Eesti II maailmasõja ajal

Viilup, Taavi

Eesti II maailmasõja ajal (0)

1 Hindamata

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

Eesti iseseisvuse likvideerimine
Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal . Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares - Barbarus . Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu.

Okupatsioonide mõju eluolule Eesti sisepoliitikale ja majandusele.
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. NL kehtestas uued seadused ja riigiorganid – Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Nende ülesanne oli täita Moskva korraldusi. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainuke lubatud partei oli kommunistlik partei. Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14. juunil 1941): naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist suri. Ühiskondlik ja kultuurielu allutati rangele kontrollile . Välissidemed katkestati, eraettevõtted riigistati suleti ajakirjad ja ajalehed. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis tarbekaupade ja toiduainete puudus.

Eestlased võõrriikide vägedes, kus ja miks.
Teise maailmasõja käigus osalesid eestlased Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes.
VENE vägede (Punaarmee) koosseisus võitlesid eestlased sunniviisiliselt. Kuigi rahvusvaheline õigus ei lubanud armeesse võtta okupeeritud riikide kodanikke , ei pidanud Vene väejuhatus sellest kinni. Erandiks olid hävituspataljonid , kes võitlesid metsavendade vastu. Need koosnesid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Hiljem täiendati neid ka tööliste ja kutsealustega. Punaarmee poolel võitlesid ka 22. territoriaalsesse laskur korpusesse kuulunud eestlased. Punaarmee ei tahtnud Eesti sõdureid kodumaal kasutada, seepärast viis kogu korpuse Venemaale. Kuna Balti riikide kodanikud ei olnud rindel usaldusväärsed, siis koondati nad tööpataljonidesse. Neid sunniti ehitama raudteid , lennuvälju, tehaseid, langetama metsa ja tegema muid töid. Moskva otsustas luua rahvusväeosad ja seetõttu moodustati 8. eesti laskurkorpus , mille koosseisust 90% olid eestlased.
SAKSA väejuhatus kasutas oma vägedel alguses Eesti vabatahtlikke, kes tahtsid kätte maksta Venemaale okupatsiooni eest. Esimesteks vabatahtlikeks olid metsavennad. Hiljem hakati uusi vabatahtlikke värbama ja moodustati idapataljone, mida kasutati julgestuseks Saksa tagalas ja ka lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone, mis osalesid vahiteenistuses ja rindel. 1942. a hakati kutsuma vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid Saksa natslik poliitika oli eestlastele vastu hakanud ja vabatahtlikke leidus vähe. Seepärast hakati kasutama osalist sundmobilisatsiooni. Leegioni saadeti nn vabatahtlikena teatud aastal sündinud mehed. Eesti leegion nimetati ümber 20. Eesti SS-diviisiks, kus kõrgemad juhid olid sakslased , madalamad juhid olid eestlased. Kui Punaarmee lähenes 1944. a Eesti piirile, siis kuulutati välja üldmobilisatsioon. Kartes, et Punaarmee tuleb Eestisse tagasi, mindi teenistusse meelsamini. Mobiliseeritud koondati piirikaitserügementidesse ja neid kasutati nii piiril kui lahingutes Punaarmee vastu.
SOOME vägede koosseisus võitlesid need eestlased, kes ei tahtnud sõdida ei Punaarmee koosseisus ega natsliku Saksamaa eest. Eestlaste osalusel moodustati 1941. a Erna luuregrupp, mis tegutses kodumaa pinnal. Hulk inimesi põgenes Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Nendest moodustati Soome armee koosseisu rahvuslik väeosa – 200. jalaväerügement. Rügemendi ülem oli Soome kolonel, allüksuste juhid olid ka eestlased. Pärast Soome kapituleerumist tulid enamus soome läinud eestlastest kodumaale ja võitlesid siin nii Punaarmee kui Saksa üksuste vastu.

Eestlaste katse taastada iseseisvus 1944 septembris.
1944. a kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. Ametisse nimetati uus valitsus, mille juht oli Otto Tief. Uus valitsus kuulutas Eesti erapooletuks Vene-Saksa sõjas ja koostas oma tegevusplaani ja organiseeris Tallinna kaitset. Relvastatud vägede puudumise tõttu tuli sellest plaanist loobuda . Mõni tund enne Punaarmee saabumist Tallinna lahkus valitsus pealinnast. Enamik valitsusest represseeriti, vähesed põgenesid lääneriikidesse.

Sõja kahjud Eestile Teises maailmasõjas.
Sõjas said kannatada Narva, Tallinn, Tartu. Sadamad, ühendusteed ja sideliinid ei toiminud . Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra. Põllumajanduses kahanes külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes sõja aastatel 200 000 inimese võrra: küüditamised, lahingus hukkunud , läände põgenenud. Rängalt sai kannatada ka majandus. Tööstus- ja põllumajandustoodang käks sõjategevuse tarbeks. Seati sisse toidukaardid.

Mõisted
Baasideleping – Eestile pealesurutud nõudmised lubada Punaarmee baasid Eestisse ja sõlmida koostööleping .
Massiküüditamine – Eestist küüditati ja viidi vangilaagritesse üle 10 000 inimese ilma süüdistuseta ja kohtuotsuseta.
Natsionaliseerimine – eraettevõtete riigistamine .
Metsavennad – repressioonide eest metsa varjunud mehed.
Eesti laskurkorpus – rahvusväeosa, mis moodustati Eesti sõjaväe baasil. Koosnes ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest.
Hävituspataljon – koosnes okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, ülesandeks oli julmalt võidelda metsavendade vastu.
Tööpataljon – ehitusväeosad, kuhu koondati mitteusaldusväärsed mobiliseeritud – peamiselt Balti riikide kodanikud.
Mobilisatsioon – meeste värbamine sõjaväkke.
Eesti SS-leegion – üksus, kuhu värvati vabatahtlikke võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna vabatahtlikke oli vähe siis hakati kasutama osalist sundmobilisatsiooni, st teatud aastal sündinud mehed saadeti nn vabatahtlikena armeesse.
28. september 1939 – baasideleping
15. juuni 1940 – Leedu, Läti okupeerimine
17. juuni 1940 –ja Eesti okupeerimine
6. august 1940 – Eesti läks NSVL koosseisu
14. juuni 1941 - massiküüditamine

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Taavi Viilup Õppematerjali autor

kospekt II maailmasõjaaegsest eestist.

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Loo Keskkool Eesti II Maailmasõja ajal Referaat Mari Hütsi Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3

Ajalugu

docx

Eesti teise maailmasõja ajal, omariikluse kaotus, nõukogude okupatsioonirežiim

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei.

Ajalugu

odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas.'' Teises maailmasõjas oli eestlastel mitmeid valikuid. Eestlased võisid astuda Nõukogude armeesse,Saksa või Soome armeesse. Võimalusteks oli veel põgeneda läände, hakata metsavennaks või teha võimudega koostööd. Punaarmees sõdisid eestlasted pealmiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk