Läänemere ülevaade (0)

Kool
Referaat
Läänemeri
2018

Sisukord

Sissejuhatus 2
Läänemeri 4
Läänemere füüsilised omadused 4
Veerežiim 4
Eesti rannikumeri 5
Hoovused 6
Elustik 6
Taimestik 6
Loomastik 6
Võõrliigid 7
Läänemere sadamad 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Pildid Läänemerest 10

Sissejuhatus

Selles referaadis hakkan ma kirjutama Läänemerest. Sissejuhatuseks võin öelda, et juttu tuleb peaaegu kõigest mis on Läänemeres, sellega seotud vms

Läänemeri

Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht

Läänemere füüsilised omadused

Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi.

Veerežiim

Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34–35 promilli ) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60–100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10–15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6–8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde.

Eesti rannikumeri

Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Saaremaast  ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusi.  Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 50–60 m.
Maksimumi saavutab veetemperatuur  juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16–17 °C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18–19 °C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja ruhnul isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 5–10 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel. Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ja külmadel talvedel hiljem.

Hoovused

Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini.

Elustik

Taimestik

Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini -, 17 rohe -, 5 mänd -, 17 pruun - ja 16 taksonit punavetiktaimi.Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada omaette kooslusi.Punavetiktaimedest on tuntuim  agarik , mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud želatiini. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne  meriheina  perekonna liigid.

Loomastik

Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage .Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud  karpe, näiteks söödav rannakarp , liiva-uurikarp jpt.Peamised püügikalad on räim,  kilu , tursk ja  lest . Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.

Võõrliigid

Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.

Läänemere sadamad

Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja  Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepāja, Klaipeda , Kaliningrad, Gdańsk, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel , Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka .

Kokkuvõte

Selle aja jooksul mil ma olen looduse tunnis kuulanud, kuid ka selle aja jooksul mil ma seda referaati kirjutasin , sain ma väga palju Läänemere kohta teada. Näiteks: ma sain teada et Läänemeri on vähese soolsusega ja selle vesi vahetub väga aeglaselt. Läänemerel on liigestatud raanajoon. Läänemeri on päris noor meri, sest alguses oli see järv. Samuti on Läänemeri üsna madal keskmine süügavus on kõigest 60m, seevastu Atlandi ookeani millega Läänemeri on ühendatud on keskmine sügavus 3500m.

Kasutatud kirjandus

https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemer i
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemeri1

Pildid Läänemerest