II maailmasõda (5)

Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis oli suunatud NL vastu,millega ühinesid ka mõned teised riigid,ntks Itaalia.1938-39 oliMongoolias NSVLi ja jaapani vahel kokupõrked, mis lõppesid NSVL võiduga. Hispaania kodusõda. 1936 tuli võimule Rahavarinne.levisid kuuldused ,et Hisp . keht . proletariaadi diktatuur.1936. juulis Puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hisp.Ülestõusu juhiks tõusis kindral Franco.Euroopa riigid ei sganud sellele julmale sõjale vahele.Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet, millega ta suurendas oma mõju Hisp. ja võttis üle julgeolekuteenistuse.1937. a kontrollisid Franco väed suurt osa Hisp. territ.193 Klu9 hõivati Madriid ja apr. kuulutati kodusõda lõppenuks Francso diktatuuriga.1938 veebr. esitas Saksamaa Austriale ultiaatumi,vabastada natsid ja nende uht valitsuse etteotsa .Austria alistus. 13.märts asusid Saksa väes riiki ja järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest.Münheni sobing .Peale Austri ja Saksa liitmist tekkis ärevus ja kahatati mõistma, et Hitlerit ei ole kerge maha rahustada.Samal ajal valmistus Hitler ründama TšehhoSlovakkiat, kuid TšehhoSlovakkial oli kaitseleping Prantsusmaaga . TsehhoSlovakkia ründamiseks kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda -neid olevat taga kiusatud.1938 september nõuds Hitler Sudeedimaa loovutamist, Ähvardades ka sõjaga.Ts lükkas selle tagasi ja kuulutas välja MObilisatsiooni.28 sept 1938 sõlmisid Inglismaa , Prantsusmaa, Itaali , Sakamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TS loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud puutumatuse.TsehhoSlovakkia häving.23 märts 1939 Sakamaa esitas ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipeidasse.14 märts 1949 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ja iseseisev TS lakkas olemast , kuna järgmisel päeval h'ivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud TS-ssi.Märtsi lõpul nõudis Hitler ka endale Danžigit.31 märts 1939 teatasid SB ja Pantsusmaa , et kaitsevad Poola puutumatust ja asusid läbirääkimistega NSVL-ga. Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja valmistusid sõjaks.Molotovi-Ribbentropi pakt.NSVL oli pikka aega valmistunud sissetungiks Euroopasse.LOotis Euroopariigid üksteisega sõtta lükata, et neid nõrgestada ja seejärel sekkuda.1939a.suvel olid Stalini Liidust huvitatud Lääne Demokraatlikd riigid ja Hitler.23.august 1939a.Sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSVL vahel Mittekallaletungileping,mida on nimetatud algkirjastajate järgi nimetatud MRP-ks.
Hitleri käsul organiseeriti Saksa Poola piiril provokatsioone. 1.sept 1939 tungis hitler poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja SB saksamaale sõja, kuigi veel tegelikult sõtta ei sekkunud . Poola lennukivägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept tungis poolale kallale ka NSVL hõivates ida-poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. 1939 nov ründas NSVL MPR’ile tuginedes kallale ka soomele, 1940 võeti rumeenialt ära bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Maginot’ ja Sigfriedi kaitseliinil. Algas nn kummaline sõda, kus kumbki poole aktiivset sõjategevust ei ilmutanud. Natuke aktiivsed tegevus oli merel, kus saksa laevastik üritas läbi tungida inglismaa varustuseist, kandes tõsiseid kaotusi. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9 apr 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Sakslastele avalsati tugevat vastupanu, kuningaperel õnnestus põheneda, suur osa norrast hõivati. P-norras inglise-prantsuse dessant, 1940 suveni jätkusid seal ägedad sõjad, hiljem dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult. Välksõda läänes: hitler valmistas tani ja norra vallutamisega ette välksõda läänerindel. Plaani kohaselt tuli saksa vägedel anda esiteks löök belgia ja hollandi pihta, et meelitada prantsuse ja inglise põhijõud belgiasse, et tõrjuda 1914 a schliffeni plaani meenutavat pealelööki. Tegelikult pidid saksa väed hõivama luxemburgi, tungima üle ardennide, mööduma Magnot’ liinist ning jõudma lääneliitlaste selja taha, et nende väed ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased belgiat ja hollandit (langevarjuüksused), purustades ootamatu löögiga piirikindlused. Prantsuse ja inglise väed langesidki hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 maiületasidsaksa väed maasi jõe. Suure vaevaga said inglased oma väed lõpuks juuni alguseks prantsusmaal evakueerida, sõjavarustus langes sakslaste kätte. Sakslaste edu nähes astus sõtta ka itaalia. 22. juunil 1940 sõlmiti saksa ja prantsuse vägede vahel Compiegne metsas vaherahu . 2/3 prantsusmaast k.a pariis läks sakslaste kätte. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi inglismaal liikumise vaba prantsusmaa ja jätkas võitlust hitleri vastu. Lahing inglismaa pärast: SB, peaminister Winston Churchill , jätkas vastupanu saksamaa vastu. Tagasi lükati hitleri rahuettepanekud ja lubati sõda jätkata pannes välja kõik, mis oli. Hitler hakkas valmistuma dessandiks. 16. juulil 1940 andis hitler käsu SB Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Edus oldi kindlad. Inglaste kaotused olid suuremad. Inglise õhujõududel õnnestus lõpuks siiski peale jääda, oluline osa oli poola, tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lenduritel, kes võitlesid inglismaa poolel. Hitler oli saanud II MS’s esimese tõsisema tagasilöögi. Saksamaa vallutab balkani poolsaare: peale inglismaal ebaõnnestumist suunas hitler tähelepanu itta . Okt 1940 alustati sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saadi lüüa. Saksamaaga liitusid ungari, rumeeniaja bulgaaria . Saksa mõju alla langes ka jugoslaavia , kuni 1941 tuli riigipöördega J’s võimule läänemeelne valitsus. 6. apr 1940 ründas saksamaa Jugoslaaviat ja lõi selle kiiresti puruks. Aprilli lõpuks oli ka kreka vallutatud. Järgmiseks taheti valutada Vahemere maidtuli vallutada Malta ja Kreeta . 20. mai 1941 rünnatigi kreeta ja inglased taandusid. Malta jäi alistamatuks. Sõjategevus MS teistel rinnetel: 1940 kandus sõjategevus euroopast ka aafrikasse. Itaalia alustas sept 1940 rünnakut egiptlaste vastu, mis oli mehitatud briti vägedega. 7. sept 1940 alustasid briti väed vastupealetungi ja itaalia väed löödi täielikult puruks. Britid vallutasid ka teisi itaalia kolooniaid. Aafrikasse saadeti eraldi Aafrika korpus. Selle eesotsas Erwin Rommel (Kõrberebane). 1941 märtsis surusid rommeli väed briti väed tagasi. Sõda merel ja õhus: sõjategevus merel ja õhus mõjutas oluliselt II ms tulemust. 1940 alustas hitler allveesõda Atlandi ookeanil , kui oli prants . sadamad oma võimu alla saanud. Inglismaa varustamine oli häiritud. Liitlasväed jäid lõpuks peale. Murti saksa salakood enigma, nende vastu kasutati lennuväge. 42-43 õhuväed saavutasid ülekaalu saksamaa vastu. Hakati neid puruks pommitama.
BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel , mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt .Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises, Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas Stalin vähendada meeste arvu 25000 ning sellega saavutas Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega.28.sept.1939 kirjutas Eesti Moskvas alla baaside lepingule ja 18.okt.1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu .2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga. Leedu esindajad üritasid nõudmistele vastu vaielda,kuid olid lõpuks sunnitud järele andma ja 10.okt kirjutati leping alla.Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim .Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele tugevat vastupanu. Punaarmee ei suutnud läbi tungida Mannerheimi liinist.Mitmed Nõukog. üksused hävitati.Punaarmee tõi juurde lisajõude ning murdis läbi Mannerheimi liini.Soome jätkas vastuipanu.Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma .12.märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu.Soomel tuli loobuda Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, iseseisvus jäi püsima.Balti riigid ja NSV Liit 1939-1940. Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ ausalt “ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog-meelse valitsuse moodustamist.Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee kontrolli alla läksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad,postkontorid ja omavalitsused. 17.juunist 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud.Tallinna saabunud Andrei Ždanov hakkas kokku seadma uut Eesti valitsust.21. juunil liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad,sealhulgas Nõukogude sõdurid Toompeale ja seejärel Kadriorgu,kus nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist. President Päts nim. ametisse Ždanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares -Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõoukog. Liidu koosseisu.2-6 aug.1940 vormistas Nõukog Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ja liitis need enda koosseisu.