Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänemeri (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline meri on sisemeri?
  • Milline meri on Läänemeri?
  • Keskmine sügavus?
  • Milline on Eesti rannajoon?
  • Mitu saart on Eestis?
  • Mis on poolsaar?
  • Mis on Väinameri?
  • Mis on rannajoon?
  • Mis on laugrannik?
  • Mis on pankrand?
  • Mis on rannikumadalik?
  • Mis on lauskrand?
  • Kui pikk on Narva-Jõesuu ranna pikkus?
  • Mis on rusukalded?
  • Mis on rannavall?
  • Mis on leetseljak?
  • Mis on meremärk?
  • Kui palju kerkib Eesti maapind aastas?
  • Miks Eesti maapind kerkib?
  • Mis on õhumass?
  • Kuidas saab õhumasse liigitada?
  • Millised tuuled on Eestis valdavad?
  • Mis on riimvesi?
  • Kust tuleb soolane vesi Läänemerre?
  • Kust tuleb mage vesi Läänemerre?
  • Kuidas muutub soolasus sügavusega?
  • Mis on soolakutaimed?
  • Mida söövad karbid?
  • Kes on läbirändelinnud?
  • Kes on haudelinnud?
LÄÄNEMERI
9.1. Rannajoon
 
Küsimused
Vastused
1
Nimeta mereliike.
Sisemeri , avameri
2
Milline meri on sisemeri?
Sisemeri on ühendatud maailmamerega väinade kaudu.
3
Milline meri on Läänemeri?
Sisemeri
4
Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema keskmine sügavus?
Ei. 55m
5
Nimeta Läänemere lahed (3)
Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht
6
Milline on Eesti rannajoon?
Hästi liigestunud ja kääruline
7
Miks moodustab mööda eesti kaarti mõõdetud rannajoon 1/3 tegelikust Eesti rannajoonest?
Sest rannajoone hulka loetakse ja saarte rannajooned
8
Mitu saart on Eestis?
Üle 1500
9
Mis on poolsaar?
Kitsas mandri osa, mida ulatub kaugele merre
10
Mis on neem ?
Poolsaare tipp
11
Mis on laht?
Mere osa, mis tungib sügavale maismaasse
12
Nimeta Eesti lahtesid (6)
Narva, Kolga, Tallinna, Haapsalu, Matsalu ja Pärnu laht
13
Mis on saar
Väiksem maismaa osa, mida ümbritseb igast küljest vesi.
14
Nimeta läänemere suuremaid saari (4)
Gotland, Öland, Saaremaa, Hiiumaa
15
Nimeta Eesti saari (10)
Vormsi , Muhu, Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Vilsandi, Pakri, Osmussaar, Aegna , Prangli.
16
Mis on Väinameri?
Soome lahe ja Liivilahe vaheline ala
17
Mis on väin?
Kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaa osi
 
9.2 Rannik
 
1
Mis on rannajoon?
Maismaa ja mere vaheline piir
2
Mis on rand ?
Rannajoonest maismaa poole jääv ala
3
Mis on rannik?
Hõlmab ranna koos selle naabruses oleva merega
4
Mis on laugrannik ?
Madal rannik, kus merest kaugemal olev maismaa kerkib
5
Mis on pank ?
Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis klint
6
Mis on klint?
Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis pank
7
Mis on pankrand ?
Rand, kus mööda randa jookseb pank ehk klint.
8
Mis on rannikumadalik?
Kui pank asub sisemaapool, siis see on panga ja mere vaheline ala.
9
Nimeta Eesti kõrgeim pank ja tema kõrgus
Ontika pank. 56 meetrit
10
Mis on lauskrand ?
Madal, enamasti liivane rand
11
Kui pikk on Narva-Jõesuu ranna pikkus?
7,5 km
12
Mis on rusukalded?
Kui laine on pangast lahti löönud suuri kivikamakaid
13
Mis on rannavall ?
Lained kuhjavad kokku mitmesajameetriseid jämedast kivimaterjalist valle
14
Mis on luide ?
Tuule kuhjab rannaliiva pikkadeks hunnikuteks
15
Mis on laid ?
Mõnesajameetrise läbimõõduga saar
16
Mis on rahud ?
Laidudest veel väiksemad saared
17
Mis on karid?
Kivised merepõhja kõrgendikud, mis vee alt välja ei paista.
18
Mis on leetseljak ?
Veealused liiva– ja kruusakuhjatised.
19
Mis on meremärk?
Meremeestele hoiatuseks, et tegemist on meres madala kohaga
20
Kui palju kerkib Eesti maapind aastas?
2-5 mm aastas
21
Miks Eesti maapind kerkib?
Sest varem oli siin raske mandrijää peal, mis surus maapinna kokku
22
Kuna maa kerkib iga aasta, siis mida see endaga kaasa toob? (4)
1 – pindala suureneb
2 – rannajoone pikkus suureneb
3 – tekivad uued saared merest
4 – mandri lähedal olevad saared „kasvavad“ maismaaga kokku ja tekib poolsaar.
 
9.3. Läänemere mõju Eesti kliimale
 
1
Mis on kliima?
Paljude aastate keskmised ilmad moodustavad kliima
2
Nimeta tähtsamad tegurid, millest sõltub kliima? (5)
Päikesekiirguse hulk, valdavad õhumassid, valitsevad tuuled, pinnamood, asend mere suhtes
3
Mis on õhumass?
Ühesuguse omadustega õhu hulgad
4
Kuidas saab õhumasse liigitada? (2)
Mandriline ja mereline
5
Kuidas tekib mereline õhumass ja millise ilma ta endaga kaasa toob suvel? Talvel?
Mere kohal tekib niiske õhumass.
6
Kuidas tekib mandriline õhumass ja millise ilma ta endaga kaasa toob suvel? Talvel?
 
