Demokraatia ja diktatuur Demokraatia on ühiskonna organisatsiooni vorm. Tunnusteks on kodanikuvabadused- ja õigused, samuti rahva oluline määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi võim teiste klasside üle. Diktatuur jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks võimuks. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia
ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste
See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina KaugIdas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, PõhjaKorea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. · Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. · Qinghai · Shaanxi
riikidele eeskujuks, sest majandus on kasvanud erakordse kiirusega § Riigi SKT oli 2010.aastal ligi 5,88 triljonit dollarit, mis iga elaniku kohta tähendas ~4500 dollarit § Üheks suurimaks sissetulekuallikaks on kaupade eksport § Hiina paneb suurt rõhku taastuvenergiasse ning ainuüksi 2009. aastal investeeriti sinna ligikaudu 34,6 miljardit dollarit § § Poliitika § Hiina Rahvavabariigi reziimi on korduvalt nimetatud autoritaarseks § Võimul on Hiina Kommunistlik Partei ning riik kuulub sotsialistlike riikide hulka § On veel teisigi parteisid, kuid need töötavad enamasti kom.partei käepikendusena. Ülejäänud parteidel on väga väike mõju § Sõnavabadus on piiratud ning kõik senist võimu ohustavad meeleavaldused surutakse halastamatult maha § On raske hinnata kom.partei populaarsust Hiina rahva hulgas, sest üleriigilisi valimisi pole § Ühe lapse poliitika
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks
ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [leninistidega ei saa koostööd teha, lähevad stalinistideks kätte] Kommunistid on lihtsalt pimedad. Lenin võltsis vabadusmeelse sotsialismi teooria ja marksismi autoritaarseks riigikapitalismiks. Nõukogude Liit mõõdab end USA imperiaalsete pretensioonide varal. Reformid surub alla kas riigi- või erakapitalistlik reaktsioon. 3. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, selle jaoks ei tähenda riigikapitalism alternatiivi erakapitalismile, sest mõlemad võimustruktuurid väljuvad demokraatliku kontrolli alt ja eitavad tööliste kaasamääramisõigust, tehes seda küll ideoloogiliselt vastandliku märgi all, ent kui täpselt vaadata, siis
Ajaloo KT Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik, sest 1. Eestis oli mitmeparteisüsteem 2. Rahvas valis Riigikogu 3. Kehtisid demokraatlikud õigused ja vabadused Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid,
DIKTATUUR 1. Diktatuuride tekke põhjused: · Et majanduslikest raskusteset välja tulla · Versailles'i rahulepingu ebaõiglus · Ebastabiilsus riigis · Demokraatia nõrkus nendes riikides 2. Dikratuur - jaguneb totalitaarseks ja autoritaarseks diktatuuriks. Mõlemas ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja
1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja nende hirmuall hoidmine, mis
+ Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940) 2) totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli
On vanemaid kelle kasvatusstiili kohta saab kindlalt öelda, mida see endast kujutab kuid täiesti kindlalt ei saa stiilidele piire seada. Samas on mõningad kasvatuse vormid, mis kindalt eristuvad. Kui minuvanused noored oma vanematelt küsima peaksid, millised nende ema ja isa neid kasvatades olid, vastaks suur enamus kindlasti, et karmid. Põlvkondadel enne neid oli olukord ilmselt veelgi raskem ja rangem. Sellist lähenemist nimetatakse autoritaarseks kasvatuseks. Esineb seda tänapäevalgi, aga vähem. Autoritaarse kasvatuse puhul on vanemad ranged, hindavad kuulekust ning nende sõna jääb alati peale. Lapse vale või vanemale mitte sobiva käitumise korral, kasutatakse tihti ka füüsilist karistust. Järeltulijad võivad selle tagajärjel aga muutuda rahtututeks, kartlikeks, ärrituvaks ja õnnetuks. Mida noorem laps, seda rohkem karistus teda mõjutab.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito
teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi
Miks 1920.-1930. aastatel asendus demokraatia Euroopa riikides diktatuuriga. Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud
Diktatuur Mitmes riigis, kus pärast, Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlikkord püsida, kuna oli palju pettumusi ja mässe ja see andis teed dikatuurile. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda.Diktatuur jagunes kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks.Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Diktatuur tekkis kuna, tekkis pettumisi ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Arvati, et dikatuur muudab maailma paremaks ning viiks majanduslikule õitsengule. Kergesti manipuleerivate rahvahulkade kaasamine poliitikasse ning keskklass kaotas oma poliitlile, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Väga suur osa inimestest oli pettunud Vesailles'
muutuseid. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja see on mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Sotsiaalse toimetuleku ja heaolu aluseks on konservatiivide arvates pigem isiklik töökus ja ettevõtlikkus kui riigi sotsiaalpoliitika. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks (eriti Ladina- Ameerikas) Põhiideed: Traditsionalism tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamise ning järkjärguliste kontrollitud reformide teostamise vajalikkust. traditsiooni ja aeglast arengut pidada konservatismi põhitunnuseks
peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni). Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riigid tekkisid selle pärast, et rahvas oli pettunud eelmistes riigikordades ning arvasid, et diktatuur aitab neid välja majanduskriisist. Peale selle, ei teadnud enamus rahvast, mis asi on demokraatia. Diktatuur jaguneb kaheks totalitaarseks ja autoritaarseks. Diktatuurile iseloomulikud tunnused on juhikultus ja ühepartei süsteem, pidev propaganda, oma rahvuse ülistamine, pidev sise- ja välisvaenlaste otsimine ning pidev hirmuvalitsus. Totalitaarse ja autoritaarse diktatuuri vahe on see, et totalitaarses riigis on juhil õigused kontrollida inimeste mõtteavaldusi ja väljendusvõimalusi. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 1939
AUTORITAARNE EESTI JA EESTI NSV: SARNASUSED JA ERINEVUSED Autoritaarseks Eestiks võib pidada Eestit aastast 1934, kui Päts ja Laidoner teostasid riigipöörde ja lõpuks 40. aastat kui toimus Nõukogude okupatsioon ning Eesti muutus Eesti NSV-ks. Eesti NSV lakkas olemast 1988 aastal seoses Eesti NSV suveräänsuse deklaratiooni vastu võtmisega. Mõlemad olid sisult diktatuuri riigid, kuid mis olid nende sarnasused ja erinevused? Kui võrrelda Autoritaarset Eestit ja Eesti NSV aegset kultuuri, siis võib leida nii erinevusi, kui ka sarnasusi
· Keelati ära eraisikute ja organisatsioonide poliitilised koosolekud, rongkäigud · kõik rahvaalgatuslikud riigikogu valimised keelati/tühistati · suleti vapside osakonnad, arreteeriti juhid ja kuulati üle inimesi Milliste võtetega kärbiti vabadussõjalaste saavutatud sisepoliitilisi edusamme ja vähendati nende mõju ühiskonnas? · Arreteeriti vapside juhtivamad tegelased · keelati vapside kokkusaamised · suleti vapside osakonnad Eestis 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks riigiks. · Piirati ajakirjanduse sõnavabadust · kontroll kehtestati ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile. Kontrollima hakkas riiklik Propaganda Talitus · keelustati erakondade tegevus · opositsioon lämmatati 1935
valitsuselt oma nõuete täitmist. Separatism osariikide või riigiosade riigist eraldumispüüdlused. 19. Miks on Ladina-Ameerika riigid olnud aastail 1950-1970 poliitiliselt ebastabiilsed? Milles see avaldus? Sest toimus pidevaid riigipöördeid ja diktatuure, mille tingis peamiselt armee erakordselt suur osatähtsus nende maade siseelus. See avalduski riigipööretes ja diktatuurides. 20. Miks võib Pinocheti reziimi Tsiilis nimetada autoritaarseks? Millal? Seda võib nimetada autoritaarseks, sest võideldi kommunistide vastu ja tehti turumajanduslikke uuendusi. 1973-1990. 21. Milles seisnesid probleemid Nicaraaguas, Salvadoris ja Panamas? Panamas paljud riigid olid Panama kanalist huvitatud ning soovisid seda kanalit hallata. Salvadoris Nicaraaguas kodusõda sandinistide (vasakäärmuslaste) ning kontrate (sandinistide vastaste) vahel. 22. Milliseks on Laduna-Ameerika muutunud praegu?
sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 19341940), ja totalitaarseks diktatuuriks jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle,
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti
elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Itaalias kehtestati diktatuur pärast esimest maailmasõda. See oli tekitanud Itaaliale suuri
Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus.
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused
esindajad, kes rahva eest poliitilisi otsuseid vastu võtavad. Demokraatia tunnused: võimude lahusus (kohtu-, seadusandlik- ja täidesaatev võim on erinevate inimeste käes), kodanikkonna osalemine poliitikas, valitsemine kirjapandud seaduste järgi (kõik inimesed on võrdsed), riigis on esikohal inimene ja kõik inimesed on eraelus vaba ja seadustega kaitstud. Diktatuur (jaotus, iseloomustus) Diktatuur jaotub autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt siis, kui riik ja rahvas on äsja läbi elanud mõne suure kannatuse, nt majanduskriisi. Nii on lihtne võita rahvamassi poolehoidu, neile olukorra kiiret parandamist lubades. Diktatuuris saab võimu üks isik või erakond, teised poliitilised jõud keelustatakse. Juhid pööravad erilist tähelepanu riigile ja rahvusele ja teevad rahvale kiiresti selgeks, kes on ,,vaenlased"
6. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad politiseerusid? Vabadussõja veteranid. Nad tahtsid saada võimu enda kätte ja muuta Eesti valitsemisviisi. 7. Too välja põhjused, miks toimus riigipööre. a) Vale valitsemisviis palju parteisid b) kriis c) Vabadussõjalasd tahtsid saada võimule. 8. Mis on vaikiv ajastu? Mis seda iseloomustab? Vaikivat ajastuks nimetatakse ajasut peale riigipööret, kus demokraatlia asendus autoritaarseks riigikorraks. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ülikoolide, kirikute, oluliste asutuste üle. 9. Mis on maareform ja kultuurautonoomia? maareform reform, tänu millele riigistati mõisnike maavaldusi , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele kultuurautonoomia - seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal 10. Iseloomusta EV majandust 1920
üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö kujunevad iseenesest välja. Burke konservatiivse ideoloogia seisukohad kujunesid lõplikult välja vastukaaluks 19. sajandi Prantsusmaa Revolutsiooni radikalismile. Aja jooksul on konservatismi jaotatud mitmeti. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks. Samuti, on peetud konservatismi kaheks põhisuunaks traditsioonilist ja individualistlikku konservatismi. On ka levinud sellised konservatismi alaliigid nagu nn. uus konservatism ja neokonservatism. Konservatsimi põhivaated:
asutatud Kultuurkapitali abil ning üritati maksimaalselt soodustada rahvuskultuuri arengut. Autoritaarsel perioodil piirati kultuuritegelaste loomevabadust. Keelustati igasugune võimude tegevuse kritiseerimine mistahes vormis. Riigistati haridus- ja kultuuriinstitutsioonid. Aastatel 1920-1939/40 toimus Eestis suuri muudatusi nii sisepoliitilistes kui ka välispoliitilistes küsimustes. 1934. aastal toimus Eestis riigipööre, mille tagajärjel muutus Eesti demokraatlikust riigist autoritaarseks. Kui demokraatlikult perioodil oli kultuuritegelastel vabad käed, siis autoritaarsel perioodil hakati kultuuriinimeste loomevabadusi piirama, demokraatia puhul sekkus riik erinevate eluvaldkondadesse minimaalselt aga autoritaarsel korral riik kontrollis kõik- võimalikke elualasid, samuti piirati sõnavabadust ehk pandi tsensuur trükikodadele. Aastail 1930- 1934 oli Eesti majandusraskuste küüsis. 1934. aastaks suudeti suurematest majandusraskustest üle saada
põhiõigused ja vabadused. 2. 1789- Prantsuse revulutsiooni algus. Võeti vastu inimese ja kodanikeõiguste deklaratsioon. 3. 1265- Inglismaal tuli kokku inglise parlament (kuninga õigusi hakati piirama) 4. 1920- Tekib rida uusi riike. Võeti vastu eesti esimene põhiseadus, mida peeti sel ajal kõige demokraatlikumaks üldse. 5. 1930 muutus olukord totalitaarseks ja autoritaarseks 6. 1991- totalitaarse ühiskonna kokku varisemine, kus enamus riike pöördus demokraatia teele, mis oli sel hetkel maailmas enimlevinud riigikorraldus. 7. 1990 alguses, totalitaarselt riigikorralduselt demokraatlikule üle minekut nimetatakse uue terminiga SIIRDEPERIOOD. (sinna kuuluvad enamik ida- euroopa riike, ka eesti) Kaks võimalikku siirdeperioodile üleminekut: · Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda)
Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks
mandzud,huid,miaod ja uiguuri kogukonnad. Veidi üle poole hiina elanikkonnast on ateistid ,samas kui viiendik hiinlastest järgib mitmesuguseid rahvausundeid.Lisaks sellele elab riigis veel miljoneid budiste,moslemeid,taoiste ja kristlasi. 4 Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ajakirjandusel lubatakse käsitleda sotsiaalseid probleeme. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on
otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), · Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontrill inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine
Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44): Autoritaarses riigis oli kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses diktatuuris koondus võim ühe isiku või rühma kätte, oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Rikuti inimõigusi ja inimesi hoiti pideva hirmu all. Ühiskonna elu pidi olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud.
