L��nemeri 1. L��nemeri on maailma suuremaid poolsuletud sisemeresid. 2. L��nemerd �mbritseb 9 riiki. Taani, Rootsi, Soome, Eesti, L�ti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa. 3. Valgala - Maa, kust vesi veekokku (merre) voolab. 4. Rannajoon erinevates riikides: 1) Rootsi ja Soome - Sk��rrannik 2) Saksamaa, Poola, Leedu, L�ti - Luiteline laugrannik 3) Eesti - Tervikuna laugrannik, kohati j�rsakrand 5. Suurimad lahed : 1) P�hjalaht 2) Soome laht 3) Liivi laht 6. Suurimad saared & saarestikud : 1) Sj�lland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) �land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) R�gen 7. L��nemere keskmine s� gavus 52 m, suurim s�gavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus j��b vahemikku 0,5...18�. 9. 10. Elustik L�� nemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani v�inad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne kihistumine - Soolasem vesi p�sib s�gavamates kihtides. 13. Valdavad on l��netuuled. 14. �leujutusoht on P�rnus ja Haapsalus . 15. Talvel j��tub p�hja- ja idapoolsed lahed ja V�inameri. Avameri tavaliselt kinni ei j��tu. 16. L��nemeri on umbes 10 000-12 000 aastat
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stina Lullu
Õppematerjali autor
Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Keskmine sügavus on 52 m Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Keskkonnaprobleemid Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud.
Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet h
Sõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2,
Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.
Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.
............................................................................................................... 11 4.Kokkuvõte..................................................................................................................................... 12 4.1.Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................13 Sissejuhatus Läänemeri on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km 2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10%) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada
1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 365 000 km 2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 420 000 km2. Põhjaosas on merepõhi ja rannik peamiselt kivine, samas lõuna ja kaguosas domineerivad liivad ja kruus. Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3 Joonis 1. Läänemeri Merd piiritleb 9 riiki, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel on suuresti piiratud väinade tõttu, mille tulemusena jäävad kõik saasteained merre väga pikaks ajaks. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, selle kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ja mandrijää. Mere suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht.
.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid