Vilsandi rahvuspark (0)

Keskkool - Bioloogia - Eesti taimestik ja selle kaitse

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vilsandi rahvuspark
Raimo Johanson
Rakvere Ametikool
AV13
Vilsandi rahvuspark
• Vilsandi rahvuspark asub
Saaremaa läänerannikul
Kihelkonna ja Lümanda vallas.
• Vilsandi on ainuke inim
asustusega saar kaitsealal.
( Keskkonnaamet )
(Google Maps ©2014)
Elupaigad
• Avameri
• Rannikumeri
• Rannik ja rannaniit
• Loopealne
• Mets
• Puisniit
• Jäänukjärv
• Madalsoo
(Keskkonnaamet)
(Google Maps ©2014)
Geograafia
• Rahvuspargi pindala on 237,6 km²
Maismaa ja mere suhe
Meri 162,3 km²
Maismaa 75,3 km²
• 160 saart, laidu ja kari.
Maismaa
(Keskkonnaamet)
LOODUSOBJEKTID
Lahed; 17%
Meri
Poolsaared; 20%
Saared; 63%
(Keskkonnaamet)
(Vikipeedia)
Ajalugu
• 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RaimoJ Õppematerjali autor

Vilsandi rahvuspargi lühikokkuvõte PowerPoint'is (11 slide'i).
Lühitutvustus, ajalugu, geograafilised andmed, linnu- ja taimeliigid ning mereelu. Lisaks on uudiseartikleid Vilsandi rahvuspargi kohta. Kahest allikast kasutatud kirjandus, kõik viited olemas.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Vilsandi rahvuspark

Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon.

Geograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21

Keskkonnakaitse ja säästev areng