Kalandus ja viljelus (0)

KALANDUS  JA VILJELUS
Kaisa  Linder
11 klass
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
2019
Sisukord
Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3
Peatükk 2 Kalandus ja  vesiviljelus  lk.4
Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5
Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5
Peatükk 5 ÜRO mereõiguste  konventsioon  lk.5-6
Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6
Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7
Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8
Peatükk 9 Lisad lk.9
Sissejuhatus
2
Kalandus on majandusharu , mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide 
(vähid,  molluskid , veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja 
siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. 
Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea 
seisund ja kalaliikide  mitmekesisus . Kalanduse alla arvatakse ka 
kalakasvatus  ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude  ratsionaalse  ja 
jätkusuutliku kasutamise ning  liigilise  mitmekesisuse säilimise. Haritavat 
maad, millel toidukultuure kasvatada, on tunduvalt vähem kui vett. Vesi on
elukeskkonnaks  paljudele  organismidele, keda inimene ka toiduks tarvitab.
Kalanduse alla kuulub ka vesiviljelus, mis tegeleb veeorganismide 
kasvatamisega  looduslikes või tehislikes veekogudes.
Kalandus ja vesiviljelus
3
Mereäärse asendi tõttu on Eestis ikka kalapüügiga tegeletud. Põhiline 
kalapüügi piirkond on Läänemeri, kuid püütakse ka siseveekogudest ja 
Atlandi ookeanist, vähesel määral on hakatud tegelema ka 
kalakasvatusega. 
Vesiviljelus tehnoloogiat saab looduslikest veekogudest kasutades 
suuremat saaki kui ilma selleta. Vesiviljelus hõlmab ka kalaturismi ja 
kalavarude taastootmist. Looduslike veekogude jaoks kasvatatakse 
kalamaime ja noorkalu, et taastada sealseid kalapopulatsioone, mis on 
ülepüügi või muude põhjuste tõttu vähenenud või hävinud. Vesiviljeluses 
saab eristada ekstensiivset ja intensiivset tootmist. Ekstensiivne tootmine 
põhineb fotosünteesil ehk kasvatatavad organismid saavad oma energia 
ainult selles veekogus kasvavatest veetaimedest ja fütoplanktonist ehk 
taimehõljumist. Intensiivse vesiviljeluse korral kasvatatavaid organisme 
söödetakse. Ekstensiivse vesiviljeluse vorm on kõige vanem, seal 
suletakse veeloomad kalda laguunidesse, tiikidesse või väikestesse 
madalatesse järvedesse nii, et neid saaks hõlpsasti püüda. 
Veekogusid puhastatakse tihti ja väetatakse, et soodustada veetaimestiku 
arengut. 
Tootmist saab suurendada siis, kui võtta kasutusele uusi veekogusid. 
Praegu kasvatatakse ekstensiivselt vaid molluskeid. 
Intensiivses vesiviljeluses on  kasvatatavate  veeorganismide tihedus 
(kg/m3) suur,  kasvatuskeskkond  on kindlalt inimese kontrolli all. Kalu 
sorteeritakse ning paigutatakse ühe tootmistsükli jooksul ümber, neid 
vaktsineeritakse , haigestunud isendeid ravitakse antibiootikumidega. 
Suure kalapüügimahuga riigid on Peruu , Tšiili ja Norra, nemad toodavad 
püütud saagist kalajahu ja -õli, mida kasutatakse loomakasvatuses. 
Kalajahust umbes pool kasutatakse ära vesiviljeluses – söödana 
kalakasvatuses. Kalajahu on kasutatud ka põlluväetisena. Peamiselt 
toodetakse kalajahu või -õli inimtoiduks sobimatust kalast ja kalatööstuse 
jäätmetest. 
Eestis on suhteliselt põhjapoolse mereäärse asendi tõttu kalandus tähtis 
elatusallikas ja majandusharu olnud.
Eesti vetes elab 78 liiki kalu. 43 liiki neist on mageveelised, ülejäänud aga 
siirdekalad  või poolsiirdekalad. 
Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia
Umbes 2/3 maailmamere pindalast hõlmavad vähese bioloogilise 
ressursiga piirkonnad, mida võib võrrelda kõrbealadega maismaal. 
Süvaookean on kõikjal kalavaene. 
4
Taimestiku  ja fütoplanktoni  kasvu jaoks oluline külm hapniku- ja 
toitainerikas vesi ning valgus. Sellised tingimused on enamasti mandrite 
äärealadel šelfimeres, kuhu suubuvad jõed toovad maismaalt toitainerikast
vett. Šelfimeri on madal, kuni 140m, seal jõuab ka fotosünteesiks vajalik 
valgus tavaliselt merepõhjani. Šelfialad moodustavad kolmandiku 
maailmamere pindalast. Kõige kalarikkamad piirkonnad on suurte jõgede 
suudmed  ning  paras - ja lähispolaarse kliima ja külmade hoovustega alad. 
Nendes piirkondades on palju planktonit, mis on kalade peamine toit. 
Kalavaene koht on polaarookean, mida katab jää ning mis on taimestikule 
ja kaladele ebasoodne. Kalavaene on ka  troopiline  ookean rannikualadest 
ja jõesuudmeist eemal. Palavvöös on kalade kasvuks soodsad tingimused 
ainult ekvaatori vahetus läheduses, seal on suhteliselt palju valgust ja 
sajab palju, mistõttu suubub  merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid. Umbes 
90% maailmamere püütu kalast püütakse rannikuriikide 
majandusvööndist. Peamiselt püütakse anšoovist, tuunikala, heeringat ja 
makrelli. Suuremad  kalavarud  on Vaikses ookeanis, kust saadakse üle 
poole maailmamere kalasaagist, ookeani loodeosast üle veerandi. Atlandi 
ookeanis on veerand maailma kalavarudest, peamised püügipiirkonnad 
asuvad ookeani kirde- ja loodeosas, sest seal on kõige kauem püük 
toimunud ja sealsed kalavarud on oluliselt vähenenud . Lõuna-Atlandil on 
kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki 
Aafrika rannikut. India ookeanis ja Põhja-Jäämeres leidub rohkesti kala vaid
mõnes üksikus piirkonnas. 
Maailmamere kalu püüavad peaaegu kõik mereäärsed riigid, 
maailmajagudest kõige vähem Aafrika riigid. Aafrikas enim kala püüdnud 
riigid  Egiptus , Nigeeria , Maroko jäävad maailmas kalapüügi mahult alles 
teise kümnendi lõppu või kolmanda kümnendi  algusesse . Enamik maailma 
majandusvöönditesse jäävatest kalavarudest kuulub tosinkonnale riigile, 
kõige rohkem Ameerika Ühendriikidele. Kalapüügi mahult nii 
avaveekogudest kui ka kalakasvandustest edestab kõiki riike Hiina, kus 
kalandus on viimase poole sajandi jooksul väga jõudsalt arenenud. Suurem
osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul, kala impordivad peamiselt 
arenenud riigid. 
Kalandus ehk kalamajandus
Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.  Kalaliha  
rasv sisaldab küllastamata  rasvhappeid , mineraalsooli, väärtuslikke 
mikroelemente, A – ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse 
kalast ning ¼  kaladest tehakse kalajahu ja -õli. Veeimetajate rasva 
kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstustes,  vetikatest valmistatakse 
želatiini, väetisi. Mereorganismidest valmistatakse ravimeid. 
5
ÜRO mereõiguste konventsioon
Jõustus 1994.a., 60 riigi heaks kiitmisel. Konventsioon annab 200 meremiili
ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile. Avameri on 
avatud kõigile,  kuid kaluritel on püügi piirmäärad, makstakse preemiat 
kalapüügist loobumisel. Piiratakse ka püügipäevasid, maksustatakse 
kalalaevu, püügivahendeid jne. 
Kalapüügi vormid
Avaookeani kalapüügis reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. On 
jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotatakse kvoodid. Kalad  on 
harilikult hajali ning kalapüük on  kulukas .  Sisevetes püütakse 1/10 
maailma kalast, kalad on kergemini püütavad ning suurima 
toitaineväärtusega. Pindala on piiratud ja kalavarud on kahanenud. 
6
Kokkuvõte
Kuigi Maa elanikkonna kasvu tõttu jääb põllumajanduslikku maad inimese 
kohta järjest vähemaks, on võimalik viljelusse võtta ka veekogud. Suurema
väljapüügi korral kalaressursid looduslikult ei taastuks, sellepärast on 
hakatud veeorganisme kasvatama. Viimasel ajal on osa kasvandustest 
rajatud isegi siseruumidesse, seejuures kombineerides veeorganismide ja 
maismaataimede  kasvatamist . Vesiviljelus annab juba praegu umbes poole
maailma veeorganismide toodangust ning lähiajal ennustatakse selle 
tendentsi  kasvu. Seega võime öelda, et inimtegevus mõjutab tänapäeval 
oluliselt veest saadava toidulisa hulka.
7
Kasutatud kirjandus
 11 klassi geograafika õpik : Põllumajandus ja kalandus
  https://www.envir.ee/et/kalandus
  https://et.wikipedia.org/wiki/Kalandus
 Kalanduse slaid google’st
8
Lisad
Islandi majandusime. 
Kalapüük Eestis.
9
10

Document Outline

• Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3
• Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4
• Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5
• Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5
• Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6
• Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6
• Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7
• Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8
• Peatükk 9 Lisad lk.9