7
Mis juhtub õhumassiga kui ta hakkab oma kohalt lahkuma?
 
8
Mis juhtub ilmaga, kui õhumass on pikka aega sama koha peal?
 
9
Mis juhtub merelise õhumassiga kui ta hakkab liikuma mandri kohale?
 
10
Mis juhtub mandrilise õhumassiga kui ta hakkab liikuma mere kohale?
 
11
Millised veekogud avaldavad Eesti kliimale olulist mõju? (2)
 
12
Kuidas need veekogud mõjutavad meie talve ja suve?
 
13
Millised tuuled on Eestis valdavad? Mida nad endaga kaasa toovad?
 
14
Kui kaugele sisemaale suudavad puhuda meretuuled?
 
15
Kui suur on Eestis keskmine sademetehulk aastas?
 
16
Miks ei ole Lääne-Eesti saarestikes eriti vihmasid?
 
 
9.4. Keskkonnatingimused Läänemeres
1
Mis on riimvesi ?
 
2
Kust tuleb soolane vesi Läänemerre?
 
3
Kust tuleb mage vesi Läänemerre?
 
4
Mis on soolsus ?
 
5
Millistes Läänemere osades on soolsus suurem?
 
6
Millistes Läänemere osades on soolsus väiksem?
 
7
Kui suur võib olla soolsuse erinevus soolasema ja magedama Läänemere vee vahel?
5 kordne
8
Kuidas muutub soolasus sügavusega?
 
9
Kirjelda hapniku tingimusi Läänemeres
 
10
Kirjelda valguse tingimusi Läänemeres
 
11
Kirjelda toitainete tingimusi Läänemeres
 
 
9.5. Taimed
 
1
Mis on soolakutaimed ?
 
2
Soolakutaimedele iseloomulikud omadused.
 
3
Nimeta soolakutaimi.
 
4
Kirjelda vareskaera
 
5
Kirjelda merikapsast
 
6
Kirjelda rohevetikaid meres
 
7
Kirjelda pruunvetikaid meres
 
8
Kirjelda punavetikaid meres
 
 
9.5. Selgrootud loomad
 
1
Nimeta selgrootuid loomi Läänemeres
 
2
Kirjelda kirpvähilisi.
 
3
Kirjelda merikilki
 
4
Kirjelda meriristi
 
5
Millised karbiliigid elavad Läänemeres
 
6
Mida söövad karbid ? Kes on nende vaenlased?
 
7
Kirjelda meriristi
 
8
Kirjelda söödavat rannakarpi
 
 
9.5. Selgroogsed loomad
 
1
Nimeta kalu, kes elavad länemeres
 
2
Kirjelda räime
 
3
Kirjelda lesta
 
4
Kes on läbirändelinnud?
 
5
Kes on haudelinnud? Too näiteid Eesti haudelindusest.
 
6
Kirjelda kühmnokk-luike
 
7
Kirjelda naerukajakat
 
8
Nimeta peamised Läänemere imetajad
 
9
Kirjelda mügrit
 
10
Kirjelda viigerhüljest
 
11
Kirjelda hallhüljest
 
 
Läänemeri #1 Läänemeri #2 Läänemeri #3 Läänemeri #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaana213 Õppematerjali autor
Küsimused ja vastused(osalised)

Sarnased õppematerjalid

Lnemeri 9 klassidele
120
ppt

Lnemeri 9 klassidele

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

Kategoriseerimata
Tv-lk-37
120
ppt

Tv-lk-37

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

Kategoriseerimata
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?

Euroopa
Veestik ja Euroopa kliima
7
pdf

Veestik ja Euroopa kliima

GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?

Geograafia
Kordamisküsimused Geograafia
4
docx

Kordamisküsimused Geograafia

vihmapilved. Nii mõjutavad kõrgustikud sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatet. Nõgudesse ja orgudesse valgub aga külm ja raske õhk ning jääb sinna pikaks ajaks püsima, põhjustades seal öösiti ja talviti tugevat jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tulle ruumilises jaotuses etendab Eestis tähtsaimat osa Läänemeri. Selle järgi eristatakse merelist ja mandrilist kliimavaldkonda. 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsüklonis valitsevad tõusvad õhuvoolud, õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva, keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklonis liigub põhjapoolkeral õhk päripäeva kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke?

Geograafia
Referaat läänemeri
9
odt

Referaat läänemeri

2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks

Loodusõpetus
Hüdrosfäär
10
docx

Hüdrosfäär

Valgla ehk äravooluala ­ maaala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee Veebilanss ­ veekogusse või mingile maaalale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul (tulupoolel sissevool ja sademed ning kulupoolel äravool ja aurumine) Veeringe ­ vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel Sisemeri ­ ookeaniga ühendatud ainult kitsaste väinade kaudu (Must meri, Vahemeri, Läänemeri, Punane meri) Ääremeri ­ maismaaga osaliselt piiratud meri, mis on ookeanist eraldatud poolsaartesaarte kaudu (Kariibi meri, Barentsi meri, Sulawesi meri, Ida Hiina meri, Jaava meri) Riarannik ­ mandrisse on lõimunud väikesed lahed, mida eraldavad mäeahelikud Laguunrannik ­ merest eraldatud maasäärega Rannikujoone õgvenemine ­ rannajoone sirgemaks muutumine Ajuvesi ­ kõrgemal oleva vesi Paguvesi ­ madalamal olev vesi.

Hüdrosfäär
Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
17
doc

Referatiivne uurimustöö läänemere kohta

Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ­ ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun