variatsioonidega- "Missa Ave maris stella" (Rooma, 14861495) (4-häälne); "Missa de Beata Virgine" (u 1510) (4-h osades III, 5-h osades IIIV); "Missa Pange lingua" (Condé, u 1514) (4-h). "parodeeriv missa" (paroodiamissa): kasutatakse olemasoleva mitmehäälse laulu (tervikuna või ainult osa) kõiki hääli- "Missa Fortuna desperata" (4-h); "Missa Mater patris" (4-h, autorsus küsimärgi all). "soggetto cavato missa": meloodia saadakse nime või fraasi silpide helikõrguse tähisteks teisendamisel, nt Lascia fare mi ('jäta mind rahule') la sol fa re mi A, G, F, D, E- "Missa Hercules Dux Ferrariae" (Ferrara, 1503/04) (4-h, 6-h osas Agnus III); "Missa La sol fa re mi" (4-h). kaanon: terve missa põhineb kaanoniprintsiibil ning eelnevalt olemasolevat
inimeste iseloomujooned. ● Shakespeare'i kogumikus ilmus 154 sonetti, millest esimesed 126 pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ja järgmised naisele, keda ta nimetas Dark Lady’ks. ● Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. ● Shakespeare kirjutas rohkem kui 30 näidendit: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. ● Ehkki mõne teose autorsus on tänini lahtine, on enamik Shakespeare'i teostest teada. Mõningal määral on levinud teooriad, mille kohaselt polnud Shakespeare'i nime all tuntuks saanud teoste autor mitte Shakespeare ise, vaid näiteks näitekirjanik Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon või koguni kuninganna Elizabeth I. Mõju ● William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad maailmakirjanduse klassikasse.
"Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud
Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument. Tartus Riia tänaval, rahvakirjaniku kodus, avati 1946. Aastal majamuuseum. 2. TUNTUMAD TEOSED Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis", samuti jutustused ,,Tootsi Pulm" ja ,,Argipäev". Postuumselt ilmunud ,,Talv" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Mitmed Lutsu tegelased Joosep Toots, Arno Tali, Raja 3 Teele, Jorh Adniel Kiir (kõnekeeles lihtsalt Kiir), Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Kuulsamad jutustused on: ,,Andrese elukäik"(1923),
jääb kasutaja oma murega üksi ning edaspidi ta: ◦ on sunnitud kasutama aegunud või vigast programmi; ◦ võib osta tootjalt uue ja kalli arendusversiooni; ◦ otsida või tellida alternatiivne lahendus; ◦ rikkuda autoriõigust ja ise programmi hakata parandama/arendama. Arvutiprogrammil on nii toote kui teenuse omadusi st nii käibes oleva kaubaartikli, tööettevõtuga tehtava töö kui ka käsundiga sooritatavate toimingute omadusi Autoriõigused Autorsus ja autori isiklikud õigused Varalised õigused Isiklikud õigused Õigus 1. autorlusele 2. autorinimele 3. teose puutumatusele 4. teose lisadele 5. autori au ja väärikuse kaitsele 6. teose avalikustamisele 7. täiendamisele (autori kulu ja kirjadega) 8. tagasi võtmisele 9. nõuda autorinime kõrvaldamist teoselt Varalised õigused õigus keelata piiramatu õigus ise teha täielik volitus lubada 4 põhitegevust oma loodud teose suhtes:
Pilvre: "Rakke lähenemine seksiteemale on kohati tegelikult selline, et tekib küsimus, kas on ikka tegemist naisautoriga." (Looming nr. 12, 2000); Karl Martin Sinijärv kirjutab oma retsensioonis jutustuse "Seitsme päeva" kohta: "No ja naistekas pole ta teps, ja kui tema ka naisterahva kirjutet on, siis seda daami tahaks ma ihusilmaga näha. Kangesti musku- ja maskuliinne tundub see jora (...). Naisterahvuslik autorsus tundub endiselt ebatõenäolisena ei või välistada, et teatav kildkond tillita inimesi sel moel end omis mõtteis väljendab, uskuda ei tihka sellegipoolest." (Looming nr 2, 2001). Rakket on sageli võrreldud Kenderi ja Sauteriga. Teosed: · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001) · "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002)
1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid.
kaaslastega (argonautidega) kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse). Kõige armastatumad kreeklastele olid lood Trooja sõjast. 3.6. Homerose eeposed: Kusagil arhailise perioodi (8. 6.saj eKr) algusajanditel pandi kirja kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille autoriks pidasid kreeklased pimedat laulikut Homerost (Homerose nimelise isiku olemasolu ja tema autorsus on tänapäeval kahtluse alla pandud). Mõlemad kangelaseeposed on seotud Väike-Aasia poolsaare läänerannikul Dardanellide väina lähedal asunud Trooja linna hävitamisega ajal, kui Mükeene kultuur oli veel oma võimsuse tipul. 1870.aastatel kaevas saksa kaupmees ja muinsusteuurija Heinrich Schliemann esmakordselt välja muistse Trooja linna jäänused. Tänapäevaks on arheoloogid kindlaks teinud Troojas üheksa erinevat
Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsutuslepingu alusel tekkinud õigused, nõuda varaliste väärtuste üleandmist või muude soorituste tegemist Ka perekonnaõigus sisaldab varalisi suhteid reguleerivaid norme, nagu abikaasade ühisvaraõiguse reziim, ülalipidamis kohustused jne Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus. Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus.
17. Plagiaat (ladina keeles plagiarus "inimeseröövija, orjakaupmees") ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta Kontrafaktsioon on omavoliline võõra teose kasutamine,autoriõiguse rikkumine.Erineb plagiaadist selle poolest kotrafaktsiooni puhul kasutab isikvõõrast teost autori, mitte oma nime all, kuid vastu autori tahtmist. 18. Ühine autorsus - ühisautorsus, kaasaautorlus. Ühine autorsus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt. (30) Kaasautorsusega tegemist, kui teos koosneb osadest, mille loonud erinevad autorid iseseisvalt. Kollektiivseks teoseks (31)loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite
autoriga lahutamatult seotuiks. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud selles mõttes, et seadus ei luba neid tehinguga üle anda loovutamise teel. Seega, autori isiklikud õigused pole müüdavad. Kuid autori isiklike õiguste kasutamiseks võib anda loa ehk litsentsi. Autori isiklikke õigusi ei saa sundkorras autorilt ära võtta (näiteks natsionaliseerida). Tuleb vahet teha autorsuse ja õiguse autorsusele vahel. Autorsus on hüve, mis kestab üle aegade: "Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult." (AutÕS § 44 lg 1). Seega Aristotelese, Vergiliuse, Leonardo da Vinci, Puskini, Kreutzwaldi ja teiste sajandeid surnud kuulsate teadlaste, kirjanike ja kunstnike autorsust kaitstakse ka praegu. Kaitstakse just autorsust, mitte aga nende kui autorite autoriõigust,
pärast eelarveaasta lõppu käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel moodustatud komisjoni otsuse põhjal makstavate tasude suuruse õiguste omajate kaupa. (6) Õiguste omajale käesoleva paragrahvi alusel määratud tasu maksab välja käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ministeerium hiljemalt üheksa kuud pärast eelarveaasta lõppu. Makstavate tasude kogusumma eelarveaastas ei ületa 2000 eurot. 14. Isikud, kellele kuulub autoriõigus. - slaid lk 20 14.1. Teose autor. 14.2. Ühine autorsus.14.3. Autoriõigus tuletatud teosele. 14.4. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele. lk 47 14. Isikud, kellele kuulub autoriõigus: Autoriõigused tekivad küll teose loojal, kuid and võivad mitmetel õiguslikel alustel kuuluda väga erinevatele isikutele. Sellisteks õiguslikeks alusteks on seadus, leping ja pärimine. Isikud, kellele võivad kuuluda autoriõigus (kui autori isiklikud ja varalised õigused oma kogumis)
muutuma rutiiniks: 1. Nimed ja nende õigekiri, aadressid ja telefoninumbrid 2. Tänavate asukoht, asulate asukoht, mingi koha paiknemine riigi kaardil jms 3. Ametnike ametinimetused 4. Kuupäevad 5. Sporditulemused 6. Tabelisummade ja protsentide klappimine 7. Sõnade, terminite vms tähendus 8. Seaduste sõnastus, tsitaadid raamatutest, kirjanduslike kangelaste nimed, näidendite ja laulude pealkirjad 9. Tsitaatide autorsus 10. Negatiivne või süüdistav info 11. Info, mis saabub vahetult enne lehe trükkiminekut 12. Taustainfo. Mitte usaldada oma või kolleegidemälu, vaid kontrollida algtekstidest. Alati on oluline kontrollida, kas faktina esitatud info on ikka fakt või kellegi järeldus, seisukohavõttvõi lihtsalt arvamus. Tavaline on, et rida fakte osutub kontrollimisel hoopis kellegi järeldusteks muude faktide põhjal. Faktid ja arvamused tuleb eristada. Tasakaal
· Õigus teos tagasi võtta - õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist. · Õigus nõuda autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. See õigus ühtib enam-vähem õigusega teose puutumatusele. Kolme viimase õiguse teostamine toimub autori kulu ja kirjadega ning selle juures on ta kohustatud kasutajatele hüvitama kahju, mis selle tagajärjel tekib. Mõned isiklikud õigused isiku olemine teose autoriks (teose autorsus), autori nimi, autori au ja väärikus ning teose pealkiri on kaitstud tähtajatult, s.t need ei lõpe ega lähe üle pärijatele.18 Varalised õigused on üleantavad või litsentseeritavad, seda üksikute õigustena või õiguste kogumina, tasu eest või tasuta. Varalised õigused:19 · Õigus teose reprodutseerimisele. Autor võib teha oma teosest nii mitu koopiat kui ta heaks arvab.
Registerpanti võib pidada hüpoteegi analoogiks vallasasjade suhtes. Registerpandi esemeks on riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid nagu patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, kasulikud mudelid, sordid, mikrolülituste topoloogiad, geograafilised tähised. Intellektuaalse vara liikide pantimisel tuleb silmas pidada, et nende kehtivusaeg võib olla piiratud. Intellektuaalse vara puhul on võõrandatavad üksnes varalised õigused, mitte autorsus. 2.2.4. Väärtpaberite pant Varaline õigus võib olla panditud esemeks, kui see on üleantav. Õiguse pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pandi rahaks tegemine toimub sarnaselt pandiõigusega asjadele pandipidaja võib õiguse või väärtpaberi võõrandada avalikul enampakkumisel. Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada
Võin sahtlis ka hoida. Tööstusomandiõigus tekib registreerimisega! Isiklikud õigused on need, mis on seotud isikutega. Ehk õigus teose autori nimele. Autor jääb autoriks. Autoril õigus panna ka varjunimi. Kui tahad teost muuta või järele teha, siis pead küsima nõusoleku autorilt. Varalised õigused=raha. Kõik õigused, millega saab aha teha on varalised õigused. Varalisi õigusi saab lahutada, isisklikke ei saa. EESTI VABARIIGIS SAAB AUTORIKS OLLA AINULT FÜÜSILINE ISIK! Autorsus: 1) Ühisautorsus kui teos moodustab jagamatu terviku. 2) Kaasautorsus kui saab jagada teost. Luulekogumik nt ja 5 autorit. Töökohustuste korras loodud teosed kui otsesed tööülesanded ja selle käigus loodud, siis kuulub tööandjale. Kui pole ostseseid, siis kuulub töötajale. Autoriõiguse ja omandiõiguse erisused: 1) Autoriõigus on territoriaalne kui Eesti on ühinenud WIPOga, siis kehtib 183 riigis.
· Berni konventsioon on neist ülemuslikum, kuid ka kõige üldsõnalisem · Berni konventsioon kaitseb Eesti autorite loomingut teistes riikides · Konventsioon sätestab olulise põhimõtte: autrolust ei ole tarvis registreerida (autoriõigus tekib automaatselt) ning ka © märgi olemasoleks või puudumine ei muuda teost rohkem või vähem kaitstuks · Autoriõiguse märk tulenes 1952. Aasta Universal Copyright Conventionist · Autorsus tekib teosele tema loomise hetkel ja ei sõltu autori tahtest · Autoriõigused jagunevad kaheks varalised ning isiklikud mittevaralised · Varalistest õigustest võib loobuda neid loovutada, ajutiselt kasutamiseks anda vms. · Mittevaralistest õigustest (õigus teose nimele, autorsusele, puutumatusele kujule jms) ei saa autor loobuda. · Autoriks võib saada ainult füüsiline isik. Juriidiline isik võib saada varalisi õigusi, kui
Armueleegia on Rooma autorite leiutis, Kreekas see puudus. Lisaks on roomlaste leiutis satiir. 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. Epigramm on kõige vanem kreeka luulest üle võetud luulevorm, värsimõõt on eleegiline distihhon. Sisu: hauaepigramm, poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, sõprus, armastus, inimsuhted. Mahult on minimaalselt 2 värsirida, pikemad kui 10 värssi. Stiilivõteteks sõnamängud ja puänt, sageli ebakindel autorsus. Martialis: teemadeks keisriülistused, lipitsus; sõprade/patroonide kiitus; filosoofilised mõtisklused elu üle; seksuaalsed teemad jt. Teosed: ,,Vaatemängude raamat", ,,Võõruskingid", ,,Kaasaantavad kingid", kokku 15 raamatus üle 1500 epigrammi. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Olid esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj eKr alguspoolel; liikmeteks nt Catullus, Rhianus, Valerius Cato, Gallus
Maalis kappaltarile Pähavaimu kirikule . Säilinud 7.5 meetri pikkune osa. ,,Surmatants" elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal. Surmatants (danse macabre) oli ühiskonna demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Arsti tunneb maalil ära käes oleva uriinipurgi järgi. (iseloomulik kõigile tolleagsetele maalidele) Läti Hendriku Liivimaa kroonika Läti Henrik oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi kajastava "Liivimaa kroonika" autor. Henriku autorsus on seejuures küll üldtunnustatud, kuid ükski kroonikakäsikiri teda otsesõnu autoriks ei nimeta. Henrik oli tõenäoliselt pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest, kuid (ilmselt alusetult) on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Sai hariduse Saksamaal, asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. Henrik saabus Liivimaale umbes 1205, pühitseti vaimulikuks 1208. Teenis latgalitega asustatud Ümera (Imera, Ymera, kaasaja läti k
päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. "Gilgames" · Varaseimad fragmendid 21. sajandist eKr; XII tahvli versioon säilinud 7. sajandist akkadi keeles · Üleskirjutaja/koondaja arvatavasti Sîn-lqiunnini 13.-11. saj. eKr · Akkadi keelest eesti keelde tõlkinud Amar Annus (2010) "Ilias" ja "Odüsseia" · 15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes (nn Homerose kreeka keeles) · Dateeritud 8. saj. eKr · Autorsus omistatud laulik Homerosele · Eestikeelsed tõlked August Annistilt (1960 ja 1963) "Vanem Edda" ja "Noorem Edda" · Kirja pandud 13. sajandil; käsikirjad 14.-17. sajandist vana-islandi keeles · "Vanema Edda" autor teadmata; "Noorema Edda" autor Snorri Sturluson (1178/9-1241) · Eestikeelsed tõlked teinud Rein Sepp (VE 1970 ja 2008; NE osaliselt 1990) 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen
subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Seega on õigussuhte üldobjekt õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhetes realiseerub, ongi tagatud isiku õiguspärane e õigusnormis prognoositud käitumine. Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: asjad varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale või millele kohaldatakse asjaõiguse sätteid mittevaralised hüved- nt autorsus subjektide tegu (tegevus või tegevusetus tegevuse tulemus (resultaat e tagajärg) 39. Õigusnormid seostavad õigusuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt: juriidilised sündmused: absoluutsed- ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest
tee tal on ja Trooja sõja järgsele ajale ning Odysseuse vaprusele ja tarkusele, samuti hoolivusele (püüd päästa oma kaaslasi). Vihjamisi viitab see ka Odysseuse koju jõudmisele. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? 7. saj alguses eKr elanud poeet, kirjutas didaktilise ehk õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" manitsus kõne ülekäte läinud vennale, ning samuti eepose ,,Theogonia" maailma ja jumalate tekkimise lugu. Esimene Euroopa kirjanik kelle autorsus on kindel ning kelle elulugu me tunneme, sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid. Kiidab heaks rikastumissoovi ja ütleb, et inimlik õnn on saavutatav, kuid rõhutab, et tuleb vaeva näha ja olla töökas, õigetel päevadel tuleb teha õiget tööd. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Kreeklased jaotasid poeesia zanriti: 1
Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Tööstusomand Patenti on õigus taotleda ja saada selle omanikuks leiutise autoril ja tema õigusjärglasel. Lepingu või tööülesannete täitmise loodud leiutisele võib patenti taotleda autor või muu isik vastavalt lepingule. 47 5.05.2016 Tööstusomand Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu Autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad. Tööstusomand Leiutise autor on füüsiline isik, kes on leiutise loonud. Mitme autori puhul tekib ühisautorsus. Ühisautorsuse puhul tuleb erinevad õigused kokkuleppida kirjalikult. Tööstusomand Patendiomanik on see, kes on viimasena kantud patendiregistrisse omanikuna kantud. Patendiomanikul on ainuõigus kasutada
seade, meetod kui aine. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Patendikaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga. Patendinõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali. Õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks on leiutise autoril ja tema õigusjärglasel. Leiutise autor on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise. Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu, autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad. Kui patentne leiutis registreeritakse, saab autorist või isikust, kellele ta on oma taotlemisõiguse üle andnud, patendiomanik. Patendiomanik on isik, kellele kuulub ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Patendiomanikuks loetakse isik, kes on kantud patendiomanikuna registrisse. Patendiomaniku ainuõigus seisneb
kolleegidega 1990.a. Siri on peategelane ja pooljumal. „Gilgameš“ eepos. Varaseim vanim kirjapandud eepos 12-tahvliline standardversioon, mis on säilinud 7.sajandist. eesti keelde tõlkis Amar Annus 2010. Gilgamešoli pooljumal. „Mahabharata“ pärineb suulisel traditsioonil. Teadaolev pikim eepos, mis on säilinud. Tuntakse 15.-16.sajandi käsikirjade põhja. „Ilijas“ ja „Odüsseia“ dateeritud 8.saj.eKr. autorsus omistatud laulik Homerusele. „Kalevala“ kokku pani elias Lönnrot 1835-1849. Põhineb karjala eepilistel kangelaslauludel. „Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald 1857-1861 muistendite järgi „Peko“ setude eepos laulik Anne Vabarna ja Paulopriit Voolaine koostöö 1927, kuid ilmus 1995 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks
Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsutuslepingu alusel tekkinud õigused, nõuda varaliste väärtuste üleandmist või muude soorituste tegemist Ka perekonnaõigus sisaldab varalisi suhteid reguleerivaid norme, nagu abikaasade ühisvaraõiguse reziim, ülalipidamis kohustused jne Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus. Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus.
Lõpuks, 80. aastail võeti taas natsionalistlik 30. aastate käsitlus, mis siiani kestab. Viimasel ajal väljunud Liivimaa uurimine siinsetest piiridest. Uurijad Taanis, Itaalias, Saksast (mitte baltisaksast). Ka anglo-ameerika autoreid ja see kõik avardab vaatevinklit. Allikad 3 keelt: ladina, alam-saksa (14saj I pool asendab), ülem-saksa ja veidi ka vana-vene, ülivähe eesti keelt. Arheoloogilised tulemused. 13.sajandi kroonikad Henriku Liivimaa kroonika. Henriku autorsus hüpoteetiline. Mainitud Henrikus de Lattis. Saanud preestrihariduse. Lätlased peavad teda lätlaseks, sakslased vaidlevad vastu. Ent siiski pärinevat Magdeburgist, haridus Hamburgis/Holsteinis ning 1205 preestrina Liivimaale. Kirjutas 1224-1227. Faktoloogiliselt ja kronoloogiliselt täpne. Kahtlane see, kui kirjeldab sündmusi, kus ise pole olnud. Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300
sellele toetuv Fr. R. Kreutzwaldi teos "Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini veel üleskirjutamata jutud ja teod" (1857), Charles de Costeri "Legend Ulenspiegelist" (1868) jpt. -- kõik kasutavad folkloorseid naljamotiive ja on teisalt omalt poolt võimendanud vastavat folkloorset traditsiooni. Mitme viimase sajandi jooksul on ka paljude rahvaste ajalehed ja -kirjad ning kalendrid avaldanud oma sabades tohutu hulga mitmesuguseid lühinalju, mille autorsus / folkloorsus on tänini välja selgitamata. Naljand eristub samuti folkloorsest naljast, mis pole jutu-, vaid laulu-, ütluse- või keerdküsimuse- vormiline. Vist iga rahva folkloor on tootnud hulgaliselt nn. lorilaule või mitmesuguseid paroodiaid (nt. selle, mis lõpeb värssidega: .../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste
tegemist õigusvastase käitumisega ehk õiguserikkumisega, mis toob kaasa juriidilised järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg). Varalised hüved on nt esemed või õigused asjale - kohaldatakse asjaõigust. Mittevaralised on nt autorsus, millega võivad kaasneda varalised õigused/kohustused. Kriminaalõiguses võib olla objektiks inimese elu ja tervis, omand, moraalsed kategooriad. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. JURIIDILISED FAKTID: MÕISTE JA LIIGID Juriidilise fakti mõiste Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Juriiidiliste faktide liigid:
millal teos on õiguspäraselt avalikustatud. Ühise autorsuse korral kehtib autoriõigus teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. Autoriõigus kollektiivsele teosele ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Teose autorsus, autori nimi, autori au ja väärikus ning teose pealkiri on kaitstud tähtajatult. AUTORIÕIGUSEGA KAASNEVAD ÕIGUSED Autorõigusega kaasnevad õigused ehk naabrusõigused tuginevad harilikult varem eksisteerinud õigusele ja tekivad läbi autoriõiguse kasutamise. Näiteks, kui pianist kannab ette muusikateose, siis kasutab ta helilooja autoriõigusi samas saades juriidiliselt eraldiseisva kaitse enda esitusele.
käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega e õigusrikkumisega, mis toob kaasa juriidilesed järelmid selle likivdeerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Õigussuhte objektiks võivad olla- asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu või tegevusetus, tegevuse tulemus. Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; viljad, loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid. Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus e õigus intellektuaalse loomingu teosele. Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu, tervis, samuti omand, aga ka moraalsed kategooriad, mida inimkond on väärtustanud, nt au ja väärikus. 25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS Laiemas tähenduses: hõlmab Euroopaga seotud ja Euroopas asuvaid riikidevahelisis rahvusvahelisi organisatsioone, majanduslikud, poliitilised, julgeoleku, nt OECD, NATO Kitsamas: EL ja EÜ õigus, Euroopa kohtu väljakujunenud praktika,
· Epigramm - Kõige vanem kreeka luulest üle võetud luulevorm (3./2. saj. eKr) · Eeskuju: kreeka hellenistlik epigramm · Värsimõõt: eleegiline distihhon · Sisu: hauaepigramm; poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, sõprus, armastus, inimsuhted · Maht: minimaalselt 2 värsirida, pikemad kuni 10 värssi · Stiilivõtteist sõnamängud ja puänt · Algul sageli kreeka eeskujude otsesed mugandused · Sageli ebakindel autorsus 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. keisriülistused, lipitsus ; sõprade/patroonide kiitus ; silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed jm filosoofilised mõtisklused elu üle; kirjanduslik poleemika ; ühiskonna pahede piitsutamine (satiiriline e pilkeepigramm) ; seksuaalsed teemad (palju obstsöönsusi) 10.4.10: hominem pagina nostra sapit (`mu lehekülg maitseb inimese järele')
kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhte liikides võivad olla õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus), 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg). Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale või lisaks veel viljad ja loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid. Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus ehk õigus intellektuaalse loomingu teosele, mille alusel võivad omakorda tekkida varalised õigused ja kohustused - nt õigusteadlane kirjutas monograafia - tal on õigus saada tasu kirjastamise eest ehk honorari. 42 Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu ja tervis, samuti omand, aga ka moraalsed kategooriad, mida inimkond on väärtustanud - nt au ja väärikus.
õiguslikku tähendust. Vabaabielu ei saa õiguslikult määratleda. Homoabielu- abielu fn on rahva taastootmise fn. (§27 lg1) Homoabielu puhul see puudub. §24 lg4- võib olla ka samasooliste pool? §27 lg2-Abikaasad on võrdõiguslikud-abikaasad kui kvalifitseeritud subjektid, sellele ei laiene vabaabielu ega ka samasooliste abielu. e) (töötaja, tööandja § 29 V) f) autor § 39 (autorsus ehk mittevaralised õigused) kes on loonud loomingu (looja). Kui autor on loomingu maha müünud, kas see § kaitseb ka ostjat/uut omanikku? §32-kaitseb varalisi õigusi g) (vähemusrahvus § 56) 3. Algus ja lõpp- põhiõiguste kandmise Algus Mis hetkest saame rääkida põhiõiguste kandjast? kui laps on sündinud, on ta põhiõiguste kandja. Iga inimene sellest hetkest kui ta on sündinud. Lootel on ainus õigus
Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetetntsi kuritegude menetlemisel. Üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kriminaalmenetluse koodeksis. Avaliku õiguse haru → reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt autorsus). Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, seetõttu samastatakse seda ka vahel eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisiku vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas jm) määrab põhiseadus.
Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetetntsi kuritegude menetlemisel. Üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kriminaalmenetluse koodeksis. Avaliku õiguse haru reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt autorsus). Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, seetõttu samastatakse seda ka vahel eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisiku vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas jm) määrab põhiseadus.
Kui leiutis on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks autoril või muul isikul vastavalt lepingule või töölepingule. Leiutise autor (edaspidi autor) on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise. Kui leiutis on loodud mitme füüsilise isiku ühise leiutustegevuse tulemusena, tekib nende ühisautorsus. Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu. Patendiomanikuks loetakse isik, kelle kohta riiklikku patendiregistrisse on patendiomanikuna tehtud viimane kanne. Patendiomanikul on ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Ainult patendiomanikul on õigus kasutada patendist tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist. Patenditaotlus Patenditaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid:
moodustavad? 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materjaalsed esemed (asjad) alates lihtsaimatest ja toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega. Samuti võivad õigussuhte objektideks olla mitmesugused mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Õiguse abil kaitstakse ja seega kuuluvad õigussuhte objektide hulka sellised mittematerjaalsed väärtused, nagu au ja väärikus, autorsus, nimi jms. Hoolimata konkreetsete õigussuhte objektide rohkusest, ühendab neid kõiki üks tunnus nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste-kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad erinevad ka materjaalse (faktilise ) sisu ja õiguslike omaduste poolest
Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed (asjad) alates lihtsaimatest, toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega. Samuti võivad õigussuhte objektideks olla mitmesugused mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Õiguse abil kaitstakse ja seega kuuluvad õigussuhte objektide hulka sellised mittemateriaalsed väärtused, nagu au ja väärikus, autorsus, nimi jms. Hoolimata konkreetsete õigussuhte objektide rohkusest, ühendab neid kõiki üks tunnus – nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste- kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad erinevad ka materiaalse (faktilise ) sisu ja õiguslike omaduste poolest
erinevast rahvusest inimestel, tutvustada antud riigi kultuuripärandit kogu maailmas, järgida ja edendada Euroopa infoühiskonna strateegiaid. Täpsus. Täpsus on seotud igasuguse subjektiivsuse või vigadega, olgu need siis süntaksi- või semantikavead. Saidi tekstiosa peaks olema grammatika- ja õigekirjavigadeta ning korrektselt koostatud. Vältida tuleks sobimatut keelekasutust ja tarbetuid kordusi. Ilmselgelt eksitavat või solvavat materjali ei tohi kasutada. Autorsus/Vastutus. Antud kriteerium viitab andmetele selle kohta, kes (üksikisik või grupp inimesi) on domeenisisu autor ja vastutab teemakohase sisu pädevuse eest. Saidil tuleks ära märkida allikad (näiteks kontrollitud ja uuendatud viited ning bibliograafia). Objektiivsus. Informatsioon peab olema objektiivne ja n-ö poliitiliselt korrektne. Vältida tuleks autorite esitatud põhjendamatuid väiteid, vastuolulistel teemadel pakutud
inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadusi. Alates 1994. aastast kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise praktika on mahukas ning selle seaduse osa tsiviilasjade lahendamisel on oluline. 221 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid.
annaabi.ee 