3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? Linnakodanikud ja lihtrahvas 6) Kes oli absolutismi rajaja Prantsusmaal ja kuidas ta suutis riigi keskvõimu tugevdada? - Kardinal Richelieu absolutsismi rajaja Prantsusmaal, ta usus. Et kuningas on Jumalast määratud rahvaesindaja ja et kuningal on seetõttu ka ülim võim ilmalike asjade
4)Päts lükkas valimisi edasi 5)Suleti ligikaudu 400 vapside rühmitust, neid kuulati üle ja võeti vahi alla Vapside saavutatud edusamme poliitikas kärbiti ja nende mõju ühiskonnas vähendati: 1)Nende ühendused likvideeriti ja valimisi lükati pidevalt edasi, et nad võimule ei pääseks 2)1934 võeti vastu määrus, millega seati kontrolli alla opositsiooni sõnavabadus 3)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning loodi asemele valitsuse toetajate ühingud 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. K.Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks: 1)Piirati ajakirjanduse tegevust, mis laienes peagi ka teistele elualadele:ametiühingud, omavalitsused, kõrgkoolid. Kontrolli hakkas teostama Riiklik Propaganda Talitus. 2)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning asemele loodi Isamaaliit ja kutsekojad.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja
3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6. Valimiskünnise puudumine(mittedemokraatlikud pisirühmitused võisid parlamendisaalis kuulutada diktatuuri kehtestamist ja põhiseaduliku riigikorra kukutamist) Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks
juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused ühiskonnas,sõja mõju,pettumine versailles süsteemis,majanduslikud raskused,terav riigi sisene võimu võitlus,valimiskünnisse puudumine. 5. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? (lk 44, vihik) Too mõlema riigikorra kohta 2 näidet (kaart lk. 44) )-autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Mõlemas kehtib tsensuur ja juhikultus. Nt
-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõigute rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati nt. küüditamisega. Ühiskonna elu oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia
sajandi teisel poolel. Itaalia demokratiseerus 20. sajandi algul. Saksa keisririik oli osaliselt demokratiseerunud ja osaliselt mitte. Ida-Euroopa demokratiseerumine toimus hiljem. Pärast esimest Maailmasõda lagunesid Vene impeerium, Saksa impeerium ja Austria-Ungari (tekkis Tsehhoslovakkia). Suurim demokratiseerumise laine oli esimese Maailmasõja järel. Demokraatseteks muutusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Tsehhoslovakkia (Ungari jäi autoritaarseks). Osa seni Lääne tsivilisatsiooni kuulunud alasid anti õigeusu tsivilisatsiooni riikidele. Ungari kaotas oma ungari keelse osa Rumeeniale. Seni Lääne tsivilisatsiooni kuulunud Horvaatia ja Sloveenia anti õigeusklikule Jugoslaaviale. Kahekümnendate, kolmekümnendate majanduskriiside ajal kadus demokraatia enamikus Ida-Euroopa riikides. Kaks riiki jäid ainult demokraatlikeks: Soome, Tsehhoslovakkia. Teiseks Maailmasõjaks kadus demokraatia peaaegu kogu Euroopa mandrilt
propagandavahendeid. Diktatuur saab mõnikord võimule sõjavälise riigipöörde teel. Diktatuuri tekkepõhjused : Muutused ühiskonnas . Sõja mõju Pettumine Versaillesi süsteemis. Majanduslikud raskused- sõja kaotanud riikidel kõrged maksud ja raha väärtuse langemine. Terav riigisisene valimsvõitlus erinevate poliitiliste liikumiste vahel. Põhirahvuse ja vähemrahvuse vahelised konfliktid . Valimiskünnise puudumine 6.Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), Autoritaarne -kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte , rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimisel . Totalitaarne- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontrollitakse ka inimeste mõtteavaldusi. Sellega kaasnes räige inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev võimu all hoidmine . Seda saavutati küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. 7.Diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46):
