KALANDUS JA VILJELUS Kaisa Linder11 klassViljandi Täiskasvanute Gümnaasium 2019 SisukordPeatükk 1 Sissejuhatus lk.3
Peatükk 2 Kalandus ja
vesiviljelus lk.4
Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5
Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5
Peatükk 5 ÜRO mereõiguste
konventsioon lk.5-6
Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6
Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7
Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8
Peatükk 9 Lisad lk.9
Sissejuhatus2
Kalandus on
majandusharu , mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide
(vähid,
molluskid , veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja
siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega.
Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea
seisund ja kalaliikide
mitmekesisus . Kalanduse alla arvatakse ka
kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude
ratsionaalse ja
jätkusuutliku kasutamise ning
liigilise mitmekesisuse säilimise. Haritavat
maad, millel toidukultuure kasvatada, on tunduvalt vähem kui vett. Vesi on
elukeskkonnaks
paljudele organismidele, keda inimene ka toiduks tarvitab.
Kalanduse alla kuulub ka vesiviljelus, mis tegeleb veeorganismide
kasvatamisega looduslikes või tehislikes veekogudes.
Kalandus ja vesiviljelus3
Mereäärse asendi tõttu on Eestis ikka kalapüügiga tegeletud. Põhiline
kalapüügi piirkond on Läänemeri, kuid püütakse ka siseveekogudest ja
Atlandi ookeanist, vähesel määral on hakatud tegelema ka
kalakasvatusega.
Vesiviljelus tehnoloogiat saab looduslikest veekogudest kasutades
suuremat saaki kui ilma selleta. Vesiviljelus hõlmab ka kalaturismi ja
kalavarude taastootmist. Looduslike veekogude jaoks kasvatatakse
kalamaime ja noorkalu, et taastada sealseid kalapopulatsioone, mis on
ülepüügi või muude põhjuste tõttu vähenenud või hävinud. Vesiviljeluses
saab eristada ekstensiivset ja intensiivset tootmist. Ekstensiivne tootmine
põhineb fotosünteesil ehk kasvatatavad organismid saavad oma energia
ainult selles veekogus kasvavatest veetaimedest ja fütoplanktonist ehk
taimehõljumist. Intensiivse vesiviljeluse korral kasvatatavaid organisme
söödetakse. Ekstensiivse vesiviljeluse vorm on kõige vanem, seal
suletakse veeloomad kalda laguunidesse, tiikidesse või väikestesse
madalatesse järvedesse nii, et neid saaks hõlpsasti püüda.
Veekogusid puhastatakse tihti ja väetatakse, et soodustada veetaimestiku
arengut.
Tootmist saab suurendada siis, kui võtta kasutusele uusi veekogusid.
Praegu kasvatatakse ekstensiivselt vaid molluskeid.
Intensiivses vesiviljeluses on
kasvatatavate veeorganismide tihedus
(kg/m3) suur,
kasvatuskeskkond on kindlalt inimese kontrolli all. Kalu
sorteeritakse ning paigutatakse ühe tootmistsükli jooksul ümber, neid
vaktsineeritakse , haigestunud isendeid ravitakse antibiootikumidega.
Suure kalapüügimahuga riigid on
Peruu , Tšiili ja Norra, nemad toodavad
püütud saagist
kalajahu ja -õli, mida kasutatakse loomakasvatuses.
Kalajahust umbes pool kasutatakse ära vesiviljeluses – söödana
kalakasvatuses. Kalajahu on kasutatud ka põlluväetisena. Peamiselt
toodetakse kalajahu või -õli inimtoiduks sobimatust
kalast ja kalatööstuse
jäätmetest.
Eestis on suhteliselt põhjapoolse mereäärse asendi tõttu kalandus tähtis
elatusallikas ja majandusharu olnud.
Eesti vetes elab 78 liiki kalu. 43 liiki neist on mageveelised, ülejäänud aga
siirdekalad või poolsiirdekalad.
Kalanduse ja vesiviljeluse geograafiaUmbes 2/3 maailmamere pindalast hõlmavad vähese bioloogilise
ressursiga piirkonnad, mida võib võrrelda kõrbealadega maismaal.
Süvaookean on kõikjal kalavaene.
4
Taimestiku ja fütoplanktoni kasvu jaoks oluline külm hapniku- ja
toitainerikas vesi ning valgus. Sellised tingimused on enamasti mandrite
äärealadel šelfimeres, kuhu suubuvad jõed toovad maismaalt toitainerikast
vett. Šelfimeri on madal, kuni 140m, seal jõuab ka fotosünteesiks vajalik
valgus tavaliselt merepõhjani. Šelfialad moodustavad kolmandiku
maailmamere pindalast. Kõige kalarikkamad piirkonnad on suurte jõgede
suudmed ning
paras - ja lähispolaarse kliima ja külmade hoovustega alad.
Nendes piirkondades on palju planktonit, mis on kalade peamine toit.
Kalavaene koht on polaarookean, mida katab jää ning mis on taimestikule
ja kaladele ebasoodne. Kalavaene on ka
troopiline ookean rannikualadest
ja jõesuudmeist eemal. Palavvöös on kalade kasvuks soodsad tingimused
ainult ekvaatori vahetus läheduses, seal on suhteliselt palju valgust ja
sajab palju, mistõttu
suubub merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid. Umbes
90% maailmamere püütu kalast püütakse rannikuriikide
majandusvööndist. Peamiselt püütakse anšoovist, tuunikala, heeringat ja
makrelli. Suuremad
kalavarud on Vaikses ookeanis, kust saadakse üle
poole maailmamere kalasaagist, ookeani loodeosast üle veerandi. Atlandi
ookeanis on veerand maailma kalavarudest, peamised püügipiirkonnad
asuvad ookeani kirde- ja loodeosas, sest seal on kõige kauem püük
toimunud ja sealsed kalavarud on oluliselt vähenenud . Lõuna-Atlandil on
kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki
Aafrika rannikut. India ookeanis ja Põhja-Jäämeres leidub rohkesti kala vaid
mõnes üksikus piirkonnas.
Maailmamere kalu püüavad peaaegu kõik mereäärsed riigid,
maailmajagudest kõige vähem Aafrika riigid. Aafrikas enim kala püüdnud
riigid
Egiptus ,
Nigeeria , Maroko jäävad maailmas kalapüügi mahult alles
teise kümnendi lõppu või kolmanda kümnendi
algusesse . Enamik maailma
majandusvöönditesse jäävatest kalavarudest kuulub tosinkonnale riigile,
kõige rohkem Ameerika Ühendriikidele. Kalapüügi mahult nii
avaveekogudest kui ka kalakasvandustest edestab kõiki riike Hiina, kus
kalandus on viimase poole sajandi jooksul väga jõudsalt arenenud. Suurem
osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul, kala impordivad peamiselt
arenenud riigid.
Kalandus ehk kalamajandusMereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.
Kalaliha rasv sisaldab küllastamata
rasvhappeid , mineraalsooli, väärtuslikke
mikroelemente, A – ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse
kalast ning ¼ kaladest tehakse kalajahu ja -õli. Veeimetajate rasva
kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstustes,
vetikatest valmistatakse
želatiini, väetisi. Mereorganismidest valmistatakse ravimeid.
5
ÜRO mereõiguste konventsioonJõustus 1994.a., 60 riigi heaks kiitmisel. Konventsioon annab 200 meremiili
ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile. Avameri on
avatud kõigile, kuid kaluritel on püügi piirmäärad, makstakse preemiat
kalapüügist loobumisel. Piiratakse ka püügipäevasid, maksustatakse
kalalaevu, püügivahendeid jne.
Kalapüügi vormidAvaookeani kalapüügis reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. On
jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotatakse kvoodid.
Kalad on
harilikult hajali ning kalapüük on
kulukas . Sisevetes püütakse 1/10
maailma kalast, kalad on kergemini püütavad ning suurima
toitaineväärtusega. Pindala on piiratud ja kalavarud on kahanenud.
6
KokkuvõteKuigi Maa elanikkonna kasvu tõttu jääb põllumajanduslikku maad inimese
kohta järjest vähemaks, on võimalik viljelusse võtta ka veekogud. Suurema
väljapüügi korral kalaressursid looduslikult ei taastuks, sellepärast on
hakatud veeorganisme kasvatama. Viimasel ajal on osa kasvandustest
rajatud isegi siseruumidesse, seejuures kombineerides veeorganismide ja
maismaataimede
kasvatamist . Vesiviljelus annab juba praegu umbes poole
maailma veeorganismide toodangust ning lähiajal ennustatakse selle
tendentsi kasvu. Seega võime öelda, et inimtegevus mõjutab tänapäeval
oluliselt veest saadava toidulisa hulka.
7
Kasutatud kirjandus 11 klassi geograafika õpik : Põllumajandus ja kalandus
https://www.envir.ee/et/kalandus
https://et.wikipedia.org/wiki/Kalandus Kalanduse slaid google’st
8
LisadIslandi majandusime.
Kalapüük Eestis.
9
10
Document Outline
- Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3
- Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4
- Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5
- Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5
- Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6
- Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6
- Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7
- Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8
- Peatükk 9 Lisad lk.9
Kõik kommentaarid