Vilsandi rahvuspark (0)

Keskkool - Bioloogia - Eesti taimestik ja selle kaitse

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Vilsandi rahvuspark
Raimo Johanson
Rakvere Ametikool
AV13
Vilsandi rahvuspark
• Vilsandi rahvuspark asub
Saaremaa läänerannikul
Kihelkonna ja Lümanda vallas.
• Vilsandi on ainuke inim
asustusega saar kaitsealal.
( Keskkonnaamet )
(Google Maps ©2014)
Elupaigad
• Avameri
• Rannikumeri
• Rannik ja rannaniit
• Loopealne
• Mets
• Puisniit
• Jäänukjärv
• Madalsoo
(Keskkonnaamet)
(Google Maps ©2014)
Geograafia
• Rahvuspargi pindala on 237,6 km²
Maismaa ja mere suhe
Meri 162,3 km²
Maismaa 75,3 km²
• 160 saart, laidu ja kari.
Maismaa
(Keskkonnaamet)
LOODUSOBJEKTID
Lahed; 17%
Meri
Poolsaared; 20%
Saared; 63%
(Keskkonnaamet)
(Vikipeedia)
Ajalugu
• 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi
vanim kaitseala.
• Kaitseala on pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti
looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. (Keskkonnaamet)
• 22. mail 1996. a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi
rahvuspargi kaitse eeskiri ja piirid.
• 1997. a. sai Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala ( Ramsari
ala) staatuse. (Vikipeedia)
Linnuliigid
• Kohatud on 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. (Keskkonnaamet)
• Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsklaglesid,
kirjuhahku ja teisi merelinde. (Vikipeedia)
Valgepõsk lagle (Branta leucopsis)
Kirjuhahk (Polysticta stelleri)
Taimeliigid
• Soontaimeliike on 520.
• Samblikke ja samblaid ligi 500 liiki.
• Liaan Luuderohi , orhideeliik Valge tolmpea. (Keskkonnaamet)
Luuderohi (Hedera helix)
valge tolmpea (Cephalanthera longifolia)
Mereelu
• Ligi 80 liiki kalu.
• Vähilaadsed ja kalad (räim, tursk)
• Limused ( rändkarp , söödav südakarp, vesiking)
• Hülged (Keskkonnaamet)
Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
Söödav südakarp (Cerastoderma glaucum)
Allikad
• Vilsandi rahvuspark, Keskkonnaamet (30.11.2014) http
://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/
• Vilsandi rahvuspark, Vikipeedia (30.11.2014) http://
et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark
Loe lisaks
• „Vilsandi rahvuspargi territooriumil avastati õlireostus“ (24. november 2006) Eesti
Päevaleht
http://
epl.delfi.ee/news/eesti/vilsandirahvuspargiterritooriumilavastatiolireostus?id=51065532
• „Vilsandi hülged eksootilistele delfiinidele alla ei jää“ (13. juuli 2011) Postimees
http://www.postimees.ee/496896/vilsandihulgedeksootilisteledelfiinideleallaeijaa
• „Vilsandi rahvuspargis on hülgeuputus“ (04.11.2014) Postimees
http://ilmajaam.postimees.ee/2978777/vilsandirahvuspargisonhulgeuputus
Tänan kuulamast!

Document Outline

Slide 1
Vilsandi rahvuspark
Elupaigad
Geograafia
Ajalugu
Linnuliigid
Taimeliigid
Mereelu
Allikad
Loe lisaks
Tänan kuulamast!

.PPTX Laadi alla originaalfail 11 lk · .pptx · 9 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RaimoJ Õppematerjali autor

Vilsandi rahvuspargi lühikokkuvõte PowerPoint'is (11 slide'i).
Lühitutvustus, ajalugu, geograafilised andmed, linnu- ja taimeliigid ning mereelu. Lisaks on uudiseartikleid Vilsandi rahvuspargi kohta. Kahest allikast kasutatud kirjandus, kõik viited olemas.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Vilsandi rahvuspark

Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon.

Geograafia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21

Keskkonnakaitse ja säästev areng