moodus-tamisele. Nt. Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Nt. Saksamaa, Ameerika Nt. Euroopa Liit Ühendriigid Protektoraat- territoorium või riik, mis sõltub teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla. Sageli ei näita riigivalitsemise vormid demokraatia tegelikku taset riigis. Seda võimaldab aga riikide eristamine riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi liberaalseks, autoritaarseks ja totalitaarseks. VÕIMU ISELOOM DEMOKRAATIA DIKTATUUR Liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Demokraatlik õigusriik, kus Isiku (monarh, diktaator) või Isiku või institutsiooni hir- kõrgema võimu kandjaks on institutsiooni (partei, sõjavä- muvalitsus. Riigivõimu täielik kont-
.................................8 Mis on absolutism ? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga olnud ühelgi valitsejal ja tõenäoliselt on see ka võimatu. 2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult
Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. TERRITOORIUM: Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat, jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. POLIITIKA: Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid. Sõnavabadus on piiratud
[15] Indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27. detsembril 1949 [16]. 1950. aasta märtsikuuks oli enamik föderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja Hollandile allunud riikidest ühinenud Indoneesia vabariigiga, misjärel moodustus unitaarne riik.[15] Indoneesia alustas Lääne-Paapua okupeerimist 1. mail 1963[17] ning inkorporeeris selle riigi koosseisu 1969. aastal.[18] Sukarno võimu all muutus riigi demokraatlik valitsemiskord autoritaarseks ning ta ise suutis võimu säilitada parem- ja vasakpoolsete jõudude omavahelise tasakaalustamisega.[9] 30. septembril 1965 surus armee maha ohvitserirühma võimuhaaramiskatse. Tekkinud olukorra kasutasid ära kindral Suharto ja kaitseminister Nasution, kes kõrvaldasid võimult president Sukarno ning alustasid kommunistidevastaseid repressioone, mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest.[19][20] Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis 1968
Vabadussõjalaste Keskliit.Algselt Vabadussõja veterane koondanud liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed ning sellest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. 5. II PÕHISEADUS-Parandatud põhiseadus (rahvahääletusel,Oktoober 1933a.) nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934a. 6.AUTORITAARNE EESTI- TV HARJ.Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks-AEG-12.märts 1934a. PÕHJUSED-Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte.TAGAJÄRJED-Tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. HINNANGUD-Rahvale see ei meeldinud. VAIKIV AJASTU- Iseloomulikud jooned- Riigikogu saadeti laiali, seadusi anti Pätsi dekreetidena, parteid keelustati v.a.riiklik ainupartei Isamaaliit. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. MIKS NEED EI SOBI KOKKU DEMOKRAATIAGA?PÕHJENDA
väljastpoolt kodu, mõistes, et vanemad ei hooli temast sugugi. Piits ja präänik. Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma ,,prääniku". Näiteks ostavad vanemad talle mänguasja. Kui ta aga peab end halvasti üleval, tuleb millestki loobuda. Selline kasvatusstiil tekitab lapses tarbijaliku suhtumise oma vanematesse. "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!" Seda kasvatusstiili nimetatakse autoritaarseks. Sellises peres püüavad võimuka iseloomuga vanemad last endale allutada. Kui te räägite lapsega sageli nõudlikul toonil, alandate ja karistate teda, kui te sunnite talle alatasa peale oma nägemust olukorrast ning piirate tema iseseisvust, siis teeb see vaid halba. Vägivalda ilmutades takistavad vanemad lapse normaalset arengut. Kasutatud kirjandus: http://www.kliinikum.ee/attachments/114_lapse-areng.pdf http://www.mees.eu/artikkel/pohilised-vead-laste-kasvatamisel.html
annaabi.ee 
