rahu, S pidi loobuma Karjala maakitsus,kuid iseseivus jäi. 8. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine:ssodne hetk balti riikide annekt. Saabus 1940,kui S sissetung Prant oli tähelepanu endale tõmmanud.E blokiti maalt,merelt,õhust.NSVL tahtis sisse tuua Leetu veel üksusi ja moodutada valitsust,Le nõustus,15.jun okupeeriti. 16.jun samad nõudmised Lä,E- nõustuti.Punavägi võttis enda kontrolli alla lennuväljad,sadamad,raudteejaamad,postkontorid,omavalitsused.17 jun balti okupeeritud. Stalin saatis erivolinikud,kes pidid hõivamise lõplikult vormistama. 21...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
200
pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti riikide (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) annekteerimiseks. Sobivaks ettekäändeks Eesti puhul osutus Poola allveelaeva “Orzel” põgenemine Tallinnast 17. septembril 1939 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ 24...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Teine maailmasõda

aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: ● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi ● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine Tagajärjed: ● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega ● Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel – külm sõda ● I, II ja III maailm ● Raudne eesriie – Ida-Euroopa eraldamine muust maailmast ● Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõimu vähenemine maailmas ● ÜRO...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti Vabariik

Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass Eesti Vabariik Maardu 2012 Sisukord Balti liit..........................................................................................................3 Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.­1930. Aastatel....................................................4 Eesti Vabadussõda.............................................................................................6 Kokkuvõtteks.................................................................................................10 Kasutatud allikad.............................................................................................11 Balti liit 1...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile: II Maailmasõda

klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega ) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Eesti ühiskonnas ei ole üksmeelt küsimuses , kas toonane juhtkond talitas õigesti või ei . Eesti kaitseväge kasvatatakse selles vaimus , et kapitulatsioon oli viga ja igal juhul tulnuks relvastatult vastu panna . Allakirjutanu jagab seda seisukohta . On muide huvitav , et Nõukogude väejuhatus pelgas ka veel 1940.a.Eesti (ja Läti-Leedu ) sõjaväe väljaastumist vaatamata poliitilise juhtkonna alistumisele . Balti riikide okupeerimine viidi läbi korrapärase sõjalise operatsioonina ( selle kava alusel, mida oleks kasutatud sõja korral pealetungiks ) . Sissetungiks Eestisse oli koondatud 160.000 meest 600 tanki toetusel . Kogu Balti õhuruumi sulges operatsiooni ajaks Eesti,Läti ja Leedu vastu 5 lennuväediviisi 1150 lennukiga ja merelt eristas operatsiooniteatri Balti laevastik . NKVD sai enne sissetungi käsu , olla valmis vastu võtma 58.000 sõjavangi . Vahetult pärast maa okupeerimist juunis 1940 oli Eesti alal 130...

Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teise maailmasõja kronoloogia

1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. ap...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

Purustasid Jugoslaavia ja Kreeka. · Aafrikas alustas Itaalia Liibüast rünnakut Egiptuse vastu. Britid vastasid ja vallutasid Liibüa. Hitler saatis Itaaliale vägesid appi ja pani britid Aafrikas raskesse olukorda. Merel alustas Hitler 1940 allveesõda, kuid tänu õhujõudude ülekaalule ei kujutanud see Lääneriiklastele suurt ohtu. Balti riikide okupeerimine 28 september 1939 Baaside leping Eesti ja NSVL-i vahel. Ettekäändeks toodi Eesti vaenulik suhtumine. Oktoobris alustas NSVL Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse (25 000). Sama leping sõlmiti Lätiga (30 000). Leeduga sõlmiti leping, et nad saavad vastutasuks tagasi Vilniuse. ,,Võitsime Vilniuse, aga kaotasime Leedu!". Balti riigid püüdsid vältida konflikte, kuid suhted halvenesid. Valesüüdistustele järgnes okupeerimine 15...

Ajalugu
267 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Loo Keskkool EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sissejuhatus Teine maailmasõda oli raske kõigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule k...

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Teine maailmasõda

Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 ­ 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril ­ Maginot´ ja Siegfried...

Ajalugu
236 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

Ajaloo kontrolltöö Villu II maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Konfliktid 30-ndatel 1935.aastal varises kokku Versailles' süsteem. Saksamaa teatas, et ei pea enam rahulepingust kinni. 1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodus...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
8
doc

II Maailmasõda

Venelastele osutub raskeks murda läbi Mannerheimi liinist(külm + tundmatu maastik), märts 1940 sõlmitakse rahu: Soome loovutab mõned piirkonnad(Karjala maakitsus, Hanko sõjaväebaas), kuid iseseisvus jääb püsima 23 Analoogsed baaside lepingud Eestis, Lätis ja Leedus. Riigid püüavad küll vaielda, kuid on lõpuks sunnitud siiski järele andma Lepingud nõudsid uue valitsuse moodustamist ja lisavägede sissetoomist- 24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 ­ 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari...

Ajalugu
178 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
1
doc

II maailmasõda

juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant. 22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna 2 mai 1945- kapituleerus Berliin 8 mai 1945- kapituleerus SM 6-9 aug tuumapommi kasutamine 2 sept 1945 ­ sõja lõpp, kapituleerus Jaapan. IIMS perioodid...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ajaloo konspekt

Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia j...

Ajalugu
86 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun